Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2023, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number
2-21-8723
Kohtuasi
S. K. i hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S. K. (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja M. A. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. K.
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata S. K. i hagi M. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Jätta menetluskulud S. K. i kanda. Rahuldada M. A. menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Välja mõista S. K. ilt M. A. kasuks menetluskulud 1586 eurot (lepingulise esindaja kulu; sealhulgas käibemaks).
5.Välja mõista S. K. ilt M. A. kasuks viivis menetluskulude 1586 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Vabastada S. K. hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 810 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ning hagi tagamise avalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 50 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
7.Vabastada S. K. Tartu Maakohtu 28. juuli 2022 määruse peale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.S. K. (hageja) esitas 1. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse M. A. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Kohus rahuldas osaliselt 17. novembri 2021 määrusega kostja menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse ja kohustas hagejat andma tagatise 585 eurot 20 päeva jooksul alates määruse jõustumisest.
3.Hageja esitas 17. novembri 2021 määruse peale määruskaebuse 2. detsembril 2021.
4.Tartu Maakohus jättis 13. juuni 2022 määrusega menetlusse võtmata hageja 2. detsembri 2021 määruskaebuse Tartu Maakohtu 17. novembri 2021 määruse peale.
5.Hageja esitas Tartu Maakohtu 13. juuni 2022 määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. märtsi 2023 määrusega määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. juuni 2022 määruse muutmata. Ringkonnakohus vabastas hageja määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohtu määrus jõustus 18. aprillil 2023. Tulenevalt ringkonnakohtu määruse jõustumisest jõustus ka Tartu Maakohtu 17. novembri 2021 määrus, millega kohustati hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis 585 eurot. Tagatis tuli tasuda 20 päeva jooksul alates 17. novembri 2021 määruse jõustumisest. Tagatise tasumise tähtpäev saabus 8. mail 2023. Hageja ei ole tagatist tasunud.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel.
7.TsMS § 197 teine lause sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 12 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Tartu Maakohtu 17. novembri 2021 määrusega rahuldati osaliselt kostja taotlus kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustati hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 585 eurot 20 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 18. aprillil 2023 ning tagatise tasumise tähtpäev saabus 8. mail 2023. 2 (5)
Kostja on esitanud kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kui tagatist ei ole tasutud. Hageja ei ole tagatist tasunud. Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 1 p 12 alusel.
8.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagi läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene alust jagada menetluskulud TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erinevalt. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
9.1.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 22. juunil 2022 ja 15. mail 2023. Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuludena välja mõista 1586 eurot (sh käibemaks). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 217-13164/62, p 9). Kostja lepinguline esindaja tegi järgmisi toiminguid 10 tunni ja 10 minuti ulatuses: - hagi ja selle lisadega tutvumine ja kostja vastuse koostamine ning kohtule esitamine 3,5 tundi; - kohtu 08.12.2021 määrusega ja hageja 23.12.2021 määruskaebusega tutvumine ning kostja 15.03 seisukoha koostamine 2 tundi; - ringkonnakohtu 05.04.2022 määrusega tutvumine, 13.06.2022 maakohtu määrusega tutvumine, 22.07.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi; - hageja 18.08.2022 määruskaebuse ja selle lisadega tutvumine, 30.09.2022 kohtunõudega tutvumine, kohtutoimikus asjakohaste dokumentide veelkordne läbitöötamine ning kostja 13.10.2022 seisukoha koostamine 1,5 tundi; - hageja 30.01.2023 ja 16.02.2023 menetlusdokumentidega tutvumine, kohtu 17.02 kirjaga ning kohtumäärusega tutvumine ning 02.03.2023 kohtunõude täitmine (kostja seisukoht) 1,5 tundi; - hageja 13.03.2023 vastuse ja lisaga tutvumine 10 minutit; - 23.03.2023 kohtu kirjaga tutvumine 5 minutit; - ringkonnakohtu 28.03.2023 määrusega tutvumine 5 minutit; - 21.04.2023 kohtu kirjaga tutvumine 5 minutit; - hageja 08.05.2023 avaldusega tutvumine 10 minutit; - 10.05.2023 kohtunõudega tutvumine 5 minutit; - kostja 15.05.2023 menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud vajalikud ja põhjendatud (10 tunni ja 10 minuti ulatuses). Seejuures arvestab kohus menetlusdokumentide mahtu ja sisu (sh hagi sisuline pikkus 4 lk; esitatud tõendite maht üle 10 lk, sh helifail pikkusega üle 5 minuti; kostja vastus 4 lk ja 3 (5)
lisad üle 20 lk; hageja 18.08.2022 määruskaebus 2 lk ning kostja vastus sellele 4 lk). Kostja esindaja pidi tutvuma hageja määruskaebustega ning nendele vastama kohtu nõutud tähtaja jooksul. Kostja esindaja on menetluses teinud vajalikke toiminguid ning toimingute ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud. Tegemist ei ole keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid tegemist on keskmise mahukusega asjaga.
9.2.Kostja esindaja tunnitasu suurus on 130 eurot, millele lisandub käibemaks, seega 156 eurot (sealhulgas käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 156 eurot (sealhulgas käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Samuti arvestab kohus, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid tegemist on keskmise mahukusega asjaga. Kostja on teatanud kohtule, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul moel tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu kuulub lepingulise esindaja kuludelt hüvitamisele ka käibemaks. Kostja põhjendatud ja vajalikud esindajakulud on seega 1586 eurot (sealhulgas käibemaks). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1586 eurot.
10.Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
11.TsMS § 190 lg 4 sätestab, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-13, p 14). Kohus andis hagejale 11.06.2021 määrusega menetlusabi ning vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 90% ulatuses ehk 810 euro ulatuses ning hagi tagamise taotluselt vabastas kohus hageja riigilõivu 50 euro tasumisest täies ulatuses. 30.09.2022 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 70 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 28. juuli 2022 määruse peale. 17.02.2023 määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult riigilõivu 70 eurot tasumisest määruskaebuse esitamisel Tartu Maakohtu 13. juuni 2022 määruse peale. Tartu Ringkonnakohus vabastas hageja 28.03.2023 määrusega 13. juuni 2022 määruse peale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 70 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
4 (5)
Kohus on hageja majanduslikku seisu menetluses korduvalt hinnanud ning jõudnud järeldusele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal riigilõivusid tasuda. Hagejal puudub olemasolev ja suuremate raskusteta müüdav vara, mille arvel saaks riigilõivusid tasuda. Kohus leiab, et hageja tuleb vabastada ka hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 810 euro riigituludesse tasumisest, hagi tagamise taotluselt tasumisele kuulunud riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumisest, ning Tartu Maakohtu 28. juuli 2022 määruse peale määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 70 euro riigituludesse tasumisest.
12.Hageja on 28.05.2023 vastuses kohtule seoses kostja menetluskuludega märkinud, et oma majanduslikust seisust ja kehvast vaimsest tervisest tulenevalt ei ole hagejal sellist summat võimalik tasuda. Hageja leiab, et kostja menetluskulud on põhjendamatult kõrged ning kostja oleks saanud ennast ise menetluses esindada. Kohus selgitab, et menetlusabi andmine ja riigilõivude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamine ei välista ega piira hageja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele (kostjale) tekkinud menetluskulud. Kostjal on õigus kohtumenetluses esindajale ning esindajakulud kuuluvad tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel hüvitamisele.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
14.TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Eeltoodust tulenevalt hagiavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista hageja õigust pöörduda samas nõudes uuesti kohtusse. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.