Aktiva Finance Group OÜ hagi E L vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7 669,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (endine Osaühing Aktiva Finance, registrikood 10746479), lepinguline esindaja A Ž Kostja: E L (isikukood xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja E L taotlus aegumise kohaldamiseks.
2.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi E L vastu võla nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-1289 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi E L vastu. Hageja taotleb: „Mõista kostjalt E L hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 3583,63 eurot, intress 457,28 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2631,29 eurot; mõista kostjalt E L hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivised alates 25.01.2023 kuni põhinõude summas 3583,63 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 18,90% aastas; mõista kostjalt E L hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665,00 eurot ja hageja õigusabikulud 676,00 eurot; mõista kostjalt E L väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.“
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 06.10.2017 tarbijakrediidilepingu nr. xxx. 07.03.2019 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 29.03.2019 loovutas xxx AS nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
3.Hageja on seisukohal, et nõue ei ole aegunud, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli kohtule esitatud 21.07.2022. TsMS § 484 lg 2 p 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg. Kostja seisukohad
4.Hagiavaldusele esitatud vastuses asus kostja seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Kostja taotleb aegumise kohaldamist kogu nõude osas TsÜS § 142, 143, 144 ja 146 sätete alusel. Haginõude kohaselt on krediidileping üles öeldud 07.03.2019, s.o aegumise tähtaeg kulgemise algus. Hagi on menetlusse võetud 30.01.2023, s.o. peale aegumist. Intressi nõude aeg hagis seisuga 10.09.1811.02.2019, põhivõlg seisuga 10.11.2017, mis on aegunud. Nõude aegumist tõendavad ka hageja enda kinnitused, sh viiviseraport seisuga 2019. Kostja taotleb vaheotsuse tegemist. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
6.Kohus rahuldab kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud, kuivõrd poolte vahel on vaidlus nõude aegumise üle ning esitatud on ka sisulisi väiteid ja vastuväiteid nõude põhjendatuse üle, mille tõendamine võib osutada keerukaks ja aeganõudvaks.
2-23-1289 Kohus käsitleb seetõttu alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides.
7.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
8.Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt Riigikohtu 01.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise võlasuhte. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingust (võlaõigusseaduse, VÕS § 396 lg 1, § 402 lg 1) ehk tehingust tuleneva rahalise nõude (dtl 9-12), mille rahuldamine on võimalik vastavalt VÕS § 108 lg-le 1. Kohus ei võta käesolevas otsuses seisukohta sellise nõude rahuldamise eelduste täitmise kohta.
9.Kohus on seisukohal, et hageja esitatud nõudele kohaldub TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.Kohus tuvastab, et nõude aluseks olev laenuleping öeldi üles 07.03.2019 ning kostjale anti tähtaeg kogu võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 10 päeva jooksul (dtl 19). TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates 18.03.2019 ning tehingust tuleneva nõude kolme aastane tähtaeg saabus 18.03.2022.
11.TsMS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nimetatud sätte lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
12.Hagi esitati kohtusse 24.01.2023 ehk peale nõude aegumise tähtaja möödumist. Hageja väide, et hageja nõude aegumine peatus maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisega 21.07.2022, ei ole asjakohane, sest hageja nõue oli aegunud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, mistõttu ei saanud juba aegunud nõue enam peatuda. Pooled ei ole esitanud muid väiteid aegumise peatumise osas. Kuna hageja põhinõue on aegunud ja selle sissenõudmist ei saa hageja enam nõuda, siis on ühtlasi aegunud kõrvalkohustustest tulenevad nõuded (TsÜS § 144).
13.Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitanud: „Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega.“
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle.
2-23-1289 Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei esindanud kohtus lepinguline esindaja ning kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostja kandnud ka teisi väljamõistetavaid menetluskulusid, mistõttu määrab kohus kindlaks hagejalt väljamõistetavate menetluskulude puudumise.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.