Elisa Eesti AS hagi M.E vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1271,42 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10178070, lepinguline esindaja Alla Žulinskaja, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected] Kostja: M.E
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista kostjalt M.E-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja põhivõlg 912,34 eurot, kuni 15.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 119,58 eurot ja alates 16.08.2022 viivis 912,34 euro suuruse põhivõla tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 137,50 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõudes.
Jätta menetluskulud 13% ulatuses hageja Elisa AS kanda ja 87% ulatuses kostja M.E kanda.
Määrata hagejale Elisa Eesti AS hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 504,60 eurot ja mõista menetluskulude hüvitis 504,60 eurot kostjalt M.E-lt hageja Elisa Eesti AS kasuks välja. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714259192.
M.E-l tuleb tasuda 504,60 euro suuruse menetluskulude hüvitise tasumata osalt Elisa Eesti AS-ile käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebe kord hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses on Elisa Eesti AS (hageja) hagi M.E (kostja) vastu. hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 1049,84 eurot, hagi esitamise ajaks 15.08.2022 sissenõutavaks muutunud viivist 137,60 eurot ja viivist alates 16.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud järgimised lepingud: 25.06.2020 liitumisleping nr 9606715; 25.06.2020 osamaksetega vara müügileping nr 9606734, 31.08.2020 liitumisleping nr 9854333, 31.08.2020 osamaksetega vara müügileping nr 985433 ja 31.08.2020 nutikindlustuse leping nr 9854532.
3.Telefoninumbriga xxxxxxxxxxxxxx seotud liitumislepinguga nr 9606715 (25.06.2020) sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe teenusepaketis Elisa Ulme 19. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt hageja hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt hageja hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 25.06.2020 osamaksetega vara müügileping nr 9606734 seadme Samsung Galaxy A20 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 149,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 6,208 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 6,208 eurot. Seega kostjale igakuine osamakse oli 0 eurot. Lepingu sõlmimise tingimuseks on, et Liitumisleping, mille lisaks leping on, peab olema kehtiv Lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi võttel (edaspidi tähtajaline kohustus) ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest.
4.Telefoninumbriga xxxxxxxxx seotud liitumislepinguga nr 9854333 (31.08.2020) sõlmiti telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe teenusepaketis Rändaja. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt hageja hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt hageja hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 31.08.2020 osamaksetega vara müügileping nr 854334 seadme Huawei MateBook D 15 (BK-WAQ9BR) ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 649,00 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 27,042 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 27,042 eurot. Seega kostjale igakuine osamakse oli 0 eurot. Lepingu sõlmimise tingimuseks on, et Liitumisleping, mille lisaks leping on, peab olema kehtiv lepingus fikseeritud osamaksete tasumise perioodi võttel (edaspidi tähtajaline kohustus) ehk 24 kuud lepingu sõlmimisest. 31.08.2020 sõlmiti nutikindlustuse leping kindlustusobjekti Huawei MateBook D 15 (BK-WAQ9BR) kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 10,99 eurot kuus.
5.Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja jättis täitmata endale telekommunikatsiooniteenuse lepinguga võetud kohustuste tasuda teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 25.12.2020.
6.Hageja on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (hageja ei ole arvestanud summades arvetel kajastatud viivist ja meeldetuletustasu): - Arve nr 2028948875 summas 65,50 eurot tasumistähtajaga 18.10.2020 - Arve nr 2029233157 summas 75,59 eurot (76,19 eurot - viivis 0,60 eurot) tasumistähtajaga 18.11.2020 - Arve nr 2029498112 summas 65,07 (67,09 eurot - viivis 2,02 eurot) tasumistähtajaga 18.12.2020; - Arve nr 2029772602 summas 843,68 eurot (852,33 eurot – meeldetuletuse tasu 5 eurot viivis
-
3,65 eurot) maksetähtajaga 18.01.2021. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 1049,84 eurot.
7.Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu kokku summas 137,50 eurot, mis kajastub arvel nr 2029772602. Summa koosneb mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
8.hageja viivisenõude aluseks on hageja üldtingimuste p 6.10, mille kohaselt kui kostja tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. hageja nõuab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viivist summas 137,60 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.12.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.08.2022 valemi abil: põhivõlgnevus 1049,84 eurot x viivitatud päevade arv 598 x seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivisemäär 8% aastas. Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt ka viivist perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 480 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtu põhjendused
10.Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 lg 1 alusel isiklikult allkirja vastu väljastusteatel kätte toimetatud tähitud kirjaga 28.12.2022. Kostjal tuli seega vastata hiljemalt 17.01.2023. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
11.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, välja arvatud käsitlustasu osas, milles hageja nõuab lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu 137,50 eurot. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Juhindudes TsMS § 444
lg 3 põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
12.Kohus leiab, et hageja ei saa kostjalt 137,50 euro suurust käsitlustasu nõuda ja hagi jääb selles osas rahuldamata järgmistel põhjustel.
13.Hagiavalduse asjaolude põhjal on hageja oma majandustegevuses sõlminud füüsilisest kostjaga lepingud teenuse osutamiseks, osamaksetega vara (Samsung Galaxy A20 ja Huawei MateBook D 15 (BK-WAQ9BR)) müügilepingud ja lepingu Huawei MateBook D 15 (BKWAQ9BR) kindlustamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 sätestab, et tarbija sama seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. Hagiavalduse kohaselt tuleneb käsitlustasu tasumise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mis näevad ette, et kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kohus leiab, et järelduvalt on käsitlustasu sisuks kulutuste või kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks 137,50 eurot, kuid ei ole välja toonud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja lepingu lõpetamisega seoses teinud. Juba sel põhjusel pole käsitlustasu nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata jääb nõue ka siis kui lepingu kohaselt on hageja ette näinud kostja lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamise puhuks tasumiseks ette kindla ja tegelikest kuludest sõltumatu summa. Juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ja ning nende kulude tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega. Kuna hageja on välja toonud, et osamaksetega vara müügilepingu tingimuste kohaselt on hagejal nõuda kliendilt käsitlustasu, järeldab kohus, et sama tingimust kasutatakse klientidele lepingutes üldiselt ja seda ei räägita läbi. Tarbijalepingu eraldi läbirääkimata tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise korral kindlas summas hüvitist lepingu lõpetamisel teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks sõltumata kulude olemasolust, suurusest ja tõendatusest, jättes tarbija võimaluseta tõendada tegeliku kulu suurust, on kohtu hinnangul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine ning see tuleb jätta asja lahendamisel kohaldamata. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Hagejal võiks olla tegelikult kantud kulude või kahju hüvitamise nõue, kuid nagu kohus eelnevalt nentis siis kulusid, mida hageja seoses lepingu lõpetamisega tegelikult kandis, pole hagiavalduses välja toodud. Seega ei kuulu põhivõla koosseisus esitatud käsitlustasu 137,50 euro saamise nõue rahuldamisele ja selle summa võrra tuleb vähendada kostja poolt hüvitamisele kuuluva põhivõla ning sellest tulenevalt ka sissenõutavaks muutunud viivisevõla suurust.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 912,34 eurot (1049,84 eurot - käsitlustasu 137,50 eurot), hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 912,34 euro suuruselt põhivõlalt summas 119,58 eurot ning viivis põhinõudelt alates 16.08.2022 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 137,50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, jääb hagi rahuldamata. Kohtu selgitused kostjale
15.Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
16.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (TsMS 163 lg 1). Hageja nõudest on rahuldamata osa 13 % ja selles osas jäävad menetluskulud hageja kanda, kostja kanda jääb menetluskuludest 87 %. TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.Hageja taotleb kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 280 eurot ja õigusabikulu 480 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja hagejale tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada kantud menetluskulust 87 %, s.o 243,60 eurot.
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lisatud menetluskuluse nimekirja kohaselt on nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulu 480 eurot (käibemaksuta). hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 4 tundi. Spetsifikatsiooni kohaselt on hageja lepinguline esindajal kulunud 4 töötundi täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks, maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta. Kostja kanda jääb 87 %, hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuludest 300 eurot, s.o 261 eurot.
19.Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 504,60 eurot (sh riigilõiv 243,60 eurot ja lepingulise esindaja kulu 261 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. hageja taotlusel märgib kohus, et menetluskulude hüvitis tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 714259192.
20.hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
22.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.