Moneyzen OÜ hagi K N vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1019,40 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Moneyzen OÜ (registrikood: 12541882 Maakri tn 19/1, Tallinn 10145); Hageja lepinguline esindaja: Jana Loemaa (e-post: xxx); Kostja: K N (isikukood: xxx; aadress xxx); Kostja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (Griff Õigusbüroo OÜ; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt K N hageja Moneyzen OÜ kasuks välja põhiosa 341,25 eurot, intressi 138,21 eurot, haldustasu 25,20 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja 07.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 39,29 eurot.
3.Mõista kostjalt K N hageja Moneyzen OÜ kasuks välja viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 08.06.2023 kuni põhivõla (341,25 eurot) tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta hageja Moneyzen OÜ menetluskulud 61,22% ulatuses kostja K N kanda ja kostja K N menetluskulud 38,78% ulatuses hageja Moneyzen OÜ kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-22-141359 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 04.05.2022 laenulepingu nr XXX, mille alusel kanti kostja virtuaalkontole laenusumma 700 eurot, millelt peeti kinni lepingutasu summas 24,50 eurot ja ülekande teenustasu 0,50 eurot. Seega maksimaalne väljamaksmisele kuulunud summa oli 675 eurot (700 -24,50 - 0,50).
2.Laenutaotluse esitamisel ja enne lepingu sõlmimist oli kostja virtuaalkonto jääk 0,08 eurot, mille soovis kostja koos uue laenusummaga välja maksta enda pangakontole. Seetõttu teostas hageja ülekande summas 675,08 eurot.
3.Kostja ei asunud laenu tagasi maksma ning pole sooritanud ühtegi tagasimakset. Tulenevalt lepinguliste kohustuste mittetäitmisest on hageja korduvalt edastanud kostjale alates 08.06.2022 meeldetuletusteateid tähtaegselt tasumata kohustuste kohta.
4.05.09.2022 edastas hageja kostjale ametliku maksehäire teate.
5.15.09.2022 edastas hageja hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata 4 järjestikust igakuist makset.
6.03.10.2022 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kohustusest tasuda laenulepingu järgne nõue hiljemalt 10.10.2022 summas 806,36 eurot.
7.17.10.2022 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise järgse meeldetuletuskirja võlgnevusest.
8.Hageja palub: mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev kohustus summas 868,20 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 700 eurot, tasumata intressist summas 62,64 eurot, tasumata haldustasudest summas 10,43 eurot, võlamenetlustasudest summas 55 eurot, avaliku maksehäire teate tasust summas 15 eurot ning kuni 01.12.2022 arvestatud viivistest summas 25,13 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 02.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
9.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Moneyzen OÜ saadab tasulised meeldetuletuskirjad võlgnevusest, hoiatuse lepingu ülesütlemisest, lepingu ülesütlemise
2-22-141359 teavituse, lepingu ülesütlemise järgse teavituse kliendi poolt laenu taotlemise hetkel märgitud kontaktaadressile. Moneyzen kasutustingimuste p 5.2. kohaselt on kasutaja kohustatud teavitama oma andmete muutumisest. Kostja on laenulepingut sõlmides märkinud kontaktaadressiks xxx ning kinnitanud andmete õigsust oma digiallkirjaga. Samuti ei ole kostja hagejat teavitanud kontaktandmete muutusest, mistõttu on lepinguga seotud teavitused saadetud postiga laenulepingus märgitud kontaktaadressile. Lisaks meeldetuletuskirjadele edastas hageja kostjale tasuta meeldetuletussõnumeid ja ekirju võlgnevuse kohta, kasutades selleks Moneyzeni portaali automaatlahendust. Laenutaotlusesse märgitud kontakttelefonilt xxx ei ole Moneyzen OÜ võlamenetlusosakond kostjaga kordagi ühendust saanud. Operaator vastab, et viga numbri valimisel, mis annab alust arvata, et kostja on laenu taotlemisel ekslikult või teadlikult sisestanud süsteemi vale kontaktnumbri.
10.Kostja ei ole esitanud väljavõtet maksehäirete kohta laenu väljastamise hetke ehk 04.05.2022 seisuga, mis tõendaks, et laenu väljastamise hetkel olid kostjal kehtivad maksehäired Creditinfo andmebaasis. Kostja esitatud Creditinfo väljavõtte on tehtud 19.12.2022 seisuga, ehk vähemalt 7 kuu möödudes pärast laenulepingu sõlmimist. Kostja kirjas välja toodud kuupäevad ei ole mitte maksehäire avaldamise alguskuupäevad vaid võlgnevuse tekke kuupäevad. Kostjal ei olnud laenu väljastamise hetkel kehtivaid ega ka lõpetatud maksehäireid. Moneyzen OÜ kontrollib iga taotleja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist, püsivat elukohta Rahvastikuregistrist ja teeb päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja kohta 04.05.2022 Pensionikeskusesse (läbi Creditinfot) tehtud päringu kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 732,25 eurot. Laenutaotlust esitades on taotlejal kohustus märkida kõik olemasolevad krediidikohustused (krediidiandja, laenujääk, lõpptähtaeg, igakuine makse). 04.05.2022 esitatud laenutaotlusesse märkis kostja, et tal on olemasoleva kohutusena üks laen kuumaksega 100 eurot mis annab alust arvata (aga ei saa kindlalt väita), et kostja püüdis teadlikult hageja eest varjata oma tegelikku finantsolukorda. Kostja vastusest selgub, et kostja ei ole laenutaotlust esitades teavitanud hagejat kõikidest oma kohustustest.
11.Pärast automaatsete andmete kogumist moodustub krediidiskoor, mille alusel investorid teevad laenupakkumise. Esitatud andmete õigsust kinnitab taotleja lepingut sõlmides digiallkirjaga, allkirjastades ka taotluse, milles on toodud tema poolt esitatud andmed, s.h. kohustused ja sissetulekud, mille põhjal laenupakkumine tehti. Antud juhul olid kostja poolt edastatud andmed piisavad positiivse laenuotsuse tegemiseks ja laenu teenindamiseks (uue laenu kuumakse suurus 38,82 eurot). Seega kostja kinnitas ka oma allkirjaga, et tema poolt esitatud andmed on õiged. Hageja järeldab, et kostja rikkus oma kohustust VÕS § 14 lg 1 alusel esitada tõeseid andmeid.
2-22-141359
12.Laenutaotluse esitamisel esitatakse taotlejale koos laenupakkumisega tutvumiseks Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabeleht (Kostja poolt digiallkirjastatud koos laenulepinguga). Pakkumine kehtib kolm päeva, mistõttu on laenutaotlejal piisavalt aega tutvuda laenulepingu sõlmimisega kaasnevate kuludega (intressimäär, krediidikulukuse määr, teenustasud, hilinemise tasud) ja enne lepingu sõlmimist pöörduda laenuandja poole selgituste saamiseks. Hageja on Kostjat teavitanud kõigist olulistest asjaoludest seoses lepingu sõlmimisega, samuti võimalikest kõrvalkuludest.
13.Hageja on seisukohal, et laen väljastati vastutustundlikult, hageja on teinud enda poolt mõistlikke pingutusi, arvestades laenusummat, kontrollides kostja finantsseisundit.
14.Kostja nõudest jääb mulje, et kostja ei kavatse laenu põhiosa tagastada ega kõrvalnõudeid maksta. Kostja ei toonud välja arvutuskäiku, kuidas jõuti sellise (kostjale hageja poolt tekitatud) kahju suurusele. Kostja ei esitanud selgitusi ja tõendeid selle kohta, kuidas kulutas kostja hageja poolt väljastatud laenu ja pole ka selgitanud, kuidas kostjal on tekkinud selline finantsolukord ja millise eesmärgiga kostja vastuses toodud laenud olid võetud. Hageja ei nõustunud sellise nõudega. Tegemist võib olla alusetu rikastamisega kostja poolt.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
15.Kostja märgib, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja märkis, et laenuleping nr xxx ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud. Hageja ei ole tõendanud, et ülesütlemisavaldus on kostjale kätte toimetatud.
16.Kostja on seisukohal, et 04.05.2022 sõlmitud laenuleping nr xxx on vastutustundliku laenamise põhimõttega vastuolus. Kostjal oli lepingu sõlmimisel mitu laenukohustust. Tal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi täita. Uued laenud olid võetud varasemate laenude likvideerimiseks. Kostja ei olnud võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired. 04.05.22 laenulepingu sõlmimise ajal olid maksehäirete suurusjärk ligikaudu 1795 – 8000 eurot. Enne 04.05.2022 laenulepingu sõlmimist pidi laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita võetud kohustusi. Kostja ei olnud 04.05.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostja leidis, et laenuandja oleks pidanud hindama ja analüüsima kostja majanduslikku olukorda, ning poleks tohtinud talle laenu anda.
17.Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju, mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms näol).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2-22-141359
18.Käesoleva asja hind on 1019,40 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
19.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev kohustus summas 868,20 eurot, mis koosneb tasumata põhivõlast summas 700 eurot, tasumata intressist summas 62,64 eurot, tasumata haldustasudest summas 10,43 eurot, võlamenetlustasudest summas 55 eurot, avaliku maksehäire teate tasust summas 15 eurot ning kuni 01.12.2022 arvestatud viivistest summas 25,13 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 02.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
22.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) leping pole kehtivalt üles öeldud; (ii) rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.
23.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
24.Kostja leiab, et leping pole kehtivalt üles öeldud. VÕS § 195 lg 1 kohaselt öeldakse leping üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingu lõppemiseks peavad olema täidetud lepingu ülesütlemise eeldused (mh ülesütlemisavalduse kätte toimetamine teisele poolele). Laenulepingu nõuetekohast ülesütlemist peab tõendama hageja. Kohus on seda hagejale 24.04.2023 määruses selgitanud. Hageja on koostanud kostjale teate lepingu ülesütlemisest (dtl 68). Hageja on märkinud, et hoiatus on kostjale saadetud lihtpostiga ja e-kirjaga, kostja poolt lepingus avaldatud aadressidele. Kohus leiab, et iseenesest oli kostjal õigus hagejale nimetatud kontaktidel ja viisidel avaldusi edastada, kuid hageja ei ole seda teinud. Seega leiab kohus, et lepingu
2-22-141359 ülesütlemise formaalsed eeldused on täitmata. Leping ei lõppenud viidatud ülesütlemisavalduse tulemusel, mistõttu ei ole sissenõutavaks muutunud ka kogu laenulepingust tulenev võlgnevus.
25.Kostja on väitnud, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta, millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kostja kohta 04.05.2022 Pensionikeskusesse tehtud päringu kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine sissetulek 732,25 eurot (dtl 122 – päringu andmed). Laenutaotlust esitades on taotlejal kohustus märkida kõik olemasolevad krediidikohustused (krediidiandja, laenujääk, lõpptähtaeg, igakuine makse). 04.05.2022 esitatud laenutaotlusesse märkis kostja, et tal on olemasoleva kohutusena üks laen kuumaksega 100 eurot. Maksehäired puudusid (dtl 121 – päring andmed). Kostja on oma allkirjaga lepingul kinnitanud, et lepinguga võetav kohustus vastab tema finantsolukorrale ning et tema poolt algsele võlausaldajale esitatud andmed ja dokumendid on tõesed ja terviklikud. Kostja on väitnud, et tal olid lepingu sõlmimise ajal maksehäired (dtl 93-94). Hageja on esile toonud, et kostja esitatud Creditinfo väljavõtte on tehtud 19.12.2022 seisuga, ehk vähemalt 7 kuu möödudes pärast laenulepingu sõlmimist ning et kostja välja toodud kuupäevad ei ole mitte maksehäire avaldamise alguskuupäevad, vaid võlgnevuse tekke kuupäevad. Kostja ei ole hageja väidetud vaidlustanud ega tõenditega ümber lükanud. Seega ei ole kostja tõendanud, et 04.05.2022 seisuga (s.o laenu väljastamise hetkel) oleks kostjal olnud kehtivad maksehäired. Eeltoodust tulenevalt on hageja piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Kostja on seevastu käesolevas menetluses sisuliselt kinnitanud, et kostja on hagejale oma krediidivõime kohta esitanud valeandmeid ning mittetäielikku informatsiooni. Seega ei
2-22-141359 kohalda kohus VÕS § 4034 lg 7 sätestatut. Kohus ei premeeri tõese info avaldamise kohustuse rikkumist kostja vabastamisega tehingust tulenevate tasude maksmisest vabastamisega. Samuti ei ole kostja esile toonud, milline on tema väidetav tasaarvestav kahjunõue, kuigi kohus on selle vajadusele 24.04.2023 korraldavas määruses viidanud. Seega on leping kehtiv terves ulatuses.
26.Hageja ei ole esitanud kohtule alternatiivset nõuet (või nõude arvestust) puhuks, kui kohus peaks leidma, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja krediidisummat ettenähtud tähtajaks tagastanud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st
100.Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus lähtub laenulepingu maksegraafikust (dtl 41) ja mõistab välja maksed (põhiosa, intress, haldustasu, lepingutasu) perioodi 04.06.2022 – 04.06.2023 ees kogusummas 504,66 eurot (põhiosa 341,25 eurot; intress 138,21 eurot; haldustasu 25,20 eurot). Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks laenu katteks makseid teinud, mistõttu on viidatud osas võlgnevus sissenõutavaks muutunud ja tuleb kostjalt välja mõista.
27.VÕS § 1132 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et leping on kehtiv ning hageja hinnakirjas märgitud tasu võtmise õigus iga saadetud kirja eest on vastuolus VÕS § 1132 lg-ga 1 ja seega tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja sellest johtuvalt tühine tüüptingimus, siis on võlamenetlustasu põhjendatud summas 5 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud avaliku maksehäire teate tasu summas 15 eurot. Puudub vaidlus, et kostjal maksehäire esineb, mistõttu on vastava teate avaldamine põhjendatud.
28.Hageja on palunud välja mõista ka viivise. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, on hageja viivisearvestus ebakorrektne. Makse kuupäev
Põhiosa makse
Haldustasu
Arvestuse kuupäev
Viivitus (päevad)
Viivise summa
04.06.2022
23,20
2,10
07.06.2023
5.60
04.07.2022
23,65
2,10
07.06.2023
5,24
04.08.2022
24,11
2,10
07.06.2023
4.83
04.09.2022
24,57
2,10
07.06.2023
4.43
04.10.2022
25.05
2,10
07.06.2023
4,02
04.11.2022
25,53
2,10
07.06.2023
3,58
2-22-141359 04.12.2022
26,03
2,10
07.06.2023
3,14
04.01.2023
26,53
2,10
07.06.2023
2,66
04.02.2023
27,04
2,10
07.06.2023
2,17
04.03.2023
27,56
2,10
07.06.2023
1,71
04.04.2023
28,09
2,10
07.06.2023
1,18
04.05.2023
28,64
2,10
07.06.2023
0,65
04.06.2023
29,19
2,10
07.06.2023
0,08
Kokku
39,29
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 07.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,29 eurot. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgne viivis 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 08.06.2023 kuni põhivõla (341,25 eurot) tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
29.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhiosa 341,25 eurot, intressi 138,21 eurot, haldustasu 25,20 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot, 07.06.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 39,29 eurot ja lepingujärgse viivise 0,06% päevas tasumata põhivõlalt alates 08.06.2023 kuni põhivõla (341,25 eurot) tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
30.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt (1019,40 vs 624,03, s.o 61,22% ulatuses), mistõttu leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 61,22% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 38,78% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid
2-22-141359 kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
33.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.