Võlaõigus

2-25-4663

2

2-25-4663 Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. B2 Impact osaühing esitas 25.03.2025 hagiavalduse V T vastu, millega hageja palub välja mõista: 3

2-25-4663 -

Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 2133.35 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid summas 125.48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 135.34 eurot; Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 1000 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 58.32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 62.90 eurot; Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 347.41 eurot, sissenõutavaks muutunud intressid summas 15.06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 12.15 eurot; Lepingust nr xxx sissenõutavaks muutunud põhiosa 4240.56 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 749.40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 482.88 eurot; viivis summas 74.43 eurot; viivis lepingute põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; riigilõivu 840 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja XXX AS vahel 12.04.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 2200 eurot, 15.03.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 1000 eurot, 09.03.2024 sõlmitud järelmaksuleping nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 400 eurot, 20.06.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxx limiidiga 4000 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles XXX AS lepingu 16.12.2024 üles. XXX AS loovutas kostja vastase nõude B2 Impact osaühingule. Harju Maakohus võttis 15.05.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 15.05.2025 kohtumäärus on V T’ile kätte toimetatud TsMS § 314 1 ja § 326 alusel 07.06.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 23.07.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada alternatiivne nõudearvestus (mis võtaks arvesse võimalikku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist). 11.08.2025 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks kui kohus leiab, et ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); 4

2-25-4663  





    



  

leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute ega kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet (lähtuti kostja esitatud teabest). Kohtule esitatud selgitusest ja tõenditest järeldub, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimet suuresti kostja enda täidetud ankeedi alusel. Senise kohtupraktika põhjal ei saa seda piisavaks lugeda. Oluline on enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 17). Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet – kostja kohustusi ega ülalpeetavate arvu kindlaks ei tehtud. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu 5

2-25-4663 kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Maakohus on seisukohal, et ka avalikesse registritesse tehtud päringutest (Krediidiregister, Politsei Finantssanktsioonid, Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Eesti Väärtpaberi Keskregistri Pensionikontolt, Rahvastikuregister, Riikliku taustaga isikud) ei piisa, kuna ühestki neist ei nähtu kostja kohustuste ega väljaminekute suurus. Kohtu hinnangul ei võimalda krediidiandja kogutud teave teha kostja kohustuste kohta objektiivseid järeldusi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Kohus andis hagejale 23.07.2025 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, mille hageja esitas 11.08.2025. 12.04.2024 järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 2200 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 325.89 eurot. Hageja hinnangul on leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (2200 – 325.89) 1874.11 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 57.50 eurot (periood 17.12.202425.03.2025). 15.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 1000 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 160.72 eurot. Hageja hinnangul on leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (1000 – 160.72) 839.28 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 25.75 eurot (periood 17.12.202425.03.2025). 09.03.2024 sõlmitud järelmaksulepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen summas 400 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 99.84 eurot. Hageja hinnangul on leping õiguspäraselt ülesöeldud, mistõttu on tasumata võlgnevus täies ulatuses muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostjal on tasumata (400 – 99.84) 300.16 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 9.21 eurot (periood 17.12.2024-25.03.2025). 20.06.2023 tähtajatu krediidikonto lepingu nr xxx alusel on kostjale väljastatud laen 4040 eurot, millele lisandus kiire väljamakse tasu 298.50 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 470.48 eurot. Kostjal on tasumata (4040 – 470.48) 3569.52 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis peale lepingu ülesütlemist 109.52 eurot (periood 17.12.2024-25.03.2025). VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx 6

2-25-4663 saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt 16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024. Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt 16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024. Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja toob välja, et lepingu nr xxx alusel oli kostja viivituses vähemalt 3 lepingust tuleneva makse tasumisega (15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024). Kostjat hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt 16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024. Arvestades poolte kokkulepitud maksegraafikut ja kostja tehtud makseid, on kohtu hinnangul leping üles öeldud ka nõude ümberarvestuse korral. Hageja on seisukohal, et lepingu nr xxx ülesütlemine on kehtiv, kuivõrd kostja viimane tagasimakse oli 16.07.2024 ja kostjat hoiatati 02.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu võlgnetavaid summasid hiljemalt 16.12.2024. Krediidiandja ütles lepingu üles 16.12.2024. Võttes arvesse, et kasutusse võetud krediidi tagasimaksete arv on 60 ja viimane väljamakse tehti kostjale 02.07.2024, ei ole leping ümberarvestuse kohaselt VÕS § 416 alusel 16.12.2024 kehtivalt üles öeldud. Viimane laenu väljamakse tehti kostjale 02.07.2024, selleks ajaks oli kostjale tehtud väljamakseid kokku 4040 eurot ja kostja oli teinud tasumisi 169.40 eurot. Seega oli kostjal 02.07.2024 seisuga tagastamata laen summas 3870.60 eurot, mis tuli tagastada 60 osamaksena ehk 64.51 eurot kuus. Peale viimase väljamakse tegemist on kostja tasunud 301.08 eurot ehk 4,67 osamakset (august-november ja osaliselt detsember). Seega ei olnud kostja 16.12.2024 seisuga makseviivituses vähemalt kolme osamakse tasumisega. Ka lepingu tähtaeg ei ole saabunud. Eelnevast tulenevalt ei ole leping nr xxx ümberarvestuse korral kehtivalt üles öeldud. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja on professionaalne menetlusosaline, kelle majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu. Hagejale on korduvalt selgitatud, et kui peale tagasimaksete uuesti määramist ei ole ülesütlemine kehtiv, on võimalik krediidileping uuesti üles öelda või esitada TsMS § 369 kohane edasiulatuv lepingust tulenevate sissenõutavaks muutuvate kohustuste täitmise nõue. Hageja ei ole kohtule esitanud uut ülesütlemisavaldust ega ka taotlust tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksete nõudmiseks. Ümberarvestuse kohaselt nõuab hageja põhivõla ja viivise tasumist, ilma seadusjärgse intressita. Võttes arvesse, et kostja tasus lepingu nr xxx puhul peale viimast väljamakset 02.07.2024 kokku 7

2-25-4663 301.08 eurot ja laen tuli tagastada 60 osamaksena, maksetähtajaga iga kuu 15. kuupäev ning osamakse suuruseks oli ilma intressita 64.51 eurot, on hageja nõue muutunud tagaseljaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks summas (detsembri osamakse 21.47 + (64.51 x 11) 731.08 eurot (periood 15.12.2024-15.11.2025). Hageja nõuab lisaks põhivõlale ka viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.03.2025. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja viivisenõuded lepingute xxx, xxx, xxx puhul. Võttes arvesse, et leping nr xxx ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud nimetatud lepingust tulenev hageja viivisenõue summas 109.52 eurot. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1874.11 eurot ja viivis 57.50 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 839.28 eurot ja viivis 25.75 eurot; lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 300.16 eurot ja viivis 9.21 eurot; lepingust nr xxx tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 731.08 eurot ning lepingute xxx, xxx ja xxx puhul viivis hagi esitamisele järgnevast päevast so alates 26.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lepingu nr xxx puhul loeb kohus põhjendatuks edasiulatuva viivise sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 259.24 eurot, intressi 125.48 eurot, viivise 77.84 eurot, lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 160.72 eurot, intressi 58.32 eurot, viivise 37.15 eurot, lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 47.24 eurot, intressi 15.06 eurot, viivise 2.94 eurot ning lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 3509.48 eurot, intressi 749.40 eurot ja viivise 482.88 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Hageja nõude suurus kokku oli 9437.28 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja kokku 3837.09 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 40%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 60% ulatuses hageja kanda ning 40% ulatuses kostja kanda.

8

2-25-4663 Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 840 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 840 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 840 eurot, millest kostja kanda jääb 40% ehk 336 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

9

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.