Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

tähelepanuta. Vaidlus ei puuduta XXX korterit, I.Z ei ole XXX nõudega seotud ja ühe asjasse mitte puutuva korteri soojusenergia leping ei tähenda, et see oleks automaatselt sõlmitud ka teistega ning oleks siduv tervele majale (ning erinevalt kostjast, I.Z lihtsalt täitis AS-i Kiviõli Soojus palvet lisada talle postkasti jäetud lepingule oma andmed ning tagastas teise eksemplari AS-ile Kiviõli Soojus). Soojusenergia müümise ja jagamise aluseks on “Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piiride, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimuste ja korra, kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete, soojuse piirhinna kooskõlastamise korra, soojusettevõtja arenduskohustuse ning elanikkonnaga kasutatud soojusenergia arvestamise korra vastuvõtmine”, mis on kehtestatud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004 määrusega nr 18. Vaidlust ei ole teenuse osutamises, kuivõrd kostja on ka ise kinnitanud näitude esitamist, arvete osalist tasumist otse AS-ile Kiviõli Soojus. Võidu tn 6 KÜ moodustati 2014, kuid soojusenergiat puudutav leping sõlmiti alles 2018 ning siinjuures on oluline ära märkida, et KÜ ei sõlminud AS-iga Kiviõli Soojus mitte soojusenergia ostu lepingut, vaid liitumislepingu nr EL 29.01.2018 (märkusena: kostja X loovutas korteri riigile märts 2018), mille punkt 5.4 alusel võrguettevõtja osutab korteriühistu poolt esitatud andmete alusel korterelamus kasutatud soojusenergia arveldusteenust korterite vahel ja esitab tarbijatele soojuse arved. Punkt 5.6 tarbijatele ja korteriühistule arvete koostamise aluseks on soojus- ja täiteveearvesti(te) näidud või arvestuslik metoodika, leping, tarbija ja võrguettevõtja vahel sõlmitud leping, kehtivad Eesti Vabariigi õigusaktid, võrguettevõtja hinnakiri ja korteriühistu poolt esitatud ametlik informatsioon otsuste vastuvõtmise kohta soojuse jagamise muutmise osas tarbimiskohtade vahel. Seega ka seda ei saa lugeda lepingulise suhte aluseks kostja ja AS-i Kiviõli Soojus vahel, kuivõrd KÜ oli ainult vahendajaks teenuse pakkuja ja otsese tarbija (antud juhul kostja) vahel, kuid see tõendab teenuse olemasolu, mille alusel AS Kiviõli Soojus koostas ja väljastas kostjale arveid, millest suurem enamus jäi perioodil 03.2014-02.2018 tasumata ning mida hageja nõude omandajana nüüd ka nõuab. Hageja esitas ka soojusenergia arvestuse metoodika seonduvalt XXX võlgnevusega ja detailse arvete ja laekumiste väljavõtte, kust nähtuvad kõik tasumised, sh need, mis teostati Y poolt. Suurem osa tasumisi ei toimunud võlgniku poolt vabatahtlikult, vaid kohtutäituri vahendusel varasema nõude katteks (maksekäsk asjas 2-13-58481; täiteasi 042/2014/990; lõpetatud seoses nõude tasumisega juulis 2019). Samal ajal kui võlgnik tasus vana võlga, jäid jooksvad tema poolt arved taaskord suures ulatuses tasumata. Eeltoodust tulenevalt jäi hageja selle juurde, et tegemist on käsundita asjaajamisega ning esitatud nõue on täies ulatuses sissenõutav ning ei ole aegunud (dtl 179 kuni 182). Kostja vastuväited

perioodil 01.03.2014 kuni 28.02.2018 ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada soojusekulud Võidut nr 6 elamu korteriomanike vahel. Ja lõpuks pidi hageja tõendama teenuste hinna kujunemise aluseid ning seda eriti olukorras, kus hageja väidetel ei olnud kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel sõlmitud leping soojusenergiaga varustamiseks. Kostja rõhutas, et ta tarvitas soojusenergiat Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-ga 18.05.2007 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1689 alusel. Osundatud lepingu järgi on soojusenergia hinnaks 350 krooni 1 MWh eest ning lepinguga ei ole ettenähtud kohustust tasuda „arvelduste teenustasu“ 1 eurot nagu see tuleneb hageja poolt esitatud arvetest. Teisalt märkis kostja, et hageja nõuded on täidetud. Hageja poolt kohtule esitatud arvete sisulisel uurimisel ja võrdlemisel nähtus, et ajavahemikul 03.2014-02.2018 oli AS-le Kiviõli Soojus tasutud kokku 3240,79 eurot, järgmiselt: septembris 2014 – 102 eurot, oktoobris 2014 – 50 eurot, novembris 2014 – 68,19 eurot, detsembris – 172 eurot, jaanuaris 2015 – 34,1 eurot, veebruaris 2015 – 154,1 eurot, märtsis 2015 – 68,19 eurot, mais 2015 – 117,02 eurot, juunis 2015 – 34,1 eurot, juulis 2015 – 34,1 eurot, augustis 2015 – 34,04 eurot, septembris 2015 – 71,52 eurot, oktoobris 2015 – 121,52 eurot, novembris 2015 – 121,52 eurot, detsembris 2015 – 71,52 eurot, jaanuaris 2016 – 71,52 eurot, veebruaris 2016 – 71,96 eurot, märtsis 2016 – 221,96 eurot, aprillis 2016 – 71,96 eurot, mais 2016 – 134,86 eurot, juunis 2016 – 71,96 eurot, juulis 2016 – 81,96 eurot, augustis 2016 – 22,44 eurot, oktoobris 2016 – 1,36 eurot, novembris 2016 – 69,44 eurot, detsembris 2016 – 10,36 eurot, jaanuaris 2017 – 137,52 eurot, veebruaris 2017 – 1,36 eurot, märtsis 2017 – 69,44 eurot, aprillis 2017 – 63,44 eurot, mais 2017 – 100,37 eurot, juunis 2017 – 69,44 eurot, juulis 2017 – 68,08 eurot, augustis 2017 – 68,08 eurot, septembris 2017 – 68,08 eurot, oktoobris 2017 – 155,97 eurot, novembris 2017 – 68,08 eurot, detsembris 2017 – 68,08 eurot, veebruaris 2018 – 219,15 eurot. Ülaltoodust tulenevalt tasuti AS-le Kiviõli Soojus ajavahemikul 03.2014-02.2018 esitatud arved täies ulatuses. Kostja esitas kohtule kontoväljavõtted, millest nähtuvalt tasus kostja vaidlusalusel ajavahemikul AS-le Kiviõli Soojus 281,95 eurot. Ülejäänud osas (2958,84 eurot) tasus AS Kiviõli Soojus arved kostja endine abikaasa Y (ik XXX), kes elas ajavahemikul 03.2014-02.2018 aadressil XXX, Kiviõli asuvas korteriomandis. Kostja hinnangul on põhjendamatu hageja väide lepinguta soojusenergia ostmisest, sest kostja sõlmis 18.05.2007 korteriomandi asukohaga XXX, Kiviõli soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1689 Kiviõli Keemiatööstus OÜ-ga ning lepingu kehtivust ei mõjutanud soojusettevõtte vahetus Kiviõli kaugkütte piirkonna piiris. VÕS § 182 lg 2 viidates jätkasid pärast soojusettevõtte vahetamist pooled soojusenergia ostu-müügilepingust nr 1689 tulenevate kohustuste täitmist, so AS Kiviõli Soojus jätkas soojusenergia müüki ning esitas soojusenergia müügi eest arveid ning kostja esitas AS-ile Kiviõli Soojus mõõturite näidud ning tasus AS Kiviõli Soojus esitatud arveid. KKütS § 6 lg 3 viidates leidis kostja täiendavalt, et AS Kiviõli Soojus ja kostja vahel oleksid lepingulised suhted ka siis, kui soojusenergia ostu-müügilepingut nr 1689 ei oleks üle läinud AS-ile Kiviõli Soojus ning soojuse üleandmine kostjale ja viimasele arvete esitamine tähendabki soojuse müügilepingu sõlmimist ning kostja poolt arvete tasumine ning muude lepinguliste kohustuste täitmine (mh mõõturi näitude esitamine) tähendab soojuse müügilepinguga nõustumist (VÕS § 20 lg 1 tähenduses. Pooled aga soovisid just siduda ennast 18.05.2007 müügilepinguga nr 1689 ja see nähtub asjaolust, et AS Kiviõli Soojus arved põhinevad viidatud müügilepingu tingimustel (nt arve tasumine 25-ks kuupäevaks, viivis 0,2% päevas, hinna kujunemine soojuse müügi eeskirjast, so Kiviõli Linnavolikogu kinnitatud 17.06.2004 määrusest). Hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu käsundita asjaajamist reguleerivate sätete alusel, sest käsundita asjaajamise eeldused ei ole täidetud (VÕS § 1018, RK lahend nr 3-2-1-118-14 p 15). Hagejal tuli tõendada, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama, kuid antud juhtumil müüs AS Kiviõli Soojus kostjale soojusenergiat 18.05.2007 müügilepingu nr 1689 alusel. AS Kiviõli Soojus kohustus müüa soojust tuleneb ka seadusest ja kui AS Kiviõli Soojus annab tarbijale üle soojuse tasu eest või tasuta tekib nende vahel seadusjärgne võlasuhe (KKtüS § 8 lg 2; KKütS § 6 lg 3; VÕS § 3 lg 6). Käsundita asjaajamise võlasuhe eeldab teise isiku kasuks millegi tegemist ning hagis toodud asjaolude kohaselt ei ole hageja ega AS Kiviõli Soojus kostja kasuks midagi teinud. Kostja selgitas, et soojusenergiaga varustamise korral toimetab soojusettevõte

soojust võrguettevõtte omandis olevast võrgust tarbija tarbijapaigaldiseni. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu. Vaidlust ei ole selles, et kostja korteriomand ei olnud vaidlusalusel perioodil ühendatud võrguettevõtte võrguga vastava liitumispunkti kaudu. Seega ei varustanud AS Kiviõli Soojus soojusega kostja korteriomandit, vaid Võidu tn 6 asuva elamu tervikuna. Sellest tulenevalt kui hagejal oleks olemas käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõue, siis see oleks suunatud Võidu tn 6 elamu valitseva korteriühistu, mitte kostja, vastu. Hageja viited vananenud kohtupraktikale ei ole asjakohased. Kostja selgitas, et enne KrtS jõustumist kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 järgi valitsesid korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, mistõttu kaasomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded võis esitada vahetult korteriomanike vastu. Kehtiva seaduse järgi valitsetakse kaasomandi eset üksnes korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2). Kusjuures rõhutatakse KrtS § 34 lg-s 3, et isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Vastavalt KrtS § 66 lg-le 2 korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused lähevad üle korteriühistule. Sellest tuleneb, et kui AS-l Kiviõli Soojus oleksid olnud 01.01.2018 seisuga Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamise eest sissenõutavaks muutunud nõuded Võidu tn 6 korteriomanike vastu, siis neid tuleks pärast 01.01.2018 esitada korteriühistule. Kostjal puuduvad andmed, kas AS-l Kiviõli Soojus on (või oli) sõlmitud leping Võidu tn 6 elamu valitseva korteriühistuga Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamiseks. Kostja märkis, et hoolimata korteriühistuga lepingu olemasolust või puudumist, oleks AS Kiviõli Soojus kohustatud toimetama soojust Võidu tn 6 elamu tarbijapaigaldiseni ka siis, kui kasvõi üks Võidu tn 6 elamu korteriomanik oleks enne KrtS jõustumist sõlminud AS-ga Kiviõli Soojus soojusenergiaga varustamise lepingut (KOS § 1 lg 1 järgi KOS-ga reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätteid ning AÕS § 71 lg 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused). Kostja esitas I.Z ja AS Kiviõli Soojus vahel 30.10.1997 sõlmitud lepingu nr 2475 soojusvarustuse kohta ja 23.09.1998 sõlmitud lepingu nr 923 sooja vee varustuse kohta. Kuna AS-l Kiviõli Soojus oli kohustus Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamiseks lepingu järgi, siis ei saanud viimasel olla nõuded käsundita asjaajamisest tulenevalt. Täiendavalt märkis kostja, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõude kinnitamiseks. Esitamata mistahes andmed, kust nähtuks, millised olid AS Kiviõli Soojus kulud seoses Võidu tn 6 asuva elamu soojusenergiaga varustamisega perioodil 03.2014-02.2018 ja kuidas on need kulud puudutavad kostjat (dtl 162 kuni dtl 168).

arvestuse selgitus (lisa 5, 6) näol tegemist tõendiga, sest tegemist on hageja enda väidete esitamisega tabeli kujul (menetlusosalise seletus ei ole TsMS mõttes tõendiks). Tabelis toodud tariifid ei põhine poolte vahel sõlmitud lepingul ning on vastuolus 18.05.2007 müügilepingus nr 1689 kokkulepitud hindadega. Hageja esitatud liitumisleping tõendab seda, et tegemist on soojusenergia ostumüügilepinguga (vt lepingu punkte 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.6). Muuhulgas nähtub hageja arvestusest, et tasumised täiteasja 042/2014/990 kaudu (maksekäsk tsiviilasjas 2-13-58481) toimusid ajavahemikul 01.2016 – 12.2017. Kostja esitas oma pangakonto väljavõtted, millest nähtuvalt tegi kostja täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile väljamaksed ajavahemikul 10.2017 – 06.2019. Hageja arvestusest nähtub, et hageja nõue summas 2513,96 eurot oli üle antud 17.06.2013 aktiga Condor Inkasso OÜ-le, Pärnu Maakohtule 12.12.2013 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esitas hageja kohtule nõude enda nimel (dtl 221 kuni dtl 225).

viimasena annab kohus hinnangu nõuete aegumisele ja täitmisele.

luua järelmit, et poolte (so AS Kiviõli Soojus ja kostja) vahel lepingut ei ole sõlmitud ja sellest lähtuvalt oleks tegemist käsundita asjaajamisega. Vaidlust ei ole selles, et AS Kiviõli Soojus on kostjale soojusenergia eest esitanud arveid (dtl 49 kuni dtl 98) ning kostja ja tema endine abikaasa Y on arveid AS-ile Kiviõli Soojus ka osaliselt tasunud (pangakontoväljavõtted dtl 172 kuni dtl 174; dtl 208 kuni dtl 211; dtl 256; dtl 265; dtl 369; dtl 287; dtl 292; dtl 302; dtl 311). Kostja on asjas läbivalt osundanud korduvalt sellele, et poolte (AS Kiviõli Soojus ja kostja) vahel olid lepingulised suhted ja arvetest lähtuvalt tasus ta soojusenergia eest. Sõltumata kostja vastuväitest, et arvete alusel kohustusi ei teki on kohus seisukohal, et arvete esitamine kostjale oli konkludentne pakkumus lepingu sõlmimiseks (TsÜS § 68 lg 3, VÕS § 16 lg 1). Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Mõistlik inimene pidi arvete saatmisest saama aru nii, et arve saatmine kui tegu on ettepanek leping sõlmida, kuna tavapäraselt ei soovi isik regulaarselt teenust osutada ilma õigusliku aluseta. Kuna kostja on kohtule kinnitanud, et poolte vahel olid lepingulised suhted ja kostja tasus järjepidevalt soojusenergia eest esitatud arveid, siis on tegu lepinguliste suhete heakskiitmisega ning see tähendab seda, et kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel on VÕS § 208 lg 1 mõistes soojusenergia müügileping sõlmitud. VÕS § 208 lg 1 ja 3 kohaselt müüs AS Kiviõli Soojus kostjale soojusenergiat ning kostja kohustus selle eest ka tasuma. Kui poolte vahel on teenuse osutamiseks leping, siis VÕS § 1018 lg 1 kohaselt käsundita asjaajamine ei kohaldu ning tegemist ei ole käsundita asjaajamisest tuleneva õigussuhtega. Arvestades, et kostja on arveid osaliselt AS-ile Kiviõli Soojus tasunud, siis ei saa omakorda olla vaidlust kokkulepitud hinnas ega selles, et AS Kiviõli Soojus soojusenergiaga kostjat ei oleks osutatud teenuse mahus varustanud. Toimiku materjalides olevatest arvetest (dtl 49 kuni dtl 98), soojusenergia arvestusest (dtl 194 kuni dtl 195), arvestuse selgitustest (dtl 196) nähtub, kuidas on jaotatud korteriomandi (sh kogu korterelamu) soojusenergia, tariif ja tarbitud soojusenergia kogus nii keskküttele kui ka sooja veega varustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tasu kujunemine soojusenergia eest on arusaadav, jälgitav ja tõendatud.

võlausaldaja kohustus teatada võlgnikule nõude loovutamisest ühes kõikide sellest tulenevate tagajärgedega. Lugupidamisega Õigusbüroo Verdict OÜ“. Teate sisus on toodud järgnev teade: „AS Kiviõli Soojus (reg.kood: 10245027) loovutas 14.06.2022 talle kuuluva nõude summas 2769,33 eurot (põhinõue), milline tuleneb aadressil XXX Kiviõli tekkinud soojusenergia võlgnevusest perioodil 03.2014-02.2018, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega Õigusbüroo Verdict OÜ-le (reg. kood 14350092). Oluline info: eelpool viidatud nõude omanik on alates 14.06.2022 Õigusbüroo Verdict OÜ, seega märgitud võlgnevusega seotud maksed tuleb teha uuele võlausaldajale Õigusbüroo Verdict OÜ-le“. Kostja leidis, et kohtule esitatud tõendite (vt dtl 50, 51) sisulisel uurimisel nähtub, et kostja võlgnevus AS Kiviõli Soojus ees moodustas 28.02.2014 seisuga 2859,50 eurot. Seega hagis esitatud põhinõue 2769,33 eurot on tekkinud enne 01.03.2014. Enne 01.03.2014 tekkinud nõue ei ole hagejale loovutatud, mistõttu puudub hagejal selle sissenõudmiseks nõudeõigus (dtl 163). Lisaks osundas kostja, et nõude loovutamise teatega ei saa tõendada võõra nõude omandamist. Hageja ei ole esitanud tõendeid (kas AS Kiviõli Soojus teadet nõude loovutamisest või loovutamisdokumenti), kust nähtuks nõude loovutamine hagejale. Seega on hageja nõude olemasolu käesolevas kohtumenetluses tõendamata. Ebaselge on samuti, milline nõue on AS Kiviõli Soojus hagejale väidetavalt loovutanud, mis perioodi nõue on AS Kiviõli Soojus hagejale väidetavalt loovutanud, samuti mis õiguslikel alustel ülesehitatud nõue oli väidetavalt loovutatud hagejale (dtl 409). Hageja ei ole kostja eelmärgitud vastuväidetele seisukohta esitanud. Kohus on 06.04.2023 kohtumääruse punktis 11 andnud hagejale võimaluse selgitada nõudeõiguse ja nõude loovutamisega seonduvat. Ka oli eeltoodust tulenevalt hagejal võimalik kohtu poolt määratud tähtajaks, so 21.04.2023 esitada selleks hetkeks esitamata seisukohad ja tõendid (dtl 387; dtl 395). Seega oli hagejal võimalik nõude loovutamisega seotult esitada seisukohti ja tõendeid, kuid hageja ei pidanud seda vajalikuks. VÕS § 170 ja 172 tulenevalt kui senine (AS Kiviõli Soojus) ja uus võlausaldaja (Õigusbüroo Verdict OÜ ehk hageja) soovivad, et võlgnik (kostja) täidaks nõude uuele võlausaldajale ehk hagejale, peab nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (so võlausaldaja AS Kiviõli Soojus, kes nõude loovutas) või siis peab senine võlausaldaja AS Kiviõli Soojus andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja (AS Kiviõli Soojus) tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja (hageja) peab selle esitama võlgnikule. Hagile lisatud nõude loovutamise teatist (dtl 47) ei saa pidada kohaseks loovutusest teatamiseks (ka juhul, kui see kostjale ka edastati), kuna 20.07.2022 nõude loovutamise teade on koostatud uue võlausaldaja, so hageja, mitte algse võlausaldaja, so AS Kiviõli Soojus poolt. Uue võlausaldaja (so praegusel juhul hageja) teatel nõude loovutamise kohta ei ole õiguslikku tähendust, v.a juhul kui koos teatega esitatakse võlgnikule VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokument ehk loovutamisleping või endise võlausaldaja poolt uuele võlausaldajale antud teade loovutamise kohta (vt nt Võlaõigusseaduse kommentaarid I, lk 851, p 3.1.2). Kostja teavitamiseks ei piisa sellest, et hageja saatis kostjale 20.07.2022 nõude loovutamise teate, sest VÕS §-t 172 tuleneb selgelt, et võlgniku teavitamiseks on vajalik algse võlausaldaja (so AS Kiviõli Soojus) väljastatud dokument (so loovutusleping vms), mis on ka mõistlik, sest vastasel juhul võiks igaüks võlgnikule kirjutada, et ta on saanud tema vastu nõude loovutamise teel ning võlgnikul poleks kindlust selles, kas ta täidab kohustuse õigele isikule. Kohus on seisukohal, et nõude loovutamine ei ole toimunud nõuetekohaselt. Mittekohase teavitamise tagajärg on VÕS § 172 tulenevalt see, et võlgnikul on õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kuni loovutusest on teatatud VÕS § 172 nimetatud viisil. Kuna kostjale ei ole eelnevalt esitatud algse võlausaldaja kinnitust nõude loovutamise kohta, siis on kostja nõudnud tõendeid loovutuse kohta olnud põhjendatud. Eeltoodust järelduvalt ei ole hageja oma nõudeõigust kostja vastu tõendanud ning kostjal on õigus keelduda kohustuste täitmisest hagejale. Muus osas ei ole kostja vastuväited nõude loovutamise osas enam

eelnevat põhjendust arvestades asjakohased. Kohus on seisukohal, et hagejal nõudeõiguse puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks. Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Alates märts 2014.a oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 689,39 eurot (arve nr 62319, so märts 2014 summas 94,97 eurot (dtl 51); arve nr 65199, so aprill 2014 summas 84,09 eurot (dtl 52), arve nr 67491, so mai 2014 summas 58,29 eurot (dtl 53), arve nr 69670, so juuni 2014 summas 43,93 eurot (dtl 54), arve nr 71312, so juuli 2014 summas 32,59 eurot (dtl 55), arve nr 73869, so august 2014 summas 43,55 (dtl 56), arve nr 75635, so september 2014 summas 45,39 eurot (dtl 57), arve nr 78218, so oktoober 2014 summas 73,96 eurot (dtl 58), arve nr 80791, so november 2014 summas 96,82 eurot (dtl 59), arve nr 83369, so detsember 2014 summas 115,80 eurot (dtl 60). 2014.aastal on tasumised olnud järgmised: Y on 05.09.2014 tasunud AS-ile Kiviõli Soojus 58 eurot arve nr 71312 eest (dtl 256; dtl 208). Seega 25,41 eurot enam (58-32,59=25,41 eurot); 24.09.2014 summas 44 eurot arve nr 73869 eest (dtl 256; dtl 208). Seega 0,45 eurot enam (44-43,55=0,45 eurot); 25.12.2014 summas 172 eurot, maksekorralduse selgituses: AS Kiviõli Soojus/XXX (dtl 265; dtl 208). Kohus loeb kolmanda isiku, so Y poolt enammakstud summad 25,86 eurot ja 172 eurot (maksekorralduses puudub viide, millise arve katteks on vastav summa tasutud) VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt kõikide 2014.a põhikohustuste katteks. Kostja on tasunud 2014. aastal AS-ile Kiviõli Soojus järgmised maksed: 21.01.2014 summas 113,60 eurot arve nr 54800 (dtl 210, dtl 211, dtl 172); 28.02.2014 summas 137,32 eurot arve nr 57339 (dtl 210, dtl 211, dtl 172); 28.10.2014 summas 50 eurot arve nr 76635 (dtl 210, dtl 211, dtl 172); 25.12.2014 summas 85 eurot arve nr 52047 (dtl 211, dtl 172). Kostja maksekorralduste selgitustest nähtuvalt on kostja selgelt määratlenud, milliste arvete katteks ta on tasumised teostanud. 2014.aasta arvete nimekirjas ei ole maksekorralduste selgitustes näidatud arveid. Seega loeb kohus, et kostja ei ole 2014.a arvete katteks makseid teostanud. 2014. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2015 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24:00. 2014. aastal esitatud arvetest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna tasumisi on teostanud kolmas isik, kes ei olnud kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega). 2015.aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 829,81 eurot (arve nr 2123, so jaanuar 2015 summas 125,08 eurot (dtl 61), arve nr 4950, so veebruar 2015 summas 114,90 eurot (dtl 62), arve nr 7275, so märts 2015 summas 104,90 eurot (dtl 63), arve nr 10100, aprill 2015 summas 95,40 eurot (dtl 64), arve nr 12427, so mai 2015 summas 62,74 eurot (dtl 65), arve nr 14426, so juuni 2015 summas 53,39 eurot (dtl 66), arve nr 15393, so juuli 2016 summas 28,97 eurot (dtl 67), arve nr 18675, so august 2015 summas 52,34 eurot (dtl 68), arve nr 20447, so september 2015 summas 22,14 eurot (dtl 69), arve nr 23037, so oktoober 2015 summas 49,10 eurot (dtl 70), arve nr 25676, so november 2015 summas 55,74 eurot (dtl 71), arve nr 28201, so detsember 2015 summas 65,11 eurot (dtl 72). Y on 25.02.2015 tasunud AS-ile Kiviõli Soojus 120 eurot, maksekorralduse selgituses on viide arvele nr 2123 (dtl 269, dtl 209), seega on arve tasutud 5,08 euro ulatuses vähem ja 120 eurot tuleb lugeda arve nr 2123 katteks, kuna maksekorralduses on viidatud vastavale arvele; 14.10.2015 summas 50 eurot, arve nr 20447 katteks (dtl 287, dtl 209), so 27,86 eurot enam (50-22,14=27,86 eurot); 20.11.2015 summas 50 eurot, maksekorralduse selgituses XXX (dtl 292, dtl 209). Kostja ei ole 2015. aastal AS-ile Kiviõli Soojus makseid teinud. 14.10.2015 teostatud enammakse summas 27,86 eurot ning 20.11.2015 teostatud makse (maksekorralduses puudub viide arvele) summas 50 eurot, kokku summas 77,86 eurot tuleb lugeda VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt kõikide 2015.a põhikohustuste katteks. 2015. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2016 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2018 kell 24:00. 2015. aastal arvete alusel tekkinud põhi- ja

kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna tasumisi on teostanud kolmas isik, kes ei olnud kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega). 2016. aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 638,99 eurot (arve nr 2126, so jaanuar 2016 summas 139,12 eurot (dtl 73), arve nr 4650, so veebruar 2016 summas 100,15 eurot (dtl 74), arve nr 7378, so märts 2016 summas 81,02 eurot (dtl 75), arve nr 9701, so aprill 2016 summas 54,91 eurot (dtl 76), arve nr 12222, so mai 2016 summas 19,67 eurot (dtl 77), arve nr 14231, so juuni 2016 summas 9,25 eurot (dtl 78), arve nr 15981, so juuli 2016 summas 4,08 eurot (dtl 79), arve nr 18484, so august 2016 summas 11,87 eurot (dtl 80), arve nr 20344, so september 2016 summas 15,42 eurot (dtl 81), arve nr 22680, summas 57,94 eurot (dtl 82), arve nr 25207, so november 2016 summas 71,63 eurot (dtl 83), arve nr 27732, so detsember 2016 summas 73,93 eurot (dtl 84). Y on 24.03.2016 tasunud 150 eurot, maksekorralduses on viide arvele nr 4650 (dtl 302, dtl 209), seega on arvest 49,85 eurot rohkem tasutud (150-100,15=49,85 eurot), hageja on arve nr 4650 lugenud summas 100,15 eurot vastava arve katteks tasutuks (dtl 204, väljavõte arvete ja tasumiste kohta), kuid viidatud väljavõttest ei nähtu, mille katteks on hageja 49,85 eurot lugenud. 15.07.2016 summas 10 eurot, maksekorralduses selgitus: XXX (dtl 311). Kohus loeb 2016. aastal tehtud maksed 10 +49,85=59,85 eurot VÕS § 88 lg 6 ja lg 7 alusel võrdeliselt kõikide 2016.a põhikohustuste katteks. Kostja ei ole 2016. aastal AS-ile Kiviõli Soojus makseid teinud. 2016.aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2017 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2019 kell 24:00. 2016. aastal arvetest tulenevad põhi- a kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. Aegumise katkemist ei esine, kuna tasumisi on teostanud kolmas isik, kes ei olnud kohustatud isikuks (TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega). 2017. aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 801,28 eurot (arve nr 2125, so jaanuar 2017 summas 82,98 eurot (dtl 85), arve nr 4652, so veebruar 2017 summas 72,78 eurot (dtl 86), arve nr 7182, so märts 2017 summas 71,76 eurot (dtl 87), arve nr 9709, so aprill 2017 summas 63,68 eurot (dtl 88), arve nr 12151, so mai 2017 summas 33,90 eurot (dtl 89), arve nr 14189, so juuni 2017 summas 69,25 eurot (dtl 90), arve nr 15924, so juuli 2017 summas 55,10 eurot (dtl 91), arve nr 18408, so august 2017 summas 61,36 eurot (dtl 92), arve nr 20207, so september 2017 summas 19,81 eurot (dtl 93), arve nr 22534, so oktoober 2017 summas 89,66 eurot (dtl 94), arve nr 25257, so november 2017 summas 91,54 eurot (dtl 95), arve nr 27782, so detsember 2017 summas 89,46 eurot (dtl 96). Y ei ole 2017. aastal ülekandeid AS-ile Kiviõli Soojus teinud. Kostja on 11.10.2017 tasunud AS-ile Kiviõli Soojus 19,81 eurot, maksekorralduse selgituses viide arvele nr 20207 (dtl 173-174), seega on kostja viidanud maksekorralduses selgelt, millise arve katteks ta makse tegi ja vastav laekumine tuleb lugeda viidatud arve nr 20207 katteks. 2017. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2018 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2020 kell 24:00. 2017. aasta arvetest tulenevad põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS § 144) on aegunud. 2018.aastal oli tasumisele kuuluvate arvete kogusummaks 188,15 eurot (arve nr 2314, so jaanuar 2018 summas 91,07 eurot (dtl 97), arve nr 4825, so veebruar 2018 summas 97,08 eurot (dtl 98). 2018. aastal ei ole Y ülekandeid AS-ile Kiviõli Soojus teinud. Kostja on AS-ile Kiviõli Soojus teinud makseid järgnevalt: 14.03.2018 summas 85,57 eurot, maksekorralduse selgituses: arve nr 738 (dtl 211, dtl 174); 11.04.2018 summas 106,76 eurot, maksekorralduse selgituses on viide arvele nr 7064

(dtl 174). Kostja on eelnevast nähtuvalt määranud, mille katteks ta maksed on teinud. Seega ei ole X ega kostja võlaperioodil, sh 2018.aastal esitatud arvete katteks makseid teinud. 2018. arvete nimekirjas ei ole kostja poolt maksekorralduse selgitustes märgitud arveid. 2018. aasta nõuete aegumine algas TsÜS § 154 tulenevalt 01.01.2019 kell 00:00 ning lõppes 31.12.2021. Osundavalt on 2018. aasta eest esitatud arvete põhjal põhi- ja kõrvalnõuded (TsÜS§ 144) aegunud, sest maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud Pärnu Maakohtule alles 27.10.2022. Arvestades eeltoodut kuulub kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamisele. Kuna kohtu hinnangul on hagis esitatud põhi- ja kõrvalnõuded aegunud ja hagejal puudub nõudeõigus, siis tuleb hagiavaldus tervikuna jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.