4.Mõista L. K. lt PARKIT OÜ kasuks välja menetluskulud 100 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ PARKIT esitas kohtule hagiavalduse, milles palus mõista L. K. lt hageja kasuks välja põhivõla 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 16,08 eurot ja edasiulatuva viivise. Hagiavalduste kohaselt kuulub kostjale sõiduk Toyota Avensis numbrimärgiga XXX . Kostja sõiduk oli pargitud Tallinnas Koidu 108/110 KÜ territooriumi parklasse. Parkimistingimuste kohaselt on parkimine Koidu 108/110 KÜ territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil XXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Kui sõidukijuht pargib sõiduki eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi 35 eurot. Hageja koostas kostjale Koidu 108/110 parklas parkimise eest järgmised leppetrahvid: • leppetrahv nr XXX summas 35 eurot. Koostamise aeg 29.06.2020, sissenõutavaks muutunud 14.07.2020; • leppetrahv nr XXX summas 35 eurot. Koostamise aeg 03.01.2020, sissenõutavaks muutunud 18.01.2020. Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Lisaks nõuab hageja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise välja mõistmist. Seisuga 14.02.2023 on viivise summa 16,08 eurot. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, võib parklakorraldaja eeldada, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Hageja on kostjale leppetrahvinõuded teatavaks teinud leppetrahvinõuete asetamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla, s.t ei ole leppetrahvi nõude esitamisega hilinenud. Hageja ja kostja vahelises õigussuhtes ei kohaldu kostja viidatud LS § 72 lg 2 sätestatud tähtaeg.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja hageja nimetatud ajal sõiduki omanik, aga ta ei olnud sõiduki juht ja lepingu osapool. Kostja oli hageja nimetatud päevadel Elvas tööl ja käis Tartu Ülikooli kliinikumis arsti juures ning sõitis Subaruga. Kostja teatas, et annab oma nõusoleku võtta kohtu Elisa telefonioperaatorilt tema positsioneerimise andmed kostja telefoni numbrile. Parkimistingimuste kohaselt sõlmiti leping sõiduki juhi ja parklakorraldaja vahel. Hageja peab esitama nõude sõiduki juhile.
2/5
Kostjale saadeti trahvid koos viivistega alles kaks aastat hiljem, aga liiklusseaduse kohaselt peab sõiduki omanik säilitama kasutajate info 6 kuud. Kostjal ole enam õrna aimugi, kes sel perioodil autot kasutas.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud 03.01.2020 ja 29.06.2020 Tallinnas Koidu 108/110 KÜ territooriumi parklasse. Tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga (dtl 27-34); • sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (ilma parkimiskaardita); • kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik (dtl 39-40); • kostja ei ole hagejale leppetrahve tasunud. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.
4.Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et parkimisalal olid olemas hageja pandud parkimislepingu tingimused (dtl 36). Kostja ei ole hageja väitele vastu vaielnud. Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parkimiskorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes ettenähtud korras. Hageja tegi sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht hageja poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi. Kostja vastuväidete kohaselt ei parkinud tema sõidukit ning temaga ei ole sõlmitud parkimislepingut. Kostja vastuväidete kohaselt viibis ta sõiduki parkimise ajal Elvas tööl ja käis Tartu Ülikooli kliinikumis (dtl 67). Kohus leiab, et kostja vastuväitest ei piisa. Riigikohus on 23.03.2016 otsuses nr 3-2-1-3-16 selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu otsusest tuleneb, et sõiduki omaniku tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Viidatud asjaolude väljaselgitamine on sõiduki omaniku kontrolli all, seevastu on teisel poolel objektiivselt võimatu selle kohta tõendeid esitada. Hageja on tõendanud, et kostja on vaidlusaluse sõiduki omanik. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Samas tulenevad omaniku õigustest ka nende õigustega kaasnevad kohustused. LS § 72 lg 1 sätestab, et sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Seega peab kostja kui sõiduki omanik olema kursis sellega, mis tema omandis oleva sõidukiga toimub ning kostja vastutab eelduslikult talle kuuluva asjaga tekitatud kahju eest. Kostja vastutab eelduslikult ka sõiduki parkimisega seonduva eest. Ainuüksi viitamisest, et kostja sõidukit ei parkinud, ei piisa. Kostjal tuleks ka nimetada konkreetne isik, kellele ta sõiduki valduse
3/5
üle andis ning keda saaks lugeda parkimislepingu pooleks. Kostja ei vabane vastutusest, kui ta viitab, et andis sõiduki valduse üle, aga ei tea kellele. Sõiduki omanikul lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal autot kasutab. Samuti peab sõiduki omanik olema valmis neid asjaolusid tõendama. Kostja peaks tõendama, et talle kuuluva sõiduki valdus (ning sellest tulenevad kohustused) oli üle antud kolmandale isikule, keda peaks lugema parkimislepingu pooleks. Kostja ei ole seda tõendanud. Kohus ei saa hagimenetluses nõuda tõendeid välja ainult kostja viitel, et ta annab oma nõusoleku võtta kohtu Elisa telefonioperaatorilt tema positsioneerimise andmed kostja telefoni numbrile. Lisaks ei tõendaks kostja telefoni positsioneerimine seda, millisel kolmandal isikul (menetluses mitte osaleval inimesel) tekkis kohustus leppetrahv tasuda. Kohus leiab, et seega tuleb VÕS § 9 lg-st 1 lähtuvalt lugeda, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud parkimislepingud hageja paigaldatud infotahvlil toodud tingimustel.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja on toonud rikkumisena välja parkimistasu maksmata jätmise. Parkimislepingu tingimuste p 5 on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 35). Hageja on kostjale koostanud kaks leppetrahvi nõuet: leppetrahv nr XXX , koostamise aeg 29.06.2020, summa 35 eurot ja leppetrahv nr XXX , koostamise aeg 03.01.2020, summa 35 eurot.
6.Kostja on viidanud sellele, et hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja väitel pandi kostjale leppetrahvide kohta teatis esiklaasile kojamehe alla (dtl 29, 33). Kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus leidis 05.06.2019 otsuses nr 2-17-117146 järgmist: „Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes.“ Seega leiab kohus, et hageja on kostjale tahteavalduse (leppetrahvi nõude) mõistlikul ajal kätte toimetanud. See, et kostja ka tegelikult selliselt esitatud leppetrahvinõude kätte saaks, on kostja risk. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust teavitada mitu korda kostjat leppetrahvi maksmise kohustusest või tuletada leppetrahvi tasumist meelde. Seega loeb kohus, et kostja sai leppetrahvi teate kätte juba nõude esitamise päeval. Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on kostjale esitatud mõistliku aja jooksul ning ka kohtusse ei ole nõue esitatud esitatud hilinenult. LS § 72 lg 2 ei piira leppetrahvi nõude esitamise tähtaega kuue kuuga. Hageja nõudeõiguse kasutamise tähtaeg ei saa sõltuda sellest, kas sõiduki parkis omanik või kolmas isik. Kostja ei ole viidanud hagi aegumisele. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 70 eurot.
4/5
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 toodud määras alates sellest ajast, kui hageja esitatud leppetrahvi nõuded muutusid sissenõutavaks. Kohus arvestab seadusjärgset viivist kuni otsuse kuulutamiseni ja mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise 18,36 eurot (8,50 + 9,86). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja edasiulatuva viivise. Kostjal on võimalik edasiulatuvat viivist arvutada https://www.viivisekalkulaator.ee/debt abil.
8.Menetluskulud Kohus rahuldab hagi ja jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 150 eurot (150 eur/h, 1 tundi). Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Nimetatud summa tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud ei ole olnud vajalikud. Hagiavalduse esitas hageja seaduslik esindaja. Vandeadvokaat esitas üksnes kokkuvõtvad seisukohad, kus ei saanud olla üllatuslikke asjaolusid. Kuna kohus kohaldab seadust ning pooltelt ei eeldata Riigikohtu lahenditele viitamist, ei olnud menetluslikult otstarbekas ega vajalik vandeadvokaadi poole pöördumine. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulu on riigilõiv 100 eurot. Otsuse päises toodud tsiviilasja hind on menetluslik märge ega ole kellelegi tasumiseks kohustuslik.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.