Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ hagi Hertsog Lift OÜ vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
388,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Advokaadibüroo Sirel & Partnerid (registrikood 10332163), seaduslik esindaja Jüri Sirel
OÜ
Kostja: Hertsog Lift OÜ (registrikood 12820091), seaduslik esindaja XX Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Välja mõista Hertsog Lift OÜ-lt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks põhivõlgnevus 297 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 91,50 eurot.
Välja mõista Hertsog Lift OÜ-lt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 297 eurot alates 01.02.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Välja mõista Hertsog Lift OÜ-lt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 880 eurot.
Välja mõista Hertsog Lift OÜ-lt Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
2-22-151852 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ palub Hertsog Lift OÜ-lt välja mõista põhivõlgnevus 297 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 91,5 eurot ja alates 01.02.2023 sissenõutavaks muutuv viivis seadusejärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt osutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Hertsog Lift OÜ-le õigusteenust, mille osas hageja esitas kostjale 31.03.2019 arve nr 21903083 summas 297 eurot koos käibemaksuga. Kostja seisukohad
Kostja vaidleb hagile vastu.
Kostja leiab, et tegemist on fiktiivnõudega. Kostja pole hagejalt teenust tellinud ja ka teenust saanud. Kostja tänasele juhatuse liikmele teadaolevalt ei ole kostja ainsaski tegevuses vajanud juriidilist abi. Kostja raamatupidamisele ei ole esitatud hageja poolt näidatud arvet. Lisaks kõigele muule on nõue ka aegunud. Kohtu põhjendused
3.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja põhivõla nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Hageja nõuab kostjalt õigusteenuse osutamise eest rahalise kohustuse täitmist. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
2-22-151852 Hageja viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping õigusteenuse osutamiseks. Kostja väitel ei ole hageja ja kostja sõlminud õigusteenuse lepingut ning hageja ei ole osutanud kostjale õigusteenust. Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel lepingu sõlmimist.
5.Kohus nõustub hagejaga selles, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku konkreetses tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma praktikas (vt nt RKTKo 13.04.2016. a nr 3-2-1-181-15, p 40). VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Käsunduslepingule ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võivad poolte tahteavaldused olla antud suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama.
6.Hageja on lepingu sõlmimise tõendamiseks esitanud tõenditena väljavõtted poolte elektroonilisest kirjavahetusest perioodil 25.03.2019-29.03.2019. Nimetatud tõenditest nähtub poolte suhtlus alljärgnevalt: - 25.03.2019 e-kirjas (dtl 73-86) on kostja juhatuse liige YY saatnud hageja töötajale advokaadile Tõnis Loorits kogu kirjavahetuse, mis hagejal on Stark Ehitus OÜ-ga. Nimetatud e-kirjas on kostja hagejale kirjutanud: „Tere Lp. Tõnis Loorits. R ( minu poeg) andis mulle Teie kontaktid ja oli eelnevalt informeerinud, et ehk saaksite meid ühes teemas pisut aidata. Homme kindlasti kohtume ja räägime läbi üksikasjad. R palus, et saadaksin nn. kogu kirjavahetuse, mis meil kliendiga on (alates algusest START vt. Allolev tekst)“ - 25.03.2019 e-kirjas (dtl 491) on hageja töötaja advokaat Tõnis Loorits vastanud kostja juhatuse liikmele YY järgmiselt: „Tere, Y! Selge, teeme nii – töötame materjalid läbi ja arutame asja detailsemalt kokkusaamisel kell 11:00. Märgin ära, et asume Tartu mnt 43 ScalaCity hoones. Sissepääs on Tartu mnt poolsest küljest trammitee kõrvalt. Mind leiad Advokaadibüroost Sirel & Partnerid 6ndalt korruselt.“
2-22-151852 - 26.03.2019 on kostjale edastatud ka kirjalik kliendileping ja volikiri (dtl 510), mille on kostja 29.03.2019 kätte saanud ja kostja juhatuse liige YY on vastanud e-kirjale järgmiselt: „Tänan, saime Teiepoolse info kätte. Loen esmaspäevaks läbi , kui kõik OK, siis saadan allkirjastatult tagasi.“ - 29.03.2019 e-kirjas (dtl 510) on hageja töötaja advokaat Tõnis Loorits kirjutanud kostja juhatuse liikmele YY järgmiselt: „Tere, Y! Kuidas läbirääkimised läksid?“ - 29.03.2019 e-kirjas (dtl 509) on kostja juhatuse liige YY vastanud hageja töötajale advokaat Tõnis Loorits järgnevalt: „Tere Tõnis. Ma eile sain ta tel teel kätte ja vestlesin. Ta palus, et ma panen oma pakkumise talle meilile. Silmast silma ta vist kohtuda ei julge. Täna saatsin talle pakkumise ja kirja ära. Näis mis vastus tuleb.“ Hageja on esitanud kohtule lisaks hageja ja kostja vahel toimunud e-kirjavahetustele ka dokumendid, mis tõendavad asjaolu, et hageja on pidanud analüüsima materjale enne kohtumist seoses kostja pöördumisega soovitud õigusteenuse saamisega (dtl 103- 508).
7.Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kogumis tõendavad, et pooled sõlmisid suulise õigusteenuse osutamise lepingu, mis on kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes. Poolte kirjavahetus tõendab, et pooled olid saavutanud kokkuleppe selles, et hageja osutab kostjale õigusteenust. Kostja on saatnud hagejale tutvumiseks dokumente ja leppinud kokku kohtumiseks aja büroos märkides seejuures, et „saaksite meid ühes teemas pisut aidata“. Hageja on olnud kostjaga kontaktis ka pärast väidetavat kohtumist ja tõenditest nähtuvalt on pooled pidanud läbirääkimisi kirjaliku lepingu sõlmimise osas, kuid hageja selgituste kohaselt jäi kirjalik leping sõlmimata. Kuivõrd hageja puhul on tegemist õigusbürooga, kes osutab õigusteenust oma majandus- ja kutsetegevuses, ei saa kohtu hinnangul eeldada, et hageja suhtlus kostjaga, nõustamine probleemi lahendamisel ei ole tasuline. Kostja on väitnud, et pole hagejalt teenust tellinud ja ka teenust saanud. Samas ei ole kostja andnud hinnangut hageja esitatud ekirjavahetustele ega esitanud kohtule põhistusi selle kohta, et hageja ja kostja vahelist suhtlust tuleks pidada muuks kui teenuse osutamiseks. Kostja ei ole tõendanud muid kokkuleppeid, mis välistaksid õigusteenuse eest tasu küsimist.
8.Kostja on seisukohal, et hageja nõue aegus 01.01.2023 vastavalt TsÜS §-le 146. Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kuivõrd hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.12.2022, siis tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 peatus aegumine alates märgitud kuupäevast. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning lg 2 järgi lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 1 järgi määratakse tähtpäeva saabumine tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega ning lg 2 järgi siis kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Hagi esitamisega võrdsustatakse TsÜS § 160 lg 1 p 3 alusel avalduse esitamist maksekäsu kiirmenetluses. TsÜS § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on tuvastanud, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav käsunduslepinguna VÕS § 619 mõttes ning hageja on esitanud kostjale 31.03.2019 arve nr 21903083 (dtl 29-30) õigusteenuse eest tasumiseks summas kokku 297 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb vaidluses kohaldada TsÜS §147
2-22-151852 lg 3 teises lauses sätestatut ning kostja kohustus muutus sissenõutavaks arve esitamisega. Seega algab hageja tasunõude aegumine TsÜS § 147 lg 3 teise lause, § 135 lg 1 järgi vastavalt 2019 lõppemisest ja lõpeb TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 1 järgi 31.12.2022 kl 24:00. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja mille suhtes on maksekäsu kiirmenetlus üle läinud hagimenetluseks, on kohtule esitatud 30.12.2022. Seega on hagi esitatud TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastase aegumise tähtaja sees ega ole aegunud ning kohus ei kohalda kostja taotluse alusel TsMS § 143 järgi hageja nõudele aegumist. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja nõue ei ole aegunud, käsitleb kohus järgnevalt lepingu võimalikku rikkumist kostja poolt ja hageja täitmisnõude ning viivisenõude põhjendatust.
9.Kohus leiab, et eespool käsitletud poolte kirjavahetus tõendab, et pooled saavutasid kokkuleppe õigusteenuse osutamise osas, kuid pooled ei ole kokku leppinud õigusteenuse eest tasu maksmise ja tasumäära osas. Hageja ei ole oma väidetes sellele ka tuginenud, vaid on viidanud VÕS 627 lg-le 1, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
10.VÕS § 627 lg 1 sätestab, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja puhul on tegemist advokaadibürooga, kes osutab õigusteenust oma majandustegevuse raames. VÕS § 627 lg 1 kohaselt saab eeldada, et hageja osutas teenust üksnes tasu eest. Hageja on kostjale osutanud õigusteenust tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks (arve nr 21903083, dtl 29-30). Tulenevalt VÕS § 627 lg-st 2 tuleks teenuse eest maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu, mis saab olla samasuguse teenuse turuhind ehk samasuguse teenuse eest kohalik keskmine tasu. Kohus leiab, et hageja poolt õigusteenuse eest nõutav tasumäär tunnitasuga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab samasuguse teenuse eest keskmiselt nõutavale tasumäärale. Nii on näiteks Riigikohus oma praktikas (vt nt 8 (12) RKTKm 01.06.2016. a nr 3-2-1-39-16, p 13) leidnud, et mõistlikuks saab pidada advokaadist esindaja tunnitasu õigusteenuse eest 120 eurot käibemaksuga. Kohus märgib täiendavalt, et hageja on esitanud kostjale 31.03.2019 arve nr 21903083 (dtl 29-30) õigusteenuse eest tasumiseks summas 247,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku koos käibemaksuga summas 297 eurot. Arve tasumise tähtajaks on märgitud 12.04.2019. Arvele on lisatud spetsifikatsioon, kus on kuupäevaliselt välja toodud hageja tehtud õigusabitoimingud ning ajakulu neile toimingute. Õigusteenuse sisuks oli kliendi poolt edastatud dokumentide ja kirjavahetuse läbitöötamine; õiguslik analüüs, menetlusteeside formuleerimine; konsultatsioon kliendiga (1h). Hageja on esitanud kostjale arve ja esitanud ka korduvaid meeldetuletusi arve tasumise kohta (dtl 31-33, dtl 87-89). Kostja turundusjuht on 06.04.2020 e-kirjas (dtl 87-88) küsinud hagejalt järgmist: „Palume infot osutatud teenuse sisu kohta, kuna ettevõttes puudub info antud kulu tekkimise/olemasolu kohta“. Muid sisulisi vastuväiteid nõude olemasolule, õigusteenuse hinnale või mahule kostja kohtueelselt esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab lugeda, et arve spetsifikatsioonis toodud õigusabitoimingud olid kostja soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikud. Kohtu hinnangul saab lugeda ka mõistlikuks toimingutele märgitud ajakulu. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on saatnud hagejale probleemi aluseks olevaid dokumente. Mõistlikult võttes pidi hageja kostjaga kohtumiseks ja temaga probleemi arutamiseks eelnevalt kostja esitatud dokumentide ja andmetega tutvuma ning õiguslikult analüüsima. Arvestades asjaolusid ei saa hinnata hageja märgitud toiminguid ebavajalikeks ega ka ajakulu neile toimingutele ülemääraseks.
11.Eeltoodut arvestades saab lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, mille alusel osutas hageja kostjale õigusteenust. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt osutatud teenuse eest tasu tööaja arvestuse põhiselt tasumääraga 110 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja ei ole põhistanud asjaolude esinemist, mis annaks õiguse kohustuse täitmisest keelduda.
2-22-151852
12.Hageja on 31.03.2019 arvel nr 21903083 (dtl 29-30) märkinud tasumise tähtajaks 12.04.2019. Kohus leiab, et VÕS § 82 lg 7 alusel saab lugeda, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks alates arvel märgitud maksetähtajast. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja arvel nõutud summat hagejale tasunud ei ole. Seega saab lugeda, et kostja on kohustust rikkunud ja VÕS § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus kostjalt kohustuse täitmist nõuda. Seega on hageja nõue kostjalt võla summas 297 eurot väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Kohus leiab, et põhjendatud ja rahuldamisele kuulub ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus tuvastas, et kostjal on hageja ees lepingust tulenev raha maksmise kohustus summas 297 eurot. Nõue muutus sissenõutavaks alates 12.04.2019, kui saabus hageja arvel märgitud maksetähtaeg. Vaidlust ei ole, et kostja nõuet täitnud ei ole, mistõttu saab lugeda, et kostja on raha maksmise kohustust rikkunud. Seega on hageja viivise nõude eeldused täidetud. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusjärgses määras alates 13.04.2019 kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamise aja seisuga (31.01.2023) kindlas summas ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt. Hagiavalduse aja seisuga, s.o perioodi eest 13.04.2019 kuni 31.01.2023 kujuneb 297 euro suuruselt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise suuruseks kokku 91,05 eurot.
14.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 297 eurot, 31.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 91,05 eurot ja alates 01.02.2023 viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
15.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 1890 eurot.
18.TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses.
19.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja tasu 1890 eurot ületab hagihinda ligi viis korda. Kohus leiab aga, et see asjaolu ei anna alust jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotlust rahuldamata. Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 pidanud vajalikuks muuta oma varasemalt avaldatud seisukohta, et menetluskulude suurus võib ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohus on asunud seisukohale, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu.
20.Kohtu hinnang hageja esindaja kulutatud ajale: -
Arvestades hagi keerukust ja mahukust, ei ole hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 4,5 tundi vajalik. Kuna hagi on õiguslikult lihtne ja suunatud raha saamisele, siis peab kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tundi.
-
Kostja vastusele esitatud seisukoha sisu ja mahtu hinnates on menetlusliku olukorra kirjeldusele, asjaolude kordamisele, kliendilepingu praktika selgitamisele ja nõude aegumise asjaolude kirjeldamisele kuluv mõistlik aeg 1 tund.
-
Kostja lõplikud seisukohad kordavad suuresti juba eelnevalt avaldatut ja esitatud menetluskulude nimekiri ei ole mahukas. Seetõttu peab kohus hageja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tundi.
-
Ülejäänud õigusabile kulutatud aega - 1 tundi peab kohus põhjendatud ja vajalikuks.
Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 4 tunni ulatuses. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot/h, mis on kohtupraktikale tuginedes tavapärane määr advokaadist esindaja puhul. Arvestades, et õigusabi on osutatud tunnihinnaga 180 eurot/h (dtl 516), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks hagimenetluses kokku 720 eurot.
21.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 880 (140+20+720) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 880 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.