Menetlusosalised ja nende Hageja/vastukostja: esindajad S. S., ik xxxx; lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus Kostja/vastuhageja: K. O., ik xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1) Rahuldada S. S. hagi K. O. vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, sh mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas õigeksvõtul põhinevalt ja varalise kahju nõudes osaliselt. 2)
Välja mõista kostjalt K. O. hageja S. S. kasuks varalise kahju katteks 160 eurot.
3)
Välja mõista kostjalt K. O. hageja S. S. kasuks mittevaralise kahju katteks 300 eurot.
4) Välja mõista kostjalt K. O. hageja S. S. kasuks viivis mittevaralise kahju nõude hüvitusena väljamõistetud 300 eurolt alates 20.10.2021 kuni 01.11.2022 summas 24,85 eurot. 5) Jätta rahuldamata nõue mõista kostjalt K. O. hageja S. S. kasuks edaspidine viivis mittevaralise kahju nõude hüvitusena väljamõistetud 300 eurolt alates 02.11.2022, kuna tasaarvestuse tulemina (otsuse resolutsiooni p.10) ei ole enam nõuet, millelt selle täitmiseni saab viivist nõuda.
6)
Rahuldada K. O. vastuhagi S. S. vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
7) Välja mõista vastukostjalt S. S. vastuhageja K. O. kasuks mittevaralise kahju katteks 300 eurot. 8) Välja mõista vastukostjalt S. S. vastuhageja K. O. kasuks viivis mittevaralise kahju nõude hüvitusena väljamõistetud 300 eurolt alates 27.12.2021 kuni 01.11.2022 summas 20,38 eurot. 9) Jätta rahuldamata nõue mõista välja vastukostjalt S. S. vastuhageja K. O. kasuks edaspidine viivis mittevaralise kahju nõude hüvitusena väljamõistetud 300 eurolt alates 02.11.2022, kuna tasaarvestuse tulemina (otsuse resolutsiooni p.10) ei ole enam nõuet, millelt selle täitmiseni saab viivist nõuda. 10) Tasaarvestada poolte nõuded mittevaralise kahju hüvituse osas (otsuse resolutsiooni p. 3 ja p. 7) kogu ulatuses. Väljamõistetavaid mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid ei teki/ei jää. 11) Tasaarvestada poolte viivise nõuded (otsuse resolutsiooni p. 4 ja p. 8) 20,38 euro ulatuses. Välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise katteks, tasaarvestust ületavas osas, kostjalt K. O. hageja S. S. kasuks 4,47 eurot. Menetluskulud 12)
Jätta hagi osas hageja S. S. kanda nii tema enda kui kostja K. O. kulud.
13) Jätta vastuhagi osas vastukostja S. S. kanda nii tema enda kui vastuhageja K. O. kulud. 14)
Välja mõista vastukostjalt S. S. vastuhageja K. O. kasuks riigilõivu katteks 300 eurot.
15) Välja mõista vastukostjalt S. S. vastuhageja K. O. kasuks viivis menetluskuludelt nende rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses. 16) Hagejal S. S. on õigus esitada taotlus enammakstud riigilõivu 50 eurot tagastamiseks. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI
1.20.10.2021 esitatud hagi kohaselt on pooled omavahel tuttavad ning elavad samas vallas. Pooltevahelise suhtluse käigus üritas kostja hagejale n-ö „külge lüüa“, kuid hageja lükkas kostja lähenemiskatsed tagasi. Pärast seda on kostja avaldanud väga paljude osalistega Facebooki grupivestluses hageja kohta erinevaid au teotavaid ja mainet kahjustavaid väiteid. Muuhulgas nimetas kostja hagejat „hooraks“ ja „libuks“, väitis, et ta „andis hagejale põske“ ning üritas jätta muljet, nagu oleks hageja proovinud kostjale seksi müüa. Samuti avaldas kostja ilma hageja loata tema isikuandmeid ning ähvardas hagejat. Hageja ei oska täpselt öelda, miks otsustas kostja taoliseid väiteid avaldada ning hageja õiguseid rikkuda, kuid on võimalik, et see on seotud kostja lähenemiskatse tagasilükkamisega. Hageja ei tunne suurt osa selle grupivestluse liikmetest, kus väited avaldati. Samuti ei liitunud hageja selle grupivestlusega ise, vaid hagejale sai grupivestluse sisu teatavaks sellega, et kostja lisas hageja sellesse vestlusesse ilma, et hageja oleks seda soovinud. Eeltoodut tõendab Facebooki grupivestluse vestluse väljavõte, kust on näha, et kostja on hageja sinna gruppi lisanud (lisa 1: „K. O.; a contact added you to the group“ – „K. O.; kontakt lisas sind siia gruppi“ mis näitab, et just kostja lisas hageja grupivestlusesse). Hageja toob välja, et suurem osa lisas 1 sisalduvast Facebooki vestlusest on kohtule esitatud dokumendist menetlusökonoomia huvides välja jäetud, kuna vestluse kogumaht oli enam kui 300 lehekülge ning sisaldas suuresti väiteid, mis ei ole asjassepuutuvad. Nähes, mida tema kohta kirjutatakse, proovis hageja olukorda selgitada ning kostja valesid ümber lükata, kuid kostja ebaõiged väited ning ebakohased väärtushinnangud olid grupi liikmete seas selleks hetkeks juba laialdaselt levinud. Hageja selgitustele järgnesid kostja ähvardused ning kostja eestvedamisel intensiivne mõnitamine ka teiste grupiliikmete poolt. Hageja hinnangul lisaski kostja ta sinna grupivestlusesse just selleks, et hageja peaks ise nägema tema kohta avaldatavaid väiteid. Taolise tegevuse ainsaks eesmärgiks sai mõistlikult võttes olla hagejale tekitatava kahju suurendamine. Lisaks hageja au teotamisele mõjus taoline grupiviisiline ning intensiivne kiusamine hävitavalt ka hageja tervisele. Kostja on oma õigusvastase käitumisega intensiivselt teotanud hageja au ja head nime ning tekitanud hagejale märkimisväärse mittevaralise kahju. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja poole ning nõudis tekitatud kahju hüvitamist. Kostja ei ole hageja kirjale vastanud, mistõttu järeldab hageja, et kostja ei ole huvitatud kohtuvälise lahenduse saavutamisest. Kostja on rikkunud hageja õiguseid nii au teotavate väidete esitamisega kui ka hageja isikuandmete õigusvastase avaldamisega ja hageja ähvardamisega. Hageja nõuab, et kostja hüvitaks talle au teotavate väidetega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju. Kostja on väited avaldanud. Avaldamine on kolmandatele isikutele andmete teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-80-13, p 40). Hageja au teotavad väited on avaldatud Facebooki grupivestluses nimega „Xxxx“. Grupi nimi on suvaline ning ei kajasta selle tegelikku sisu. Kostja on kõik hagiavalduses esile toodud hageja au teotavad väited avaldanud oma isikliku Facebooki kasutaja alt. Seda tõendab tõsiasi, et kõikide väidete juures (toodud allpool) on kostja eesnimi ning profiilipilt, mis on samane kostja Facebooki kasutajakonto profiilipildiga (lisa 3). Kostja on seega teinud postitused oma isikliku Facebooki konto alt, milles tulenevalt on kostja nende väidete avaldajaks. Väited on avaldatud hageja kohta. Kuigi iga individuaalse väite juures ei ole hageja nime otseselt välja toodud, siis on vestluse kontekstist selge, et kõik kostja väited käivad läbivalt ühe isiku kohta ning et selleks isikuks on just hageja. Vestluse algpunktiks oli kostja ebaõige väide, nagu oleks hageja soovinud talle seksuaalteenuseid müüa. Kostja (ja teiste grupiliikmete) ülejäänud au teotavad väited on põhiliselt selle ebaõige väite n-ö „edasiarendused“.
Hageja kasutab Facebookis kasutajanime „Xxxx“, kuid nii kostja kui ka teised vestluses osalejad teadsid, et see kasutaja kuulub hagejale. Seda tõendab asjaolu, et nii kostja kui ka teised grupiliikmed kasutasid kasutajale „Xxxx“ viidates hageja eesnime (vastavalt lisad 4 ja 5). Samuti postitas kostja hagejast pildi, mille järgi on hageja selgelt tuvastatav (lisa 6). Samuti on mitmed kostja väited esitatud vahetult vastustena hageja kirjutatud postitustele (näiteks lisad 5, 12 ja 13). On seega ilmne, et kostja väited käisid hageja kohta ning grupi liikmetele oli teada, et kasutaja „Xxxx“ taga on hageja. Kostja väited teotavad hageja au. Kostja on hageja kohta avaldanud muuhulgas järgmised väited (au teotavad väited allajoonituna esile toodud):
14.1.„[hageja] küsis 100€ mult ütlesin ma ei anna ei ole huvi [...] ta ise kutsus külla, siis hakkas raha nuruma [...] hõõrus kotte ja küsis raha 100€ ütlesin mina ei maksa [...] ma panin blocki peale rahu majas hea olla“ (lisad 7 kuni 9); vahetult pärast nende väidete avaldamist postitas kostja grupivestlusesse väljavõtte privaatvestlusest hagejaga (lisa 10). Kostja kuvatõmmisest on näha, et ta on hageja ära blokeerinud. On seega ilmne, et kostja väide „panin blocki peale“ ning seega ka kõik ülejäänud väited käisid just hageja kohta;
14.2.„Ise tahtis võtan ta naiseks veel mina ei tahtnud pigem. Hoor kujutab asju ette omale“ (lisa 11);
14.4.„ma pigem naeran su üle milline hoor sa oled (vastuseks hageja sõnumile)“ (lisa 13);
14.5.„[hageja] küsis kas mind omale naiseks tahad. Libu võttis põske selle peale, omal laps magas selja taga“ (lisa 14);
14.6.„hoor tahtis võtan ta naiseks ja kutsun omale külla. Selle peale sai põske ja nägemist [...] teine kord tahtis 100€ saada“ (lisa 15);
14.7.„rõve elajas“ (vahetult pärast seda, kui teine kasutaja oli toonud välja hageja Facebooki nime „Xxxx“, ehk ilmselgelt oli silmas peetud hagejat) (lisa 16);
14.8.„ära aja hoora juttu ja mõtle paska välja“ [vastates hageja sõnumile] (lisa 17);
14.9.„lehm rääkis poolt vaida inimesi taga küsis nult sõpru veel /.../“ (vastusena hageja sõnumile) (lisa 18);
14.10.„libul pole söögirahagi“ (lisa 19). Hageja nõude aluseks on fakt, et kostja on hageja kohta eeltoodud au teotavad väited avaldanud. Kostja väited on õigusvastased kuna kostja on hageja kohta avaldanud nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, nagu oleks hageja talle oraalseksi teinud samal ajal, kui hageja laps tema selja taga magas. Täiendavalt avaldas kostja faktiväite, nagu oleks hageja talle üritanud seksi müüa. Ühtlasi on kostja avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, nimetades hagejat „ropuks hooraks“, „hooraks“, „libuks“ ja „lehmaks“. Hageja hinnangul on kostja avaldatud väidete õigusvastasus väljaspool mõistlikku vaidlust, mistõttu puudub põhjus selle põhjalikumaks analüüsimiseks. Kostja on õigusvastaselt avaldanud hageja isikuandmeid ning hagejat ähvardanud. Lisaks eeltoodule on kostja grupivestluses avaldanud järgmised väited:
18.1.„@Xxxx [hageja] tahad ikka xxxx rahus elada? /.../ Ma tean suu korteri ukse nr ka peast“ (lisa 20);
18.2.„Lähme ukse taha talke [hagejale] v /.../ Xxxx neljas korrus /.../ Minge külla“ (lisa 21);
18.3.„@Xxxx [hageja] mis siis saab kui peaksin sind vaida vahel nägema. Hakkad aru andma mulle mis toodad siin“ (lisa 22). Xxxx on hageja täpne elukoht. Eeltoodust nähtub selgelt, et kostja on grupi enam kui 200-le liikmele avaldanud hageja täpse aadressi ning kutsunud neid talle „külla minema“.
Inimese elukoha näol on tegemist tema isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi ka IKÜM) artikli 4 punkti 1 mõistes. Hageja isikuandmete avaldamise näol on tegemist isikuandmete töötlemisega IKÜM artikli 4 punkti 2 mõistes. IKÜM artikli 6 kohaselt on isikuandmete avaldamine õiguspärane ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kostjal ei olnud mitte ühtegi õiguslikku alust hageja isikuandmete avaldamiseks. Kostja on hageja isikuandmeid töödelnud seega õigusvastaselt. IKÜM artikli 82 kohaselt on igal isikul, kelle andmeid on õigusvastaselt töödeldud, õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Samuti on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p-de 4, 7 ja 8 kohaselt, kuna kostja tegevus rikub hageja õigust eraelu kaitsele ning on seaduse ja heade kommetega vastuolus. Kostja on hageja isikuandmete õigusvastase avaldamisega tekitanud hagejale mittevaralist kahju. Hagejal on VÕS § 1043 kohaselt õigus nõuda tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Ükski isik ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega arvamusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega, või ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi kostjale oraalseksi teinud ega üritanud talle seksi müüa. Hageja kohta taoliste ebaõigete faktiväidete avaldamine on põhjendamatu. Praegusel juhul oli kostja eesmärgiks levitada hageja kohta ebaõigeid väiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid ning teha hagejale isiklikult haiget. Selle saavutamiseks lisas kostja ka hageja grupivestlusesse, kus hageja au teotati, et hageja oleks seda sunnitud nägema. Kostja õigusvastane käitumine on selgelt olnud tahtlik VÕS § 104 lg 5 mõistes – kostja on teadlikult soovinud nii kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõigeid väiteid avaldada kui ka hagejale isiklikult haiget teha. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel Kostja on hageja kohta ebaõiged väited avaldanud grupis, kus on mitusada liiget. Hagejale tekkinud kahju ulatus on seega väga suur. Grupi liikmete suurt arvu tõendab eelkõige lisa 2, kust nähtub, et grupis on üle 200 inimese. Ühtlasi on kostja suhtumine hagejasse olnud läbivalt heade kommetega vastuolus – kostja avaldas hageja kohta suures koguses õigusvastaseid väiteid ning lisas meelega hageja Facebooki vestlusesse, et hageja peaks ka ise neid väiteid nägema ning nendest traumeeritud saama. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks 5000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist kohtu määratud mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja põhikohustuse täieliku tasumiseni. Kostja põhjendamatu tegevuse tõttu on hageja pidanud pöörduma advokaadibüroo poole ning kandma sellega seoses õigusabikulusid. Kostja kandis hageja /kohus loeb lause ilmseks eksituseks ja eeldab, et mõeldud on, et „Hageja kandis kostja...“/ tegevuse tõttu õigusabikulusid kokku summas 800 eurot. Hageja õigusabikulud koosnevad kostja õigusvastaste väidetega tutvumisest,
õiguslikust analüüsist ning nõude kirja koostamisest (nõudekiri – hagiavalduse lisa 2). Hageja leiab, et tegevusteks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 160 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis sisaldab hageja hüvitisnõue ka käibemaksu. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsed õigusabikulud summas 800 eurot. Hagimenetluse menetluskulud on ajakukuna 3 tundi ja 5 minutit. Arvestades kulunud aega ning hageja lepingulise esindaja tunnihinda (160 eurot/h), kulus hagejal eelnimetatud toimingute tegemiseks 592 eurot (koos käibemaksuga). Hageja palub kohtul määrata hageja menetluskulud kindlaks resolutsioonis märgitud summas ja mõista need TsMS § 171 lg 1 alusel välja kostjalt, samuti kohustada kostjalt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
HAGI VASTUS
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu (I kd tlk 67). Kostja võtab hagi õigeks hageja kohta esitatud väidete osas ja vabandab hageja ees, leides samas siiski, et väide au teotamise mõju kohta hageja tervisele ei ole tõendatud. Varalise kahjuna esitatud kohtueelsete õigusabikulude nõuet ei tunnista, kuna ta ei ole nõudekirja kätte saanud.
VASTUHAGI
3.27.12.2021, korrigeeritult 10.01.2022 esitatud vastuhagi (I kd tlk 83) kohaselt soovib vastuhageja välja mõista vastukostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel, koos lisanduva seadusjärgse viivisega. Vastuhagi kohaselt elavad pooled Xxxx ning on omavahel tuttavad. Isiklike suhete pinnalt tekkis nende vahel erimeelsus, mille käigus on kostja väljendanud oma suhtumist erimeelsuse asjaolude kohta Facebook’i vestluse keskkonnas, milles on palju osalejaid. Nii on kostja kasutanud hageja kohta erinevaid au teotavaid ja mainet kahjustavaid väiteid nagu kostja „on elu jooksul palju nugiseid pannud“, „kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“, „mis sitta sa ajad“, „vaida kõige rõvedam inimene“, „idioot“, „argpüks“, „valetaja“, „lollakas“, „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“, „usun, et sul on raske K. keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“. Kostja kasutas vestlusgruppi postitusi hageja alavääristamiseks, väites korduvalt ning kasutades äärmiselt solvavaid väljendeid, et hageja on nii ebameeldiv isik, et tal ei ole võimalik endale naistuttavat leida. Hageja au teotavad väited on avaldatud Facebooki grupivestluses nimega „Politsei grupis lahkuge siit !!!“. Kostja on kõik hagiavalduses esile toodud hageja au teotavad väited avaldanud oma isikliku kasutaja alt. Kõikide väidete juures (toodud allpool) on kostja eesnimi ning profiilipilt, mis on samane kostja Facebooki kasutajakonto profiilipildiga. Kostja on seega oma isikliku Facebooki konto alt teinud kolmandatele isikutele teatavaks hageja au ja head nime teotavad andmed. Kostja on kõik oma au teotavad väited esitanud hageja kohta. Kuigi iga individuaalse väite juures ei ole hageja nime otseselt välja toodud, siis on vestluse kontekstist selge, et kõik kostja väited käivad läbivalt ühe isiku kohta ning et selleks isikuks on just hageja. Kostja kasutab Facebookis kasutajanime „Xxxx“. Kostja kasutas hageja kohta järgmisi väljendeid: --„on elu jooksul palju nugiseid pannud“;
--„kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“; --„mis sitta sa ajad“; „vaida kõige rõvedam inimene“; --„idioot“; --„argpüks“; --„valetaja“; --„lollakas“; --„mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“; --„usun, et sul on raske K. keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“. Kostja väited on õigusvastased. Kostja on hageja kohta avaldanud nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Praegusel juhul ei ole isiku au teotavad faktiväiteid avaldatud kahe isiku vahelise suhtluse raames, vaid väiteid on avaldatud ka kolmandatele isikutele. Kostja väited põhjustasid ja põhjustavad hagejale negatiivseid emotsioone, seda enam et Facebook’i grupis osalejatega kohtub ta iga päev, kuna enamus neis elavad Xxxx. Hageja tunneb pidevat stressi, millega kaasnevad unehäired, vererõhu tõusud.
VASTUHAGI VASTUS
4.Vastukostja hinnangul on vastuhagi tõendamata ja põhjendamatu. Vastuhagi lisast 2 ei nähtu, nagu oleks hageja öelnud tema kohta „on elu jooksul palju nugiseid pannud“. Vastuhagi lisas 3 nähtub küll lause „kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“, kuid ei ole näha, et need oleksid avaldatud kostja kohta. Vastuhagi lisast 4 ei nähtu asjaolu, nagu oleks hageja küsinud kostjalt „mis sitta sa ajad?“ Lisaks jääb arusaamatuks, kuidas sellise küsimuse küsimine saaks kostja õiguseid kahjustada isegi juhul, kui hageja oleks talle selle esitanud. Vastuhagi lisast 5 ei nähtu asjaolu, nagu oleks hageja öelnud talle „vaida kõige rõvedam inimene“. Vastuhagi lisast 6 ei nähtu asjaolu, nagu oleks hageja öelnud talle „idioot“. Vastuhagi lisast 7 ei nähtu asjaolu, nagu oleks hageja öelnud talle „argpüks“. Vastuhagi lisast 8 ei nähtu asjaolu, nagu oleks hageja talle öelnud „valetaja“. Vastuhagi lisast 9 nähtub küll sõna „lollakas“, kuid ei ole näha, et see oleks avaldatud kostja kohta. Vastuhagi lisast 10 ei nähtu asjaolusid, nagu oleks hageja öelnud talle „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“. Vastuhagi lisast ei nähtu asjaolusid, nagu oleks hageja öelnud talle „usun, et sul on raske K. keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“. Kokkuvõtlikult, et kostja (st vastuhageja) nõue on täies ulatuses tõendamata. Kui kostja/vastuhageja ei suuda oma väiteid tõendada, siis tuleb lugeda, et tema nõue on tõendamata ning tuleks seega rahuldamata jätta. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata isegi juhul, kui kostja/vastuhageja väited oleksid tõendatud. Kostja/vastuhageja heidab hagejale/vastukostjale ette seda, nagu oleks hageja/vastukostja tema kohta ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Riigikohtu praktika kohaselt on õigusvastased üksnes sellised väärtushinnangud, mis on põhjendamatud. Hageja/vastukostja leiab, et isegi kui kostja/vastuhageja väited vastaksid tõele, siis ei oleks kostja/vastuhageja kohta tema väidetud väärtushinnangute avaldamine õigusvastane. Näiteks väidab kostja/vastuhageja, et hageja/vastukostja on öelnud tema kohta „idioot“. EKSS-i kohaselt on „idioot“ „ülimal määral rumal, totter, taipamatu inimene“. Kostja/vastuhageja on omaks võtnud, et ta on ilma igasuguse mõistliku põhjuseta nimetanud hagejat/vastukostjat sadade
inimeste ees väga ebakohaste sõnadega. Seejuures tegi kostja/vastuhageja veel eraldi lisatoiminguid (lisas hageja kõnealusesse Facebooki gruppi) veendumaks, et hageja/vastukostja ka isiklikult näeks seda, kuidas kostja/vastuhageja tema õiguseid rikub. Hageja/vastukostja hinnangul ei saa selliselt käituva inimese nimetamine „idioodiks“ olla õigusvastane. Seega oleks kostja/vastuhageja nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja/vastukostja oleks teda nimetanud „idioodiks“. Lisaks on kostja/vastuhageja väitnud, et hageja/vastukostja on öelnud tema kohta „valetaja“. Samas on kostja/vastuhageja ise põhihagi vastuses omaks võtnud, et ta avaldas hageja/vastukostja kohta valeväiteid. Järelikult ei saa kostja/vastuhageja nimetamine „valetajaks“ olla õigusvastane, kui kostja/vastuhageja ka ise tunnistab, et ta avaldas hageja/vastukostja kohta valesid. Seega oleks nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja/vastukostja oleks teda nimetanud „valetajaks“. Samuti on kostja/vastuhageja väitnud, et hageja/vastukostja nimetas teda „õelaks ja vastikuks inimeseks“. Kostja/vastuhageja on omaks võtnud, et ta nimetas hagejat/vastukostjat sadade inimeste ees väga kohatute sõnadega ning soovis seejuures hagejale/vastukostjale tekitatavat kahju veel suurendada seeläbi, et lisas ka hageja/vastukostja sinna grupivestlusesse. On ilmselge, et taoline käitumine ongi õel ja vastik. Selle väljaütlemine ei saaks seega olla õigusvastane. Seega oleks nõue põhjendamatu isegi juhul, kui hageja/vastukostja oleks teda nimetanud „õelaks ja vastikuks inimeseks“. Kuna vastuhagi nõue on tõendamata, siis ei esita hageja/vastukostja menetlusökonoomia mõttes vastuväiteid kõigile väidetele, mis kostja/vastuhageja hinnangul tema au ja head nime teotavad. Hageja/vastukostja piirdub üldise tõdemusega, et isegi kui ta oleks kostjat/vastuhagejat nende sõnadega nimetanud, mida vastuhagis on ette heidetud, siis ei oleks see õigusvastane, võttes arvesse kostja/vastuhageja enda käitumist. Kostja/vastuhageja enda tegevust arvestades oleks tema nimetamine nende sõnadega, mille avaldamist on vastuhagis ette heidetud, õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
6.Hageja esitas kostja vastu hageja isikliku õiguse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samal viisil ja alusel on esitatud ka vastuhagi.
7.Kohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt viivise tasumise nõude, kuid ei nõustu õiglaseks peetud summaga 5000 eurot, ja rahuldab osaliselt varalise kahju hüvitamise nõude.
9.Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Eeltoodust tulenevalt on isikuõiguste
rikkumise korral avaldajal kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase teoga põhjustas kannatanule kahju. Seega peab kohus tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (ebaõigete faktiväidete avaldamine), teo õigusvastasuse ja kostja süü. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2). Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 104). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1047).
10.Vaidlust ei ole selle üle, et mõlemad pooled on väärtushinnanguid avaldanud suhtlusvõrgustikus Facebook ehk teinud avaldatud sisu kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on hagis esitatud asjaolud omaks võtnud ja on seeläbi tunnistanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus eraldi iga esitatud väidetavat faktiväidet ja väärtushinnangut. Kui tegemist on õigusvastaste väidetega, mille esitamise-avaldamise kostja on õigeks võtnud, siis kahju tekkimist tuleb eeldada ja kostja väide, et hagejal mittevaralise kahjuna tervise kahjustumine ei ole tõendatud, ei ole enam relevantne. Eelnevalt viidatu kohaselt pidi hageja tõendama üksnes isikuõiguste rikkumist ja see on tõendatud.
11.Hageja on pidanud õiglaseks mittevaralise kahju hüvituseks 5000 eurot. Kohus leiab, et see ei ole kooskõlas ei avaldatud väärtushinnangute kaalukusega, nende avaldamise kohaga ega ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohus hindab mittevaralise kahju suuruse määramisel seda, et tegemist on siiski piiratud arvuga isikute suhtlusringkonnaga ja seda, et pooled on kogumis kasutanud üksteise suhtes võrdselt ärplevalt ja üldisest viisakast, mõistlikult kombekohasest kõnepruugist irduvaid väljendeid. Lisaks märgib kohus, et riigikohus on juba 2005 tehtud lahendis nr 3-2-1-17-05 leidnud, et igale auto teotamisele ei peagi järgnema rahalise kompensatsiooni väljamõistmine, sest kohtumenetlus ise ja kohtulahend võivad olla piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisest põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Lisaks kohtumenetlusele ja kohtulahendile võib kohus au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju, rahalises väljenduses, lugeda heastatuks ka kahjutekitaja vabandusega. Kostja on oma kirjalikus vastuses vabandanud.
12.Vaatamata vastukostja poolt vastuhagi mittetunnistamisele, peab kohus ka vastuhagi rahuldamist põhjendatuks. Au teotamise juhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kohus leiab, et (nii hagis kui) vastuhagis esile toodud väljendid on väärtushinnangud, mitte faktiväited ja seetõttu vastukostja arusaam, et vastuhagi pole tõendatud, ei ole asjakohane.
Vastukostja poolt avaldatud väärtushinnanguid- üksikuid sõnu ja lauseid- ei saa vaadata ja hinnata kontekstiväliselt ja seetõttu vastukostja argumendid, et vastuhagis esile toodud väited justkui ei oleks esitatud vastuhageja (ehk et vastuhagi oleks seeläbi tõendamata) kohta, ei ole eluliselt usutav. Kohus taaskord märgib, et vaidlust ei ole selles, et pooled on nn toiminud samas suhtlusvõrgustikus, väljendite sisu (tõendid vastavalt hagi osas tlk 22-40 ja vastuhagi osas tlk 88116) on mõlemapoolselt hõlmatud ühe valdkonnaga- poolte seksuaaleluga- mistõttu puudub mistahes mõistlik alus arvata ja väita, et vastukostja on esitatud väljendites silmas pidanud kedagi teist kui justnimelt vastuhagejat. Kahtlemata on kasutatud väljendite - „on elu jooksul palju nugiseid pannud“, „kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“, „mis sitta sa ajad?“ „vaida kõige rõvedam inimene“, „idioot“, „argpüks“, „valetaja“, „lollakas“, „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“, „usun, et sul on raske K. keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“- näol, nii eraldi võetuna kui kogumis, tegemist väärtushinnangutega, mille avaldamine vastukostja poolt on ilmselgelt olnud ajendatud vastuhageja enda kasutatud kõnepruugist, kuid see ei tee neid ega nende vastukostja poolt suhtlusvõrgustikus avaldamist õiguspäraseks. Sisuliselt tuleb leida, et ühelt poolt hoor- lehm- libu ja teiselt poolt rõve- idioot- paksmagu- lollakas jne on võrdselt isiku enesemääratlust ning seeläbi isiklikke õigusi rikkuvad ning põhjendamatud väljendid ja väärtushinnangud. Formaalselt pole välistatud, et on kontrollitav, kas osapool on idioot või kas ta on libu, kuid käesoleva kaasuse kontekstis ei ole siiski tegemist ühegi avaldatud väljendi osas faktiväitega, mille tõelevastavust saaks ja peaks kontrollima.
13.On ilmne, et mõlemad osapooled on kasutanud väljendeid, mis teist osapoolt on solvanud. Kohus leiab, et isikud, kes omavahelises suhtluses on mõlemad võrdselt langenud tavapärase viisaka kõnepruugiga võrreldes sedavõrd palju madalamale, on mõlemad võrdselt juba eelnevalt teatava mainega ja on mõlemad võrdselt seeläbi saanud mainekahju. Kohus ei näe mingit alust eristada, et üks on saanud rohkem kahjustada kui teine. Indikatsiooni selles osas, et kohus peab pooli võrdselt kahjustatuks, on antud ka kohtupoolsetes kompromisspakkumistes.
14.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt eeldatakse, et kahju tekitaja on kahju tekitamise eest süüdi, kui ta ei tõenda vastupidist. Kostja ja vastukostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega kostja ja vastukostja on kahju tekitamises süüdi ning on kohustatud hagejale/vastuhagejale tekkinud kahju hüvitama, kui ta ei tõenda süü puudumist. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).
15.VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus jääb kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha juurde, et mittevaralise kahjuna mõistetakse isikule põhjustatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).
16.Suhtlusvõrgustikus avaldatut on ilmselt lugenud teatav hulk inimesi, kellele on jäänud mõlemast osapoolest teatav mulje ja seega on vastastikkused mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud.
17.2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist hageja kohta avaldatusse (vabandamine). Puudub alus arvata, et väljamõistetav hüvitis ei motiveeriks kostjat hageja isiklike õiguste rikkumisest hoiduma. Puudub alus arvata, et - sõltumata mittevabandamisest - ei mõjutaks samasummaline hüvitis motiveerivalt ka vastukostjat edasisest rikkumistest hoiduma. Kohus leiab, et nii hagi kui vastuhagi mittevaralise kahju nõuded on summaliselt hinnatavad võrdsena ning kohus loeb nii hagi kui ka vastuhagi puhul piisavaks kahju suuruseks asja olemust ja kohtupraktikas määratud hüvitiste alampiiri arvestades 300 eurot. Kohus loeb poolte nõuded mittevaralise kahju nõude osas tasaarvestatuks.
18.Kuna kohus rahuldab kummagi hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis kuuluvad VÕS § 113 lg 1 2. lause alusel rahuldamisele ka kummagi hageja viivise nõuded mittevaralise kahju hüvituse nõudelt, st hagis alates 20.10.2021 ja vastuhagis alates 27.12.2021 kuni otsuse tegemiseni 01.11.2022. Kohtulahendi tegemise aja seisuga 01.11.2022 on sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis hagejal 24,85 eurot, kostjal 20,38 eurot, sellest 20,38 euro osas saab teha tasaarvestuse. Tasaaravestust ületavas osas sissenõutavaks muutunud viivise katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4,47 eurot. Kuivõrd kohus luges mittevaralise kahju nõuded tasaarvestatuks, siis ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele nii hageja kui vastuhageja nõue mittevaralise kahju nõudelt edaspidise viivise arvestamiseks alates otsuse tegemisest, sest ei ole enam nõudeid, millelt selle täitmiseni saab viivist nõuda.
19.Kohus on mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kummagi hagi osas vastu võtnud kõik tõendid ja neist igaühele eraldi viitamata, on arvestanud nendega käesoleva asja lahendamisel.
20.Hageja varalise nõude rahuldab kohus osaliselt. Kohus märgib, et hagi asjaolude p. 37 nimetab hageja küll viivise tasumise kohustust ka varalise kahju hüvitiselt, kuid hagi resolutsioonis sellist nõuet esitatud ei ole ja seetõttu kohus seda ka ei arvesta. Hageja varalise kahju nõue seisneb kohtuvälises õigusabikulus summas 800 eurot, mille kohta on tõendina (tlk 42-46) esitatud kaks arvet ja mille sisuks on materjali õiguslik analüüs, kliendile tegevuskava koostamine, täiendav õiguslik analüüs ja nõudekirja koostamine, kliendi e-kirjaga tutvumine ja vastuse koostamine. Kohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et esindaja ja klient oleks vahetanud meilisid, mistõttu kohus ei saa hinnata selle ajakulu põhjendatust. Teiseks, arvestades, millise hulga materjali hagi lisana on esitatud ja millise sisuga on nõudekiri (tlk 19-21), ei pea kohus märgitud ajakulu põhjendatuks. Ja seda ka siis, kui eeldada, et hagisse ei kujundatud kogu läbitöötatud materjali. Nõudekirja kolmest leheküljest on vaid üks lehekülg otseselt ja personaalselt seostatav kostjaga.
Ülejäänud kaks lehekülge koosnevad sellisest standardiseeritud õiguslikust selgitusest, mida üldteadaolevalt hagejat tol hetkel esindanud advokaadibüroo pidaja on praktiseerinud ja mille tõttu sellise dokumendi koostamiseks märgitud 2,35 + 1,1 tundi on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus peab võimalikuks, et nimetatud kahjust kuulub hüvitamisele ajakuluna maksimaalselt 1 tund kuna sellise aja jooksul jõuab teatud kitsale valdkonnale spetsialiseerunud advokaat saada ülevaate nii kliendi esitatud materjalist kui koostada ka valdavas ulatuses standardiseeritud ehk tüüp-nõudekirja. Seega, isegi kui nõustuda nn tüüpavalduse jaoks mõneti ebamõistlikult kõrge tunnihinnana 160 euroga, kuulub rahuldamisele hagis esitatud varalise kahju nõue summas 160 eurot. Kohus rahuldab varalise kahju nõude 20% ulatuses.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu.
22.Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Õiguskirjanduse kohaselt on selle sätte tähenduses kohtu pakutud kompromiss võrdsustatud poole pakutud kompromissiga. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei olnud vaatamata kohtu pakkumisele- millega kostja nõustusvalmis kompromissi sõlmima ja kohus on hageja mittevaralise ja varalise kahju nõude rahuldanud kompromissi pakkumisega sarnases ulatuses, tuleb hageja S. S. kulud jätta tema enda kanda.
23.Ka vastuhagi osas on vastuhageja nõustunud kohtu pakutud kompromissiga, kuid vastuhagi on rahuldatud täielikult, seega vastuhageja kuludele ei kohaldu TsMS § 163 lg 2, vaid § 162 lg 1, mille kohaselt vastuhageja kulud jäävad vastukostja kanda. Vastuhageja põhjendatud ja rahuldamisele kuuluvaks ainsaks menetluskuluks on riigilõiv 300 eurot. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjas taotluse ka õigusabikulude osas. Kohus nõustub hagejaga, et kuna kostja/vastuhageja eest ja nimel ei ole menetluses kordagi menetlusdokumente esitatud lepingulise esindaja poolt, sj ei ole kostja kordagi ka nimeliselt teatanud, kas ja kes on tema esindaja, siis kostja/vastuhageja õigusabikulud rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 177 lg 4 alusel kuulub rahuldamisele vastuhageja taotlus mõista vastukostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
24.Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu kokku 400 eurot (325 + 75). Hageja on hagiavalduses esialgselt nimetanud esitatud hagi hinnaks 3780 eurot (mittevaraline nõue 3500 eurot + viivised). Peale kohtu poolt tähelepanu juhtimist on hageja lisanud rahalise nõude hinna 800 eurot ja tasunud täiendava riigilõivu. Seega arvestas hageja esitatud hagi hinnaks 4580 eurot. Kohus märgib, et hageja on ekslikult arvestanud aastast viivist määraga 8% 3500 eurolt. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt (vt ka Tartu Ringkonna kohtu 06.09.2022 otsus tsiviilasjas 2-20-17805, p 22). Seega on esitatud hagi hinnaks 4300 eurot ning sellelt tuli maakohtusse hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on
hageja riigilõiv menetluskuluna põhjendatud 350 euro osas (TsMS § 174 lg 1). 350 eurot ületavas osas on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.