Hageja X, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja Monika Meerents Kostja LVM Kinnisvara OÜ, registrikood 10033331, asukoht Keskväljal 1, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere
Kohtuistungi toimumise aeg
Xx xx xxxx
OÜ
vastu
euro
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi LVM Kinnisvara OÜ vastu.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata kostja LVM Kinnisvara OÜ vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1675.33 eurot, mis mõista Xlt kostja LVM Kinnisvara OÜ kasuks välja.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Tsiviilasi nr 2-22-142558 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused (otsuse põhjendav osa, kirjeldav osa TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel välja jäetud)
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
2.Pooled ei vaidle selle üle, et 16.06.2022 on sõlmitud broneerimisleping nr 16062022JR01, mille p 4.1 ja 5.1 kohaselt broneeris kostja hageja kasuks xxx, korteriomandi kuni 01.07.2022. Samuti ei vaidle pooled, et hageja andis kostjale selle lepingu alusel üle 2000 eurot. Hageja esitas kostja vastu hagi tühise lepingu alusel üleantud 2000 euro tagasisaamiseks. Samuti esitanud nõude kahju hüvitamiseks summas 216 eurot seoses kohtueelses menetluses kantud õigusabi kuludega.
3.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping, mille alusel hageja tegi kostjale soorituse, on tühine, s.t kas kohustus, mida sooritusega sooviti täita, oli tegelikult olemas. Hageja leiab, et leping on kinnisasja müügilepingu eelleping ning sellest tulenevalt vorminõude rikkumise tõttu tühine. Kostja leiab, et leping on broneerimisleping ning kehtiv.
4.Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt VÕS § 1028 lg 1 alusel tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 järgse nõude eeldused on järgmised: hageja tegi kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes soorituse ning sooritus tehti õigusliku aluseta, s.t kohustust, mida sooritusega sooviti täita, ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus langes pärast soorituse tegemist ära. Hageja peab tõendama VÕS § 1028 lg 1 järgse nõude eeldused (vt Riigikohtu 10. detsembri 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-16-10632, p 11.1). Kohus loeb seega tuvastatuks, et hageja tegi kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes soorituse.
5.Müügileping on VÕS § 208 lg 1 järgi leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ostjale ülemineku ning ostja kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eelleping on VÕS § 33 lg 1 järgi kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Kinnisasja müügilepingu eelleping on seega leping, millega üks isik (müüja) kohustub tegema tulevikus võimalikuks kinnisasja omandiõiguse ülemineku teisele isikule (ostjale) ja andma tulevikus kinnisasja teisele isikule (ostjale) üle ning teine isik kohustub maksma tulevikus müüjale kinnisasja eest tasu ja võtma tulevikus kinnisasja vastu. Kinnisasja broneerimislepingut ei ole võlaõigusseaduses lepinguliigina välja toodud. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on ühe isiku kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel kinnisasi teise isiku huvides kolmandatele isikutele võõrandamata ja teise isiku kohustus maksta selle eest tasu (vt lisaks Riigikohtu
29.novembri 2017 lahend tsiviilasjas nr 2-16-8456, p 16). 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142558
6.Leping sõlmiti LVM Kinnisvara ja hageja X vahel. Lepingu punktist 1 nähtub, et kostja sõlmis enne lepingu sõlmimist maakleriteenuse lepingu, mille alusel kostja kohustus vahendama korteri müügilepingu sõlmimist kolmandate isikutega lepingus nimetatud tingimustel. Lepingu punktist 2 nähtub, et kostja tegi hagejale pakkumise selliselt, et ta osundab korteri ostmise ja korteri müüjaga müügilepingu sõlmimise võimalusele lepingu punktis 1 nimetatud tingimustel. Lepingu punktist 2.2. tulenevalt ei olnud kostjal aga volitust müüja nimel korterit võõrandada, vaid üksnes osundada müüjaga korteri müügilepingu sõlmimise võimalikkusele. Hageja märkis lepingus, et hageja soovib korteri kostja poolt lepingu punktis 1 nimetatud tingimustel osta. Kohtuistungil on pooled selgitanud, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal seega õigust anda korteri omandiõigust ega valdust hagejale üle ning hagejal ei olnud lepingu sõlmimise ajal raha, et maksta korteri ostuhinda. Seega kohus ei pea, arvestades olukorda, milles pooled lepingu sõlmisid, usutavaks, et poolte ühine tegelik tahe oli võtta lepingu sõlmimisega endile sellised siduvad kohustused, milliseid nad ei olnud lepingu sõlmimise ajal võimelised täitma. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimisel seega ilmselt soovi võtta endale siduv kohustus anda korteri, mille omanik kostja ei ole ja mille omandiõiguse üleandmiseks kostjal volitusi pole, omandiõigus ja valdus tulevikus hagejale üle. Hagejal ei olnud lepingu sõlmimise ajal soovi võtta endale siduv kohustus maksta tulevikus korteri müüjale korteri ostuhind rahas, mida hagejal ei olnud. Seda kinnitas hageja kohtuistungil. Kohus leiab sellest tulenevalt, et pooled ei soovinud lepingu sõlmimisel võtta endale kinnisasja müügilepingu eellepingule iseloomulikke kohustusi.
7.Lepingu sisu ja eesmärk on kirjas lepingu punktis 4. Lepingu p 4.1. näeb ette, et kostja broneerib lepingu punktis 1 nimetatud kinnisasja hageja kasuks selliselt, et kostja ei paku kokkulepitud ajaperioodi (broneerimisperioodi) jooksul lepingu punktis 1 nimetatud kinnisasja müügiks ühelegi kolmandale isikule. Lepingu p 5.1. näeb ette, et kostja broneerib kinnisasja hageja kasuks tähtajaga kuni 01.07.2022. Lepingu p 5.2 järgi loetakse kostja broneerimiskohustus täidetuks, kui avaldatud müügikuulutuse juurde on lisatud märkus „broneeritud”. Selle kohustuse täidetuse üle pooltel vaidlus puudub. Hageja kohustus lepingu p
4.2.järgi maksma kostjale kinnisasja broneerimise eest broneerimistasu. Hageja kohustus lepingu p 6.1 järgi maksma kostjale broneerimistasu 2000 eurot hiljemalt 03.06.2022 LVM Kinnisvara OÜ kontole. Kostjal oli korteri müüjaga sõlmitud maaklerilepingu alusel õigus vahendada korteri müügilepingu sõlmimist kolmandate isikutega. Kostja huvi oli seega suunatud ennekõike sellele, et korter saaks müüdud ja kostja saaks maaklerilepingu alusel korteri müügi vahendamise eest tasu. Lepingu sõlmimisega kostja võttis endale aga kohustuse, mille järgi kostja ei paku korterit peale hageja kellelegi teisele ostmiseks ja märgib müügikuulutuse juurde märkuse „broneeritud“. Kostja lükkas lepingus nimetatud kohustuste võtmisega korteri müüjaga sõlmitud maaklerilepingust tulenevate kohustuste täitmise seega hageja huvides edasi. Kui hageja sooviks oleks olnud võtta endale kohe siduv kohustus maksta korteri ostuhind, siis poleks hageja korterit broneerida soovinudki, vaid võtnud endale kohe selge kohustuse osta korter müüja poolt pakutud hinnaga. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et pooled soovisid lepingu sõlmimisel võtta endile broneerimislepingule iseloomulikud kohustused, s.t kostja kohustus jätma korteri müügi teatud ajaperioodi vältel kolmandatele isikutele hageja huvides vahendamata ja hageja kohustus maksma selle eest tasu.
8.Lepingu p 4.2. järgi pidi hageja maksma korteri broneerimise eest tasu. Tasu oli seega ette nähtud broneerimiskohustuse täitmise eest. Lepingu p 2 järgi ei sõlminud kostja lepingut korteri müüja nimel, s.o tema esindajana, vaid iseenda nimel. Kostja ei võtnud broneerimistasu seega vastu korteri müüja esindajana. Tasu tuli lepingu p 6.1 järgi maksta LVM Kinnisvara OÜ, mitte korteri müüja pangakontole. Kostjal oli lepingu punktide 4.1 ja 6.1 alusel seega õigus saada korteri broneerimise eest tasu. Samas lepingu punktidest 6.2 kuni 6.4 tulenevalt 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142558 langes kostja tasu saamise õigus nendes punktides kirjeldatud tingimuste saabumise korral osaliselt ära. Lepingu p 6.2 näeb ette, et korteri müügilepingu sõlmimisel loetakse broneerimistasu korteri ostuhinna tasumise ettemakseks. Korteri müügilepingu sõlmimisel jäi broneerimistasu korteri müüjale, s.t selle võrra vähenes hageja poolt korteri müüjale tasutava ostuhinna maksmise kohustus. Kostja ei saanud sel juhul broneerimise eest tasu. Lepingu p 6.3 näeb ette, et kui hageja jätab broneerimisperioodi jooksul korteri müügilepingu sõlmimata või kui hageja loobub korteri ostmisest, jääb broneerimistasu kostjale ning seda ei tagastata. Korteri müügilepingu hagejast tulenevatel asjaoludel sõlmimata jäämisel, jääb broneerimistasu kostjale. Kostja sai sel juhul broneerimise eest tasu. Lepingu p 6.4. näeb ette, et kui müüja loobub broneerimisperioodi jooksul kinnisasja müümisest või kui kinnisasja müügileping jääb müüjast või hagejast sõltumatutel asjaoludel (ka juhul, kui hageja laenutaotlust krediidiasutuse poolt ei rahuldata) sõlmimata, tagastab kostja tasutud broneerimistasu hagejale. Korteri müügilepingu korteri müüjast või müüjast ja hagejast sõltumatutel asjaoludel sõlmimata jäämisel saab hageja broneerimistasu tagasi. Kostja ei saa sel juhul broneerimise eest tasu. Lepingu punktidest 6.2 – 6.4 tuleneb koostoimes, et leping nägi korteri broneerimise eest makstud tasu kostjale jäämise võimaluse ette üksnes siis, kui hageja jättis broneerimisperioodi jooksul korteri müügilepingu sõlmimata või kui hageja loobus korteri ostmisest. Hageja kohustus maksta lepingu punktide 4.1 ja 6.1 alusel kostjale tasu langes lepingu punktides 6.2 ja 6.4 toodud tingimuste saabumisel aga tagantjärele ära. Kostja huvi lepingu sõlmimisel seisnes selles, et tema vahendamisel jõutakse korteri müügilepingu sõlmimiseni ning et tal tekib sellest tulenevalt VÕS § 658 lg 1 p § 664 lg 1 alusel õigus saada selle eest maakleritasu. Hageja huvi lepingu sõlmimise vastu seisnes selles, et kostja ei vahendaks korteri müüki edasi ning hagejal oleks broneerimisperioodi jooksul võimalus, kuid mitte kohustus, korter osta. Pooltel oli seega ühine huvi selle vastu, et hageja ostaks korteri lõpuks ära. See huvi on iseloomulik broneerimislepingule, kuivõrd korterit broneeritaksegi seetõttu, et on huvi selle müümise ja/või ostmise vastu. Selline broneerimislepingule iseloomulik huvi väljendub ka lepingu punktides 6.2 kuni 6.4 sätestatud tasukokkuleppes, kuivõrd tasukokkulepe motiveerib hagejat lõppkokkuvõttes sõlmima korteri müügilepingut nii, et kohustab teda korteri broneerimise eest kostjale tasu maksma üksnes siis, kui hageja ise otsustab korteri müügilepingu sõlmimisest hiljem loobuda. Sellest, et lepingu punktides 6.2 kuni 6.4 sätestatud tasukokkuleppes kajastub ka poolte laiem huvi broneerimislepingu sõlmimise vastu, ei saa ega peakski saama järeldada, et pooled leppisid kokku, et kostja soovib lepingu sõlmimisega võtta endale siduva kohustuse tulevikus anda hagejale üle korteri valduse ja omandiõiguse ning hageja võttis lepingu sõlmimisega endale siduva kohustuse maksta tulevikus korteri ostuhind rahas. Lepingu punktidest 6.2 – 6.4 ei ole seega võimalik tuletada, et pooled oleksid sõlminud korteri müügilepingu eellepingu. Pooled võivad lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt leppida lepinguliste kohustuste täitmise eest tasus kokku nii, nagu nad seda soovivad. Tasu maksmise kohustuse sidumine alternatiivsete äramuutvate tingimustega on TsÜS § 102 lg 3 ja § 103 järgi lubatud.
9.Kohus leiab, et kostja ei võtnud lepinguga kohustust teha tulevikus võimalikuks korteri omandiõiguse üleminek hagejale ja anda tulevikus korter hagejale üle ning hageja ei võtnud endale lepinguga kohustust maksta tulevikus korteri eest tasu ja võtta tulevikus korter vastu. Kostja kohustus üksnes hoiduma teatud ajaperioodi vältel korteri müügi kolmandatele isikutele vahendamisest ning hageja kohustus maksma selle eest lepingus ettenähtud tingimustel tasu. Leping ei ole seega korteri müügilepingu eelleping ega VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Leping on broneerimisleping. Sellele ei ole seaduses vorminõuet ette nähtud. Leping on kehtiv ning hagejal on lepingu p 4.2. ja 6.1 alusel kohustus maksta kostjale broneerimistasu 2000 eurot. Hagejal ei ole seega õigust nõuda kostjalt 2000 euro tagastamist. 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142558
10.Hageja soovib lisaks eelnevale kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist. Hagejal tekkisid kohtuvälised õigusabikulud seoses hageja nõustamise ning kostjale nõudekirja ja kohtuvälise täiendava vastuse koostamisega. Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõude broneerimistasu tagastamiseks ja täiendava seisukoha, tuginedes sellele, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Kohus tuvastas ülal, et leping ei ole vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt sel alusel broneerimistasu tagasi. Kostja ei rikkunud broneerimistasu hagejale tagastamata jätmisega seega oma kohustusi. Hagejal ei ole seetõttu õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kohtuväliste õigusabikulude maksmist summas 216 eurot. Kuna kostja ei rikkunud broneerimistasu tagastamata jätmisega oma kohustusi, ei ole hagejal VÕS § 113 lg 1 ja 2 järgi õigust nõuda kostjalt broneerimistasu tagastamisega viivitamise eest viivist. Hagi jääb seetõttu rahuldamata.
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.1.2.vastuväite ettevalmistamine 14 m, 170eurot/h,
11.1.3.vastuväite viimistlemine ja kohtule esitamine 13 m, 170 eurot/h,
11.1.4.kohtu kirjaga tutvumine ja kliendi informeerimine 10 m, 170 eurot/h,
11.1.5.hagimaterjalidega tutvumine 2h ja 12m, 170 eurot/h,
11.1.6.3x vastuse ettevalmistamine 4h 12 m, 1h ja 53 min, 1h ja 45m, 170eurot/h,
11.1.7.vastuse faktiliste asjaolude osas täiendamine lähtudes kliendilt saadud täiendavatest andmetest (sh telefonivestlused I. S. ja J. R.),esitamine 59m, 170 eurot /h,
11.1.14.kohtuistung videosilla vahendusel 55min, 180 eurot/h,
11.1.15.menetluskulude nimekirja esitamine 20m, 180 eurot/h. Kokku 16h ja 36 min (180 x 3h 10m = 570 eur , 170 x 11h 13m = 1906.84 eur , 150 x 2h 13m = 332.50 eur)
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142558
11.2.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjale vastuväite, milles ei pea põhjendatuks lepingulise esindaja tööd kokku 57 min ulatuses maksekäsu kiirmenetluses esitatud makseettepanekule vastuväite koostamisel. Kostja on esitanud makseettepanekule formaalse vastuväite. Seega on hageja hinnangul vastuväite koostamise ja esitamise tavapäraseks vajalikuks ajakuluks mitte enam kui 30 min (makseettepanekule esitatava vastuväite nn blanketi täitmise tavapärane aeg). Samuti ei pea põhjendatuks hagi materjalidega tutvumisel lepingulise esindaja tööd kokku 2 t ja 12 min ulatuses. Hagiavalduse põhisisu oli kostja lepingulisele esindajale teada juba kohtueelsest menetlusest. Hagiavalduses on nõuet pikemalt õiguslikult põhjendatud ning vormistatud nõue hagile ettenähtule vastavalt. Hagiavaldus ei sisaldanud ühtegi kostja lepingulisele esindajale uudset dokumenti. Seega on hageja hinnangul hagi materjalidega tutvumise põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 1 t. Hageja ei pea põhjendatuks kostja vastuse ettevalmistamise ja kohtule esitamisel lepingulise esindaja tööd kokku 8 t ja 24 min ulatuses. Hageja märgib, et kuigi kostja vastus on esitatud 7-lehelisena, siis kostja sisulised vastuväited ning menetluslikult olulised seisukohad mahutuvad 4 lehele. Seejuures sisaldab vastus osaliselt juba kohtueelses menetluses 06.09.2022 esitatud vastuskirja teksti. Arvestades eeltoodut on hageja hinnangul kostja vastuse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 4 t. Hageja ei pea põhjendatuks kostja täiendava seisukoha ettevalmistamisel ajakulu kokku 2 t ja 14 min ulatuses. Täiendav seisukohas on kostja korranud oma seniseid menetluses esitatud seisukohti ning esitanud refereeringud asjas nr 2-22-7318 tehtud maakohtu otsusest ning ringkonnakohtu istungi protokollist. Hageja hinnangul on dokumendi sisust tulenevalt nimetatud dokumendi koostamise vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks mitte enam kui 1 t. Lisaks eeltoodule nähtub menetluskulude nimekirjast, et 12.04.2023 on dokumendi koostamise ajakulu omistatud A.V.-le (LEADELL Pilv Advokaadibüroo kodulehelt nähtuvalt jurist, kes seega ei saa omada käesolevas asjas advokaadibüroo töötajana kostja esindamise õigust). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lepingulise esindaja kuluna on käsitletav ka asjas poole esindajaks mitteoleva isiku töö, kuna TsMS § 175 lg 1 kohaselt sätestatakse sõnaselgelt, et menetluskuluna on käsitletavad teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.3.Kohus nõustub enamike hageja vastuväidetega kostja õigusabikuludele ning vähendab neid vastavalt järgmiselt:
11.3.1.Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite esitamise (vt ülalpool punktid 11.1.1. – 11.1.3.) ajakulu sai olla maksimaalselt 30 minutit. Vastuväites on peale lahtrite isikuandmete täitmise põhjendusena esitatud kolm lauset (dtl 20). Kuivõrd pooled olid juba kohtueelselt oma seisukohti vahetanud ja positsioonidega kursis, ei ole suurem ajakulu põhjendatud. Seega peab kohus põhjendatud menetluskuluks vastuväitele 30 min x 160 eur/h (keskmine tunnihind erinevate vastuväitega seotud toimingute puhul) 80 EUR;
11.3.2.Hagimaterjalidega tutvumise ja vastuse ettevalmistamise ja koostamisega seoses on kostja märkinud ajakuluks kokku 11 h 11 min (vt ülalpool punktid 11.1.5. – 11.1.7.). Arvestades eelnevalt märgitud kohtueelset suhtlemist ja seisukohtade suures osas kordust vastuses, samuti asjaolusid, et hagiavalduse sisuline ja õiguslik osa on ca 3 lk ning vastusel ca 4,5 lk, on nende toimingute põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi, mis teeb kuludena 5 x 170 eur/h 850 EUR;
11.3.3.Kostja täiendava seisukoha (esitatud 28.04.2023, dtl 82-85, otsuses punktid 11.1.9 – 11.1.10.) osas leiab kohus, et põhjendatud ajakulu on selle mahtu (ca 1,5 lk) arvestades 1,5h keskmise märgitud tunnihinnaga 160 eurot/h ehk 240 EUR. Kohus arvestas keskmise tunnihinna juures seda, et madalama hinnaga on tehtud suurem osa tööst. Hageja viide, et õigusabi osutamisega tegeles teine isik, ei ole kohtu hinnangul oluline, sest tegemist on advokaadibüroo töötajaga, menetlusdokumendi on allkirjastanud advokaat ja A. V. on olnud tegev ka maksekäsu vastuväite koostamise juures, samuti madalama hinnaga. 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-22-142558 Muus osas ehk ülalpool toodud punktides 11.1.4., 11.1.8. ja 11.1.11. – 11.1.15. ei ole hageja esitanud kostja menetluskuludele vastuväiteid ning kohus peab neid vajalikeks ja põhjendatuteks.
12.Kokku on seega kostja kulutused õigusabile põhjendatud 80 + 170:6 + 850 + 180:6 + 240 + 180:6 + 180:6 + 54x3 + 55x3 + 20x3 = 1675.33 EUR. Õigusabi tunnihinna osas puudub vaidlus ning advokaadi teenuse eest on see mõistlik ja kohtupraktikas aktsepteeritud (150 – 180 eurot tund). Kostja menetluskulude summale ei lisandu käibemaksu.
13.TsMS § 177 lg 4 sätetest tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.