B2 Impact OÜ hagi M Ji vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad
2597,94 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A T Kostja: M J (isikukood xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1680 eurot, intress perioodi 30.06.202321.11.2023 eest 243,60 eurot, viivis perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 413,28 eurot, viivis perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest 254,24 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.12.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata võla sissenõudmiskulu hüvitise nõue 35 eurot, intressinõue 7,88 euro ulatuses ja 24.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12,38 euro ulatuses.
4.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
1.Hageja esitas 25.07.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx AS ja kostja vahel 25.07.2022 sõlmitud krediidikontolepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1680 eurot, intress 251,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 425,66 eurot ning viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.07.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja sõlmis 25.07.2022 xxx AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr xxx, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1680 eurot. Kostja esitas 25.07.2022 krediidikonto limiidiga kuni 1680 eurot avamise taotluse mobiilis (IPhone) Smart ID kaudu. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel. Krediidikonto personaalsetes tingimustes on viide, et lepingule kohalduvad krediidikonto üldtingimused. Lepingu üldtingimuste punkt 5.1.4. sätestab, et taotluse esitamisega kinnitab klient, et ta on tähelepanelikult tutvunud ja saanud aru Üldtingimustest ning Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehest ja on teadlik õigusest saada krediidiandjalt üksikasjalikku (täiendavat) teavet ja selgitusi Krediidilepingu ning oma õiguste ja kohustuste kohta. Kuivõrd leping oli kostjale saadetud ja kostja ei taganenud 14 päeva jooksul lepingust üldtingimuste punkti 16.1. alusel, siis on ilmne, et kostja oli nõus kokkulepitud tingimustega. Leping oli saadetud kostjale 26.07.2022 krediidiandja teadaoleva e-posti aadressile xxx.
2.2.Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 28.03.2022 – 24.07.2022 kohta. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek 3 kuu põhjal on 1953,27 eurot, finantskohustused on 151,67 eurot (XXX laen). Krediidiandja on pidanud kostjaga ka vestlust seoses tema kohustustega. Kõnesalvestises kinnitas kostja, et tal on kehtiv laen krediidiasutuses XXX AS, mille igakuine tagasimakse moodustub umbes 65 eurot kuus. Lisaks teatas kostja, et soovib lõpetada lepingu XXX-s, kuivad sealne pakutav protsendimäär on kõrgem, kui xxx AS-s. Krediidiandja uuris ka eraisikutele tehtud ülekannete kohta. Kostja kinnitas, et need on tavalised ülekanded emale ja lapsepõlve sõbrale, mis ei ole kuidagi seotud finantskohustuste täitmisega. Krediidiandja arvestas majapidamiskulude hulka 200 eurot. Kuna kostja poolt avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, siis arvestas krediidiandja ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse xxx-le on 63,30 eurot. Vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 1 438,30 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot).
2.3.Kostja kohustus koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 39,72% aastas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu viivisemäär on 39,72% aastas. Krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 39,72% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 €. Krediidiandja teatas, et alates 28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx intressimäär 37,68% aastas (lisa 4). Intressimäära muutmise tõttu korrigeeriti ka krediidi kulukuse määra (KKM), mis on 45,67%.
2.4.Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient raha vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Krediidiandja tegi perioodil 12.08.2022 – 29.06.2023 kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 5 091,87 eurot.
2.5.Kostja jättis tasumata juuli (summas 62,97€; maksetähtaeg oli 25.07.2023), augusti (summas 63,30€; maksetähtaeg oli 31.08.2023), septembri (summas 63,30€; maksetähtaeg oli 02.10.2023) ja oktoobri (summas 63,30€; maksetähtaeg 31.10.2023) osamaksed. Krediidiandja saatis 01.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate ja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 21.11.2023. Kostja võlga ei tasunud ja leping loeti ülesöelduks 22.11.2023.
2
Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja nõude OK Incure OÜ-le.
2.5.Kostja sai krediiti kokku 5091,87 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 3411,87 eurot, seejuures viimane tagasimakse krediidisumma katteks oli 01.02.2023 1680 eurot. Seejärel võttis kostja 29.06.2023 uuesti krediiti 1680 eurot kasutusele ning enam tagasimakseid ei teinud. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 1680 eurot (5 091,87 – 3 411,87). Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas krediidijäägilt 1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot. Hageja nõuab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024 intressiga võrdses määras 37,68% aastas, kokku 425,66 eurot.
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused
3.1.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetad 06.10.2025. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kohus täitis üksikasjalikult selgitamiskohustust menetlusse võtmise määruses ja eraldi veel ka 06.08.2024 kirjaga.
3.2.Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva lepingu pdf failina (dtl 10). Lepingus on kostja andmed ning lepingu kuupäevaks on märgitud 27.07.2022.
3
Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 40), millest nähtub, et laenu taotleti 25.07.2022 kell 8:41 (andmetes on ka ip-aadress). Hageja on esitanud ka kõnesalvestise (dtl 266). Nende tõendite alusel kohus tuvastab, et kostja tegi 25.07.2022 tahteavalduse krediidiandjalt laenu saamiseks. Hageja väitel saadeti kostjale lepingudokumendid 26.07.2022 kostja e-posti aadressile xxx. Hageja oma väidet tõendanud ei ole. Vaatamata kohtu poolt hagejale menetlusse võtmise määruses antud üksikasjalikele selgitustele ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, kas ja millisel viisil kostja nõustus lepingutingimustega, st tegi selleks tahteavalduse. Hageja väidetest nähtub, et kostja taotles laenu ning krediidiandja tegi laenuotsuse ja saatis lepingu. VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Hageja on märkinud, et kuna kostja lepingust ei taganenud, siis seda saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks. Tegevusetusest ei saa tarbijakrediidilepingu puhul tahteavaldust järeldada, samuti ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kostjat sellisest õigusest informeeris, sest lepingudokumentide kostjale saatmine ei ole tõendatud. Kuid antud juhul hakkas kostja krediidi kasutama, tegi seda korduvalt ning tegi ka tagasimakseid. Seega saab öelda, et kostja poolt raha krediidikonto limiidi kasutusse võtmises väljendus tegu, mida saab pidada lepingutingimustega nõustumiseks.
4.3.Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Hageja on esitanud konto väljavõtted raha kostjale välja maksmise kohta (dtl 117-120).
4.4.Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra minuraha.ee kalkulaatoriga (sest hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete kuupäevi ja summasid, mis on eelduseks krediidi kulukuse määra täpseks kontrollimiseks) ning kalkulaatori kohaselt lepingus välja toodud krediidi kulukuse määr ei ületanud sel ajal kehtivat maksimaalset määra (mis oli 48,90%).
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud kohtuotsuse punktis 2.2. toodud faktiväited. Hageja on tõenditena esitanud kostja Swedbank konto lõpuga 8477 väljavõtte perioodi 28.03.2022-24.07.2022 kohta (dtl 42). Samale kontole maksis krediidiandja välja ka kostjale antud krediidi. Konto väljavõttelt nähtub hageja väidetud finantskohustus, ühistuarved ning suurel hulgal makseid eraisikutele. Hageja on esile toonud, et küsis kostjalt selgitusi eraisikutele tehtud kannete kohta. Kohus kuulas hageja esitatud tõendit, telefonikõne salvestust, ning selles kostja kinnitas, et maksed eraisikutele ei kujuta endast finantskohustusi. Kuigi sellisel hulgal ülekanded eraisikute vahel tekitavad küsimusi, ei saa antud juhul öelda, et tegemist oleks finantskohustustega, sest kandeid on tehtud edasi-tagasi, st eraisikud on ka hulgaliselt teinud kandeid kostjale. Laenu taotlemisel on kostja avaldanud, et elas oma eluruumis ning konto väljavõttelt nähtuvalt tasus regulaarselt ka korteriga seotud kommunaalarveid. Hageja poolt esitatu põhjal ei saa kohus öelda, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust.
6.Hageja nõuded
6.1.Hageja nõuab põhivõlana, st tagastamata krediidisummana, 1680 eurot. Kohus tuvastas tõendite alusel, et krediit hageja väidetud summades oli kostja kasutusse antud. Kostja ei ole menetluses osalenud ega seega ka vaielnud vastu hageja väidetele selle kohta, kui palju kostja tagasimakseid teinud on. Hageja väitel on tagastamata põhivõlg muutunud sissenõutavaks, sest kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse makse tasumisega ning krediidiandja ütles lepingu üles, olles andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hageja esitatud laekumiste tabelist nähtub, et kostja ei ole pärast 29.06.2023 tagasimakseid teinud. Makseid tuli aga teha igakuiselt. 5
Kohus märgib, et kui üles ütlemise teates oli antud võla tasumiseks tähtaeg 21.11.2023, saab lepingu lugeda üles öelduks järgmisest päevast alates. Üles ütlemise teates oli ka märgitud, et krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast (dtl 276). Kohus tuvastab, et leping on alates 22.11.2023 üles öeldud ja tagastamata krediidi tasumise nõue sissenõutavaks muutunud. Kohus mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja tagastamata krediidisumma 1680 eurot (põhivõlg).
6.2.Hageja nõuab intressi vastavalt lepingu punktile 13.2.1 intressi 37,68% aastas krediidijäägilt 1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest kokku 251,48 eurot. Hageja väitel oli algselt lepingus intressimääraks 39,72 % aastas, kuid krediidiandja teatas, et alates 28.01.2023 kohaldatakse kostja krediidikonto lepingule nr xxx intressimäär 37,68% aastas. Hageja on esitanud ka tõendi (dtl 115), milles on märgitud, et alates 28.01.2023 on sinu krediidikonto lepingule nr xxx kohalduv intressimäär 37.68% aastas (0.10% päevas). Uus intressimäär kohaldub kogu sinu poolt kasutusse võetud krediidilimiidi summale, mis on hetkel 1 680,00 €. Arvestades intressi hageja poolt esitatud tõendis toodud päevamäära alusel, 0,10% päevas, 1680 eurolt perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest, tuleb perioodi intressi kogusummaks 243,60 eurot. Hageja väitel on kostjal intress tasumata ning kostja ei ole vastu vaielnud. Kohus mõistab kostjalt tasumata intressid välja.
6.3.Hageja nõuab viivist alates 22.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.07.2024 intressiga võrdses määras, kokku 425,66 eurot. Nagu hageja esile tõi ja tõendas, oli krediidiandja teavitanud kostjat intressimäära alanemisest. Seega alates 28.01.2023 tuli viivist arvestada 0,10% päevas. Viivis 1680 eurolt perioodi 22.11.2023-24.07.2024 eest 0,10% päevas on 413,28 eurot. Alates 26.07.2024 nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis (st perioodi 26.07.2024-01.12.2025 eest) 1680 eurolt 254.24 eurot. Hageja väitel ei ole kostja viivist tasunud ning kostja ei ole vastu vaielnud. Seega mõistab kohus kostjalt viivise välja.
6.4.Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulude 35 eurot hüvitamist. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmise kulude hüvitamise määrade kohta ega tõendanud ka, et need tekkisid just sellises ulatuses. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
6
7.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Sama nõude on hageja esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, tsiviilasi nr 2-24-108858. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja intressi 256,73 eurot, märkides samas intressimääraks 30%. Hagis nõuab hageja intressi kõrgema intressimäära, 37,68% alusel, kuid väiksemas summas – 251,48 eurot. Hageja on seega maksekäsu kiirmenetluses esitanud intressinõude 5,25 euro võrra suuremana ja seda alusetult, sest mitte kuidagi ei oleks hageja saanud 30%-lise intressimäära alusel arvestada sama perioodi eest intressi rohkem. Kuivõrd 37,68% määra korral oleks intress perioodi 30.06.2023-21.11.2023 eest 251,48 eurot, nagu hageja hagis nõuab, ei saanud hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduses olla põhjendatud. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud ka varasemalt ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus lahendi edasikaebamiseks luba ei andnud. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.