Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.mail 2023 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-21-141326 ALD Automotive Eesti AS hagi LucasOil Moto Invest OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
4557,93 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: ALD Automotive Eesti AS (registrikood 11094435, asukoht Sõpruse pst 145, 13425 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Annika Vait ja advokaat Kati Tamm Kostja: LucasOil Moto Invest OÜ (registrikood 12377260, asukoht Heki tee 14-29, Haabneeme alevik, Viimsi vald, 74018, Harju maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas
Menetluse liik Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Kohtuistung 2.mail 2023
1.ALD Automotive Eesti AS-i hagi LucasOil Moto Invest OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista LucasOil Moto Invest OÜ-lt võlgnevus 8872,39 eurot, hagi esitamise ajaks 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 601,73 eurot ning alates 19.02.2022 viivis põhivõlgnevuselt 16% aastas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ALD Automotive Eesti AS kasuks Jätta hagimenetluse kulud LucasOil Moto Invest OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
ALD Automotive Eesti AS (edaspidi hageja) palus kohtule LucasOil Moto Invest OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista hageja kasuks võlgnevus 8872,39 eurot, hagi esitamise ajaks 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 601,73 eurot ning alates
19.02.2022 viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.04.01.2018 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendi lepingu nr 017372. Lepingu ja selle lisa nr 01 kohaselt sai kostja alates 01.01.2018 60 kuuks (s.o 5 aastaks) enda valdusesse ja kasutusse 2017.a Mercedes 43 AMG 3.0 COUPE 4MAT AT 270KW (edaspidi sõiduk). Lepingust tulenevalt oli tegemist kasutusrendiga, ning lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus rentnik sõiduki rendileandjale tagastama. Lepingu kohaselt puudus rentnikul võimalus saada vastava lepingu alusel sõiduki omanikuks ning hagejal puudus kohustus võimaldada kostjal sõiduk välja osta. Kokkulepet sõiduki omandamiseks ei ole pooled sõlminud. Lepingu üldtingimuste p. 2.1. kohaselt kohustus rentnik tasuma rendileandjale rendimakseid, milles sisaldus ka administreerimisteenus sõiduki kasutamise eest igakuiselt vastavalt rendileandja poolt esitatud arvetele, kokku 1438,15 eurot kuus (käibemaksuga), mida kostja tunnistas 17.01.2022 kohtule esitatud kirjas. Vastavalt lepingule esitas rendileandja rentnikule igakuiselt arveid. Kasutusrendi lepingu nr 017372 lisa nr 01 kohaselt võtab kostja üle kõik rentniku poolsed õigused ja kohustused alates 01.01.2018. Alates 2021.a augustikuust jättis kostja igakuised rendi- ja haldusteenusemakseid tasumata. 08.10.2021 saatis rendileandja rentnikule nõude võlgnevuses olevate arvete tasumiseks ning lepingu ülesütlemise teate. 12.10.2021 tagastas rentnik sõiduki ja seega lõppes pooltevaheline leping 12.10.2021. Sõiduki seisukord tuvastati 13.10.2021, raporti järgi vajas vahetamist või remonti sõiduki mootor, asendada tuli kadunud kaugsüütevõti ning poleerida sõiduki kerel olnud kriimustused. Seega tagastas rentnik rendileandja sõiduki seisukorras, mis ületas sõiduki loomulikku kulumist. 22.05.2021 toimus õnnetusjuhtum, milles tekkinud kahjustuste kõrvaldamise kulude hüvitamiseks kindlustusandja poolt tuli rentnikul tasuda omavastutus 190 eurot. Hageja esitas arve 06.07.2021, kuid kostja seda ei tasunud. Lepingu üldtingimuste p. 8 kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu, 150 000 km, ületamise tasu. Ühes kuus lubatavaks läbisõiduks oli 2500 km, lepingu lõppemiseni kuni 12.10.2021 oli seega lubatud läbisõiduks kokku 113 750 km. Lepingu üldtingimuste p. 8 ja eritingimuste kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu iga ületatud kilomeetri eest 0,1568 eurot. 12.10.2021 sõiduki ülevaatuse seisuga oli läbisõiduks 138 446 km, mis on 24 6967 km rohkem lubatud 45,5 kuu keskmisest läbisõidust ja mille eest peab kostja hagejale hüvitama 3872, 33 eurot. 02.11.2021 esitas rendileandja kostjale ülekilomeetritasu nõude nr 4351 väiksemas ulatuses- 1723,73 eurot (käibemaksuga), ning esitab ka käesolevas hagis ülekilomeetritasu nõude 1723,73 eurot. Lepingu üldtingimuste p 9.3. a) kohaselt on rentnik kohustatud tasuma lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu, mis ei ole mingil juhul väiksem kui kolme kuu rendimakse kokku 3595,38 eurot (käibemaksuta) ning käibemaksuga 719,076 eurot kokku 4314,46 eurot. Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mida kostja ei ole tasunud. Rentnik kohustus lepingu p. 3.4. kohaselt kõrvaldama kõik sõiduki kahjustused enne lepingu lõppemist ja p. 9.3. d) ja e) kohaselt tasuma lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel mis tahes sõidukile põhjustatud kahjustuste eest koos käibemaksuga vastavalt kahjustuste maksumusele. Sõiduki ülevaatuse raportist nähtuvalt tagastas rentnik kahjustustega sõiduki, mille kogusummaks oli 1676 eurot (käibemaksuta), s.o 2011,20 eurot (käibemaksuga). Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mis on tasumata. Lepingu p
7.1.kohaselt kohustub rentnik maksete tasumisega hilinemisel maksma viivist 16% aastas
tähtajaks tasumata summalt alates maksetähtpäevast. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu 8872, 39 euro suuruselt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 601,73 eurot. Hageja palub TsMS § 367 alusel mõista välja hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt 16% aastas põhinõudelt kuni selle täitmiseni. Kostja vastuväidete kokkuvõte
3.Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt alljärgnevalt: kahjujuhtumi omavastutust 190 eurot (käibemaksuta) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, rendimaksete võlga 536,41 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, haldusteenuse tasu 96,59 eurot (käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, puuduoleva võtme tasuga seotud nõuet 720 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid. Kostja ei tunnista lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,16 eurot (käibemaksuga), kuna nõue ei ole põhjendatud, on ebaõiglane ja liigne kasu hagejale. Kostja katkestas rendimaksed, kuna tal oli kokkulepe, et saab sõiduki välja osta ja väljaostuhinnas on ka rendimaksed, kuid hageja asus üllatuslikult nõudma tasumata rendimakseid ja nõudis sõiduki tagastamist. Kostja pakkus lahenduseks, et ostab sõiduki 33 000 euroga välja, mis oli suurem summa kui jääkmaksumus, millega hageja ei nõustunud. Kostja sai lepingut sõlmides aru, et see on väljaostuõigusega kasutusrendileping. Lepingus oli ette nähtud esimene nn täiendav rendimakse 7766,58 eurot. Tavapärane ei ole, et sõiduki rendi puhul, mille lõppedes tuleb sõiduk tagastada, peab sellist kõrget lisanduvat ühekordset makset tasuma. On üldteada, et liisinguettevõtete sõidukite liisinglepingute puhul on tavapärane, et ka kasutusrendi puhul on rentnikul õigus (kuid mitte kohustus) sõiduk jääkmaksumusega välja osta. Vastasel korral ei oleks ta hagejaga liisingulepingut sõlminudki, kuna igakuised liisingumaksed oleks vara väärtust arvestades läinud justkui kaduma, vara endale saamata. Sõiduki väljaostuõiguse kinnituse andis kostjale hageja tolleaegne juhatuse liige K. K., kes oli hageja juhatuse liige kuni 16.12.2019. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu on ebaõiglane ja põhjendamatu ka seetõttu, et hageja ei ole liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kahju saanud. Kostja on kogu lepingu perioodil, kuni hagejapoolse lepingu lõpetamiseni, tasunud rendimakseid üle 51 000 euro (käibemaksuta) arvestamata haldustasu, käibemaksuga seega ca 60 000 eurot. Sarnase sõiduki müügihind on ca hetkel 50 000 eurot, ent 2021. aasta lõpus kindlasti kõrgem. Uue sõiduki hind 2018. aastal oli ca 83 000 eurot. Seega oli kostja rendimakseid arvestades sõiduki müügihinna jääk ca 23 000 eurot. On ilmselge, et hageja müüs kostjalt tagasi saadud sõiduki edasi märkimisväärse vaheltkasuga. Täiendava hüvitise väljanõudmine kostjalt on ebaõiglane ja ka vastuolus hea usu põhimõttega. Leping võimaldab hagejal saada kostja arvelt ebaõiglast tasu ja kasu ning koormata kostjat ennetähtaegse lepingu lõpetamisega ülemääraselt. Ennetähtaegse lõpetamise tasu võib samastada leppetrahvinõudega. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal on õigus lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest tasu nõuda, palub kostja kohtul VÕS § 162 alusel seda nõuet vähendada. Kostja ei tunnista ülekilomeetri tasu 1723,73 eurot (käibemaksuga). Lepingus oli kogu rendiperioodi kilometraaži piirang 150 000 km ehk arvestuslikult 2500 km kuus. See on siiski arvestuslik igakuine läbisõidupiir, mis ei tähenda, et mõnes kuus ei võiks rohkem sõita. Hageja ei saa väita, et kui kostja oleks sõiduki rendilepingu algselt kokkulepitud tähtajal tagastanud, oleks kilometraaž ületatud. Kostja saanuks perioodi lõpus oma sõite vähendada, et tagada lubatud üldkilometraaži piires püsimise. Lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt on
õigus nõuda ülekilomeetritasu, kui ületatakse rohkem kui 20%. Hageja on välja toonud, et arvestuslikult oli sõiduki tagastamise ajal lubatud kilometraaž 113 750 km, kuid kostja tagastatud sõiduki läbisõidunäit oli 138 446 km. Kui arvestada üldtingimuste p-s 8 lubatud 20% ülekulu, oleks see piir 136 500 ehk siis üsna sarnane läbisõidunäidule, milles kostja sõiduki tagastas. Kostja ei tunnista sõiduki tagastamisel esinenud kahjustuste tasu 1291,20 eurot (käibemaksuga), mis on seotud sõiduki pimenurgaandurite mittetöötamisega. Kostja selgitab, et sõiduki tagaosa sai õnnetusjuhtumis kahjustada ning seda remonditi. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga. Pimenurgaandurid asuvad tagumises kaitserauas (stange) nagu parkimisandurid. Kostja oli kohustatud lepingu p 3.1 järgi sõidukit remontima hageja eelnevalt heakskiidetud teenusepakkuja juures, seega ei saanud kostja valida remonditööde teostajat. Kui sõidukil olidki kindlustusjuhtumi remontimise ebaõnnestumise tõttu jätkuvad vigastused, siis saanuks hageja sõiduki omanikuna lasta need puudused remondi teostajal garantiikorras kõrvaldada. Kostja pöördus peale sõiduki remonti selle puuduste kõrvaldamiseks nii remondiettevõtte X OÜ kui ka hageja poole, kellele oli see probleem teada ka sõiduki tagastamise ajal. Seega, kuna hageja valis remondiettevõtte ja oli sõiduki remondi tellija, pidi ka hageja ise seisma selle eest, et sõiduki kahjustuste kõrvaldamise puuduliku töö puhul remondiettevõttelt nõuda nende puuduste kõrvaldamist. Isegi kui kostja pidanuks sõiduki remondiettevõttega nende puuduste kõrvaldamiseks suhtlema, siis peale sõiduki tagastamist ei olnud see enam objektiivselt võimalik. Seega on hageja ise vastutav temale väidetavalt tekkinud kahju eest ning kostja vastutust tuleb seetõttu VÕS § 139 alusel vähendada, vähendades seda määra nullini. Kohtuotsuse põhjendused
4.Hageja esitas kostja suhtes alljärgnevad nõuded: 1) kahjujuhtumi omavastus 190 eurot; 2) rendimakse 536,41 eurot; 3) haldusteenus 96,59 eurot; 4) lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,46 eurot; 5) ülekilomeetritasu 1723,73 eurot; 6) auto tagastamisel esinenud kahjustused 2011,20 eurot; 7) hagi esitamise ajaks 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 601,73 eurot ja alates 19.02.2022 sissenõutavaks muutuv seadusjärgne viivis.
5.Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt alljärgnevalt: kahjujuhtumi omavastutust 190 eurot (käibemaksuta) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, rendimaksete võlga 536,41 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, haldusteenuse tasu 96,59 eurot (käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid, puuduoleva võtme tasuga seotud nõuet 720 eurot (käibemaksuga) ja tinglikult sellelt arvestatavaid viiviseid. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kohtu eelistungil 21.02.2023 ja kostja 21.03.2023 menetlusdokumendis toodud kostja osalist nõustumist hagiavalduses esitatud nõuetega käsitleb kohus TsMS § 231 lg-s 2 sätestatud omaksvõtuna, mistõttu ei pea kohus vajalikuks antud nõuete põhjendusi ja nõudeid tõendavaid tõendeid analüüsida, vaid mõistab kostjalt omaksvõtu alusel hageja kasuks välja põhinõuetena kahjujuhtumi omavastutuse 190 eurot (käibemaksuta), rendimaksete võla 536,41 eurot (käibemaksuga), haldusteenuse tasu 96,59 eurot (käibemaksuga) kuni sõiduki tagastamiseni ja puuduoleva võtme tasu 720 eurot
(käibemaksuga).
6.Kostja ei tunnistanud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,16 eurot (käibemaksuga), põhjusel, et nõue ei ole põhjendatud, on ebaõiglane ja liigne kasu hagejale. Kasutusrendi lepinguga ja selle lisaga nr 01 on tõendatud, et pooled sõlmisid 04.01.2018 kasutusrendi lepingu nr 017372, mille kohaselt sai kostja enda valdusesse ja kasutusse sõiduki 2017.a Mercedes 43 AMG 3.0 COUPE 4MAT AT 270KW alates 01.01.2018 60 kuuks ehk 5aastaks (lk 16-17). Seega oli poolte vahel sõlmitud leping tähtajaline leping ja pidi lõppema 2023.a jaanuaris. Lepingu p-st 1.1. nähtub, et sõiduk on rendileandja omandis ja rentnikul on õigus sõidukit kasutada vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p 10.1. sätestab kohustuse lepingu lõppemisel sõiduki tagastamiseks. Sõiduki väljaostuõigust leping ette ei näe ning kostja väited sõiduki väljaostmise õiguse kohta on vastuolus poolte vahel sõlmitud lepinguga. Väljaostuõigust ei saa järeldada sellest, et leping nägi ette igakuistest maksetest suurema esimese täiendava rendimakse maksmist, kuivõrd hageja on põhjendanud, et see sätestati riskide maandamiseks, kuna tegemist oli uue ja kalli sõiduki pikaajalise rendiga. Tõendamata on kostja väited selle kohta, et kuni 16.12.2019 ametis olnud hageja juhatuse liige K. K. andis kostjale sõiduki väljaostuõiguse kinnituse või muud kokkulepped sõiduki väljaostmise kohta. Viited liisingulepingule või väljaostuõigusega kasutusrendilepingutele ei ole asjakohased, kuna pooled ei ole sõlminud liisingulepingut ega väljaostuõigusega kasutusrendilepingut. 08.10.2021 e-kirja ja vara tagastamise teatisega on tõendatud, et 08.10.2021 saatis hageja kostjale nõude võlgnevuses olevate arvete tasumiseks ning lepingu ülesütlemise teate juhuks, kui kostja pärast korduvaid meeldetuletusi oma võlgnevust ei tasu. 08.10.2021 vastusega hagejale on tõendatud, et kostja nõustus sõiduki tagastamisega ning 12.10.2021 tagastaski sõiduki. Seega on poolte käitumine kooskõlas lepingus sätestatuga.
7.Rendilepingu p 9.3 a) kohaselt kohustub rentnik maksma rendileandjale (hagejale) enne renditähtaja lõppemise päeva lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel ennetähtaegse lõpetamise tasu, mis on 30% maksmisele kuuluvast rendimaksest, kuid mis ei ole mingil juhul väiksem kui kolme kuu rendimakse. Vaidlus puudub, et pooltevaheline leping lõppes ennetähtaegselt 12.10.2021. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt nõudega 02.11.2021 nr 4351 lepingu ennetähtaegse lõppemise tasu minimaalses - kolme kuu rendimakse ulatuses 4314, 46 eurot (koos käibemaksuga) (lk 33). Vastava nõude tasumise tähtaeg oli 08.11.2021, mida kostja ei ole tasunud. Pooltevahelise lepingu p. 9.2. a) kohaselt oli rendileandjal õigus leping üles öelda, kui rentnik ei ole tasunud rendimakset ühe kuu eest ning rendimakse maksmise tähtpäevast on möödunud 10 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja jättis tasumata 2021.a augusti ja septembri kuu rendimaksed 04.08.2021 arve nr 056736 ja 03.09.2021 arve nr 057250 alusel täies ulatuses ja kahjujuhtumi omavastutuse tasu 21.07.2021 arve nr 056221 alusel. 21.03.2023 seisukoha p.-st 2.5.3. nähtub, et kostja tegi ettepaneku sõiduki väljaostmiseks pärast võlgnevuse tekkimist. Seega rikkus kostja igakuiste maksete tasumata jätmisega lepingut, mistõttu lepingu erakorraline ülesütlemine ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu nõudmine on vastavuses lepinguga ja põhjendatud.
8.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. tuleb leppetrahvi vähendamise
kaalumisel arvestada ka võlausaldaja õigustatud huviga. Kostja taotlus lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu nõude vähendamiseks ei ole põhjendatud alljärgnevatel põhjendustel. Kostja ei ole esile toonud VÕS § 162 lg 1 sätestatud eeldust, et leppetrahvi tasumine oleks tema majanduslikku seisundit arvestades ebamõistlikult koormav. Kostja väited, et hageja ei ole rendilepingu ennetähtaegse lepingu lõpetamisega kahju saanud, ei vasta tegelikkusele. Hageja on esile toonud, et ta on kasumi teenimisele suunatud äriühing, kes sõlmis kostjaga tähtajalise rendilepingu, arvestades, et see kehtib lepingus sätestatud tähtaja saabumiseni ning hageja saab kokkulepitud tasu. Seega oli hageja õigustatud ootuseks saada kuni kokkulepitud tähtajani rendimakseid kokku 71 907, 60 eurot (käibemaksuta). Arvestades kostja väiteid, mille kohaselt on ta kuni lepingu ennetähtaegse lõppemiseni tasunud ca 51 000 eurot (käibemaksuta), siis jäi hagejal saamata tulu ca 20 000 eurot, millega ta oli lepingu sõlmimisel arvestanud. Kostja väited hageja poolt sõiduki edasimüümise kohta on asjakohatud ja tõendamata. Hageja ei ole sõiduki müüki omaks võtnud. Kuna hageja nõuab lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu oluliselt väiksemas ulatuses kui leping võimaldab ehk minimaalses ulatuses, siis ei ole põhjendatud vastava nõude vähendamine alla lepingus kokkulepitud miinimumi. Kostja väidete, et tal oli kokkulepe, et ta saab sõiduki välja osta ja väljaostuhinnas on ka rendimaksed, põhjendamatuse ja tõendamatuse osas võttis kohus seisukoha eelpool. Seega on lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 4314,46 eurot (käibemaksuga) nõue põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
9.Hagiavalduses esitas hageja ülekilomeetritasu 1723,73 eurot (käibemaksuga) nõude, mida kostja ei tunnista. Lepingu üldtingimuste p 8 kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu ületamise tasu. Lepingu eritingimuste kohaselt oli lubatud läbisõiduks kokku 150 000 km. Hageja on arvestades rendiperioodi pikkust, mis oli 60 kuud, keskmiseks ühes kuus lubatavaks läbisõiduks pidanud 2500 km, milles on kokku lepitud lepingu eritingimustes. Seega on hageja pidanud põhjendatult lubatavaks läbisõiduks 2500 km ja seda ületavat läbisõitu ülekilomeetritasu arvestamise aluseks, millest tulenevalt oli lepingu lõppemiseni kuni 12.10.2021 lubatud läbisõiduks kokku 113 750 km. Lepingu üldtingimuste p 8 ja eritingimuste kohaselt kohustus rentnik hüvitama lubatud läbisõidu iga ületatud kilomeetri eest 0,1568 eurot. 12.10.2021 sõiduki ülevaatuse kontroll-lehega on tõendatud, et sõiduki läbisõiduks oli 138 446 km (lk 24). Järelikult on põhjendatud hagiavalduses esile toodu, et kostja on lubatud 45,5 kuu keskmisest läbisõidust läbinud 24 696 km rohkem. Ületatud kilomeetri kokkulepitud tasu 0,1568 eurot/km järgi on kostjal kohustus hagejale hüvitada 3872,33 eurot. 02.11.2021 hageja vastus e-kirjaga on tõendatud, et 02.11.2021 esitas hageja kostjale nõude nr 4351, mille kostja sai samal päeval kätte (lk 33, 34). Hageja on hagis esitanud ülekilomeetritasu nõude nr 4351 alusel vähendatud ulatuses 1723,73 eurot (käibemaksuga). Kostja vastuväited, et lepingus kogu rendiperioodi kilometraaži piirang 150 000 km ehk arvestuslikult 2500 km kuus ei tähendanud, et mõnes kuus ei võinuks rohkem sõita, on vastuolus lepingus sätestatuga. Kostja väide, et ta saanuks perioodi lõpus oma sõite vähendada, et tagada lubatud üldkilometraaži piires püsimine, on oletuslik ja asjassepuutumatu, kuna ülekilometraaži tasu on võimalik arvestada vaid lepingu lõppemise hetkel nähtuvalt kilometraažilt, Seega ei anna kostja vastuväited alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks, ja ülekilomeetritasu 1723,73 eurot (käibemaksuga) kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
10.Pooltel on vaidlus ka sõiduki tagastamisel esinenud kahjustuste tasu 1291,20 euro
(käibemaksuga) üle. Lepingu üldtingimuste p 1.1. kohaselt kandis rentnik täielikku vastutust sõiduki säilimise eest rentnikule üleandmise hetke seisundis kogu renditähtaja jooksul kuni tagastamiseni, arvestades loomulikku kulumist; p 3.4. kohaselt kohustus rentnik kõrvaldama kõik sõiduki kahjustused enne lepingu lõppemist ning p 9.3. d) ja e) kohaselt kohustus rentnik lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma mis tahes sõidukile põhjustatud kahjustuste eest koos käibemaksuga vastavalt kahjustuste maksumusele.
11.Sõiduki ülevaatuse kontroll-lehega on tõendatud, et sõiduki tagastamisel teostati selle ülevaatus, milles märgiti, et sõiduk on keskmises seisukorras ning lõplik seisukord selgub pärast pesu (lk 24). Sõiduki ülevaatuse raportiga 13.10.2021 on tõendatud, et kostja tagastas sõiduki kahjustustega, mille kogusummaks ilma käibemaksuta oli 1676 eurot ehk 2011,20 eurot (käibemaksuga). Kahjustuste tuvastamise raporti kohaselt vajas vahetamist või remonti sõiduki mootor, asendada tuli kadunud kaugsüütevõti ning poleerida sõiduki kerel olnud kriimustused (lk 25-29). X OÜ diagnostika ja pakkumise, 18.10.2021 e-kirja ja fotoga sõiduki armatuurlauast on tõendanud, et sõiduki tagastamisel esines sellel kahjustus, mis seisnes pimenurga andurite mittetöötamises (lk 93-96). Seega tagastas rentnik rendileandja sõiduki seisukorras, mis ületas sõiduki loomulikku kulumist. Nõudega nr 4351 on tõendatud, et vastav nõue esitati kostjale 02.11.2021 nõudes nr 4351 tasumise tähtajaga 08.11.2021 (lk 33). Kostja väide, et pimenurga andurite mittetöötamise puhul oli tegemist kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud veaga, on tõendamata ning vastuolus hageja esitatud tõenditega. PZU Kindlustusele esitatud kahjuteatest nähtuvalt teatas kostja õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastustest, milleks olid taga luuk ja taga stange. Pimenurgaandurite kahjustumisest õnnetusjuhtumi käigus kostja kindlustusandjale ei teatanud ega ole ka tõendanud. Pimenurga andurite mittetöötamine ei olnud põhjustatud kindlustusjuhtumi käigus toimunud mehhaanilisest löögist, vaid korrodeerunud ühenduste tõttu ning kostjat teavitati, et pimenurga andurite kahjustus ei kuulu kindlustusjuhtumi alla. Järelikult oli tegemist sõiduki hoolduste teostamata jätmisest põhjustatud kahjustustega, mis lepingu üldtingimuste p 3.1. olid kostja kohustuseks (lk 30-31,93). Seega ei ole hageja vastutav tekkinud kahju eest ning puuduvad alused kostja vastutuse vähendamiseks nullini VÕS § 139 alusel.
12.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 alusel loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust on hagejal õigus nõuda selle täitmist vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatule ning lepingu üldtingimuste p-de 2.1., 5.2., 4.3., 8., 9.3. a), d) e) ja nendele vastavate lepingu eritingimuste alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus kokku 8872,39 eurot.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise kohaldamises on pooled kokku leppinud lepingu p-s 7.1., mille kohaselt kohustub rentnik maksma viivist määras 16% aastas (s.o 0,04% päevas) tähtajaks tasumata summalt alates maksetähtpäevast. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja vastu 8872,39 euro suuruselt põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku 601,73 eurot, mis nähtub selgitavast tabelist. Kohus on seisukohal, et hageja on viivist arvestanud vastavalt lepingus ja seaduses sätestatule ja võtnud seejuures arvesse võlgnetava summa suurust, lepingus kokkulepitud viivise määra, arvete sissenõutavaks muutumise tähtaegu, maksekäsu tegemise kuupäeva või hagi esitamise kuupäeva. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 601,73 eurot ning edasi TsMS § 367 alusel 16% aastas põhinõudelt 8872,39 eurot kuni selle täitmiseni. Menetluskulude jaotus
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.