Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.05.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-131202
Kohtuasi
OÜ EUROPARK
võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ EUROPARK ESTONIA apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas
ESTONIA
hagi
XXe
vastu
Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.06.2022 otsus tühistada menetluskulude jaotuse (resolutsiooni punkt 3) osas ja täpsustada hagi rahuldamise ulatuses osas (resolutsiooni punkt 1). Sissenõudmiskulude väljamõistmise (resolutsiooni punkt 2) osas on maakohtu otsus jõustunud.
2.Tühistatud osas teha uus otsus, millega määrata, et hagi kuulub rahuldamisele ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad kostja kanda.
3.Otsuse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada. 2) Mõista XXelt välja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks sissenõudmiskulude võlgnevus 1,50 eurot. 3) Apellatsioonkaebus rahuldada. 4) Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XXe kanda. 5) Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõike 2 sätestatud korras.
2-21-131202 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 05.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgnikult (kostja) 61,50 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. Võlgnik esitas 11.10.2021 vastuväite ja teatas, et on tasunud leppetrahvid kokku 60 eurot. Hageja kinnitas 11.10.2021 toimunud tasumist ja andis teada, et tasumata on sissenõudmiskulu, menetluskulu ja riigilõiv. Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.02.11.2021 esitas hageja hagiavalduse ja 22.11.2021 selle täienduse võlgnevuse sissenõudmiskulu 1,50 eurot ja menetluskulude väljamõistmiseks. Kostja oli sõiduki reg/numbriga xxxXXX (sõiduk) omanik / vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõiduk oli pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele: 1) 22.10.2018, Ahtri 3, leppetrahv nr 1382 2101 8142 4193, maksetähtaeg 05.11.2018, võlgnevus 30 eurot; 2) 07.06.2019, Reisijate 7/9 Depoo parkla, leppetrahv nr 1290 7061 9143 7572, maksetähtaeg 21.06.2019, võlgnevus 30 eurot. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Hageja esitas pärast parkimistingimuste rikkumise avastamist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kohtueelselt saatis hageja kostjale meeldetuletuskirja. Kostja võlgnevus hageja ees maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva seisuga oli 61,50 eurot, millest 60 eurot leppetrahvi võlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudmiskulu. Lisaks tasus hageja riigilõivu 45 eurot ja esindajatasu. Menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses on hagejal õigus saada 20 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja sai leppetrahvidest teada 08.10.2021 ja tasus koheselt. Sõiduk kuulus kostjale, aga parkimiste ajal oli ka teine vastutav kasutaja. Kostjale tundus mõistlik leppetrahvid tasuda heas usus. Talle ei olnud varasemalt ühtegi meeldetuletust saadetud. Pärast tõenditega tutvumist on kostja kindel, et tema ei ole nendel päevadel autot nende parklates parkinud. Kuna hageja on kolm aastat viivitanud leppetrahvide sissenõudmisega, ei ole kostjal lootustki tõendada, et sõidukit kasutas teine inimene. Kostja ei ole hageja 29.04.2021 e-kirja saanud. Hageja ei ole sissenõudmiskulude tegemist tõendanud.
2-21-131202 Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Vaidlustatud otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 1,50 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 1 alusel otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid ning piirdus lõike 2 alusel põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Pooltel ei ole vaidlust, et: hageja on parkimisteenust osutav ettevõte; kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale 22.10.2018 ja 07.06.2019; parklate sissesõidutee juurde olid paigutatud infotahvel, teavitus- ja liiklusmärgid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks (parkimistingimused); kostja tasus leppetrahvid kokku 60 eurot maksekäsu kiirmenetluse ajal, kuid tasumata on sissenõudmiskulu, menetluskulu ja riigilõiv.
7.Hageja pakkumise tingimustes on selgelt väljendatud, et tingimuste avaldamisega teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel ja parklasse parkimine loetakse tingimustega nõustumiseks ja lepingu sõlmimiseks. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav, et sisenedes tähistatud ning teavitus- ja liiklusmärkidega varustatud parkimiseks ettenähtud territooriumile, allutab sõidukijuht end tingimustele, mis on territooriumile sisenedes teatavaks tehtud. Kui need tingimused sõiduki juhile ei sobi või ta ei soovi olla nendega seotud, tuleb tal parkimiseks valida teine koht ja territooriumile mitte siseneda. Juhil puudub õigus eeldada, et ta võib oma äranägemisel tasuta parkida teisele isikule kuuluvale või teise isiku kasutuses olevale maa-alale. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja tegi kostjale territooriumile sissesõidul avalikult pakkumuse lepingu sõlmimiseks, kostjale kuuluva sõiduki juht võttis pakkumuse vastu ja sõlmis sõidukiga territooriumile sisenedes ja selle parkimisega territooriumile lepingu pakkumuses näidatud tingimustel.
8.Kostja vastuväited on osaliselt põhjendatud, kuid ei anna alust jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lõike 1 järgi võib eeldada, et sõidukit kasutab omanik / vastutav kasutaja.
9.Hageja väitel teatas ta leppetrahvinõuetest, pannes vastavad teated sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest fotod. Riigikohus on otsuses nr 2-17-117146 (punktis 12) leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes ja kui esinevad erandlikud asjaolud, võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks; hüpoteetilist riski, et keegi möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud pool. Käesoleval juhul on hageja kostjat teavitanud leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Asjaolu, et sõidukit kasutas eelduslikult teine vastutav kasutaja, kes kostjat leppetrahvinõudest ei teavitanud, ei muuda hageja valitud tahteavalduse edastamise viisi ebamõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi ning on seda teinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lõike 2 järgi mõistliku aja jooksul.
2-21-131202
10.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 1,50 eurot tasumist. Hageja sisustab nõuet transpordiametile ja äriregistrile saadetud päringutega ning meeldetuletuskirja saatmisega kostjale. VÕS § 1131 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot. Hageja saatis kostjale kohtueelselt ühe meeldetuletuskirja ja tegi päringu transpordiametile, mida tõendab viimase poolt väljastatud väljavõte. Kohtu hinnangul on nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 1,50 eurot.
11.22.11.2021 hagiavalduse täienduse kohaselt tasus hageja maksekäsumenetluses riigilõivu 75 eurot, lisaks menetluskuludeks 2 tunni õigusabi eest tunnihinnaga 96 eurot (koos käibemaksuga) kokku 192 eurot. Samuti on hageja palunud välja mõista menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot TsMS § 4842 ja § 172 lõike 9 viimane lause alusel. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja leiab, et hagejal on olnud aega ja võimalusi asja teisiti lahendada. Tegemist on ainult lepingulise esindaja huvidega. Hageja menetluskulud peavad jääma tema enda kanda, kuna ta ei ole soovinud kulusid vältida ja on viivitanud asjaga raha teenimise eesmärgil.
12.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul ei ole hageja käitumine käesoleva tsiviilmenetluse raames heauskne. Asjaolu, et Eesti Vabariigis on põhiseadusest tulenev õigus pöörduda kohtu poole, ei tähenda, et seda tuleb teha põhjendamatult ning kohut ja vastaspoolt koormates. Kostja on tasunud hagejale leppetrahvi 60 eurot ja heauskselt näidanud soovi lahendada vaidlus kohtuväliselt koheselt, kui sai nõudest teada. Kohtu hinnangul on ka asjaolu, et hageja ei ole enne kohtusse pöördumist esitanud kostjale täiendavalt nõudekirju tähitud kirjaga, käsitatav vastuoluna menetlusõiguste heausksel kasutamisel. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha asjas uus otsus, millega jätta kulud nii maa- kui apellatsioonikohtus kostja kanda, alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Otsuse punktis 11 tugines maakohus VÕS § 1131 lõikele 1, kuigi asjakohane oleks olnud tugineda VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1, kuna kostja on tarbija.
15.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas ei ole tema käitumine kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamisega ning kuidas on ta kohtu poole pöördunud põhjendamatult kohut ja vastaspoolt koormates. Kostja tasus 60 eurot leppetrahvide katteks 11.10.2021 ja esitas selle info vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Samas keeldus kostja tasumast kõrvalnõudeid ja menetluskulu. Seetõttu esitas hageja hagi. Hageja nõuded ongi reeglina tavapärasest väiksemates summades. Kui võlgnevus jääb vahemikku 0–99 eurot, ei ole automaatselt tegemist väärtusetu nõude või kohtu koormamisega. Eesti Vabariigis on õigus nõuda igal võlausaldajal võlgnevuse tasumist. Paratamatult on hageja sellesse olukorda asetatud, kuna igapäevaselt on inimesi, kes soovivad parkida tasulisel parkimisalal tasu maksmata. Kui kostja jättis leppetrahvid tasumata, ei pea hageja võlgnevuse sissenõudmisel kandma sellega kaasnevaid kulusid. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene hagejale kohustust meeldetuletuskirjade, eriti tähitult, saatmiseks. Hageja on tõendanud, et meeldetuletuskiri oli saadetud. Kostjal on olnud korduvalt võimalus võlgnevus vabatahtlikult tasuda.
2-21-131202 Vastustaja seisukoht
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud osas rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada ja teha uue kulude jaotuse (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Maakohtu otsus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele ja apellatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohus jaotab mõlema kohtuastme kulud. Täiendavalt parandab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1, milles on ekslikult märgitud, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on hageja kaevanud edasi maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osa (resolutsiooni punkt 3). Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lõike 1 alusel jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi sissenõudmiskulu 1,50 eurot väljamõistmiseks (resolutsiooni punkt 2).
19.Ringkonnakohus selgitab hagejale, et kuna menetlusosalistele on siduv üksnes jõustunud kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei saa seda ilma otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata vaidlustada (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus (RKTKm) 20.03.2019, 2-17-11804, punkt 24 ja selles viidatud kohtupraktika). Praeguses asjas on hageja mh vaidlustanud põhinõude rahuldamise põhjendusi, kuigi vastava resolutsiooniosa vaidlustamiseks alus puudub. Kostja hagi rahuldamist vaidlustanud ei ole. Seega ei analüüsi kolleegium kaebuse põhjendusi osas, milles need puudutavad resolutsiooni punkti 2.
20.Sõltumata kaebuse põhjendustest parandab kolleegium vaidlustatud otsuse resolutsiooni punkti 1 sõnastust, kuna maakohus on seal ekslikult märkinud, et rahuldab hagi osaliselt. Hagiavaldusest ja lahendi põhjendustest nähtuvalt rahuldas maakohus haginõude täielikult, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagetud sissenõudmiskulu 1,50 eurot. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses oli kostja rahuldanud peale maksekäsu saamist hageja ülejäänud nõude – leppetrahvid 2 x 30 eurot.
21.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus menetluskulude jaotamisel oluliselt menetlusõiguse norme. Esmalt on kolleegium seisukohal, et maakohus viitas kulude jaotamisel ebaõigesti TsMS § 163 lõikele 1. Tegemist on sättega, mis reguleerib menetluskulude jaotamist juhul, kui hagi rahuldatakse osaliselt. Praeguses asjas aga rahuldas maakohus hagi täielikult. Seega tuli maakohtul kaaluda kulude jaotamist kas TsMS § 162 lõike 1 või lõike 4 alusel. Maakohtu põhjendustest, mis tuginesid hageja poolt menetlusõiguste pahausksele kasutamisele, saab siiski järeldada, et maakohus kohaldaski faktiliselt TsMS § 162 lõiget 4, mis on erinormina kohaldatav kõigi TsMS-s reguleeritud kulude jaotuste puhul (TsMS I komm, § 162, punkt 3.4). Seega tuleb kaebuse lahendamisel vastata küsimusele, kas praeguse tsiviilasja menetluslikud asjaolud annavad aluse nõustuda maakohtu hinnanguga, et hageja kulude jätmine kostja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (kostjal endal menetluskulud puuduvad). Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud
2-21-131202 standardi, mille järgi peab lõike 4 kohaldamiseks olema kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS I komm, § 162, punkt 3.4 ja selle viidatud kohtupraktika).
22.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lõiget 4. Maakohus tuvastas, et kostja rikkus pooltevahelist parkimislepingut, jättes parkimise eest tasulises parkimisalas kahel korral tasu maksmata. Samuti tuvastas maakohus, et hageja saatis enne kohtusse pöördumist kostjale võlgnevuse meeldetuletamiseks e-kirjaga. Kostja maakohtu otsuse peale kaebust ei esitanud. Maakohtu etteheited meeldetuletuse tähitud kirjaga saatmata jätmise kohta ei põhine kehtivatel imperatiivsetel õigusnormidel. Seega oli kostjal võimalik tasuda nii kohtueelselt kui maksekäsu kiirmenetluses kogu võlgnevus ja vältida menetluskulusid kas üldse või siis vähemalt nende suurenemist ning nõustuda ei saa kostja seisukohaga, nagu oleks ta teinud kõik endast oleneva, et vältida kohtuvaidlust ja rahalist kulu. Riigikohus jäi 29.11.2021 lahendis nr 2-19-14714 seisukohtade juurde, mille kohaselt on e-kirjaga saadetud tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lõike 2 järgi jõudnud saajani, kui e-kiri on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Sellisel juhul saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks füüsilisest isikust saaja puhul ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest (punkt 11.2). Samas punktis selgitas Riigikohus lisaks, et kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lõike 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk. Praeguses asjas tõendas hageja e-kirja saatmist tema meiliserverist, veateadet tõendilt ei nähtu (dtl 84). Kostja ei väitnud ega tõendanud, et tema meiliserverisse sellist e-kirja ei jõudnud. TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses oma väiteid tõendama. Eeltoodust tulenevalt saab kolleegium lugeda tõendatuks hageja väite kostjale 29.04.2021 võlgnevuse meeldetuletuse saatmise. Kuna kostja teatele ei reageerinud, oli põhjendatud hageja poolt võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole pöördumine. Aegumistähtaja jooksul kohtu poole pöördumine ei ole üldjuhul hea usu vastane käitumine.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtumenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Kuna praeguses asjas eelnes hagimenetlusele maksekäsu kiirmenetlus, tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada ka TsMS § 172 lõiget 9 (koos §-ga 4881), mille kohaselt kannab võlgnik maksekäsu kiirmenetluse kulud, kui avaldaja kinnitab kohtule, et võlgnik on võla tasunud. TsMS § 4842 tulenevalt kuuluvad võlgniku poolt hüvitatavate maksekäsu kiirmenetluse kulude hulka avaldaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud 20 euro ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse hagimenetluse kulude hulka. Seega tuleb kostjal kanda põhjendatud ja vajalikus ulatuses ka hagejale seoses maksekäsu kiirmenetlusega tekkinud kulud.
24.Eelpool käsitamata poolte väited apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust ei oma ja kolleegium jätab need tähelepanuta.
25.Kaebuse rahuldamise alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
26.Hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 174 lõikest 4 tulenevalt rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.