Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetluse järelevalve

oma kohustusi laenuandjate ees igakuiselt. Võlgnik on 15.11.2022 teavitanud, et tal on raskusi tasuda võlgade ümberkujundamiskava järgseid makseid võlausaldajatele kogusummas 674,50 eurot. Tema viimase aasta netopalk on olnud 1030 eurot kuus ning ta on seisuga 30.11.2022 koondatud. Arvestades elatustaseme tõusu, elatise maksmist ja muid eluks vajalikke kulutusi, puudub tal ajutine võimalus tasuda makseid määratud ulatuses ning ta palub kas ajutist maksepuhkust või kuumaksete arvu vähendamist. Kohus jättis võlgniku avalduse käiguta selgitades, et asjaolude muutumise korral saab esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks ning ühtlasi kohustades võlgnikku kõrvaldama 19.12.2022 määruses esile toodud puudused. Võlgnik taotles puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas. Võlgnik on 24.03.2022 esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks, mis registreeriti esialgu eraldiseisva tsiviilasjana nr 2-23-4581, kuid liideti seejärel tsiviilasja 2-20-7907 juurde. Tsiviilasja numbriks jäi 2-20-7907. Kohus jättis pankrotiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudused tuli kõrvaldada 7 päeva jooksul. Avaldaja on käiguta määruse kätte saanud 15.05.2023 ning puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 22.05.2023. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 36 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmisel, ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel või ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisel. VÕVS § 39 lg 1 kohaselt tühistab kohus ümberkujundamiskava võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Võlgniku poolt kohtule esitatud avaldustest tuleneb, et võlgnik on alates 31.12.2022 töötu ja saab töötuskindlustustasu kätte alla 800 euro kuus. Samas on tema igakuised väljaminekud järgmised: võlgade ümberkujundamiskava järgsed maksed kokku 674,50 eurot, elatise maksed 170 eurot, kommunaalid 300-350 eurot, olmekulud 100 eurot, söögikulud 300 eurot ja transpordikulud 100-150 eurot. Lisaks on võlgnik võlgu J. J. 1300 eurot ning on jõustunud ka kohtuotsus endise elukaaslase suhtes. Võlgniku väitel puudub tal igasugune vara. Võlgnik on oma püsivat maksejõuetust tunnistanud. Kohus leiab, et võlgniku poolt esile toodud asjaoludest järeldub, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid, sissetulek katab ära võlgniku vältimatud püsikulud ja elatise maksed, mistõttu ta ei suuda oma sissetulekute arvelt täita võlgade ümberkujundamiskava. Kohtu hinnangul tuleb ümberkujundamiskava VÕVS § 39 lg 2 p 1 alusel tühistada ja lõpetada võlgade ümberkujundamise menetlus. VÕVS § 39 lg 3 kohaselt langevad tagasiulatuvalt ümberkujundamiskava tühistamisel ära võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. VÕVS § 14 lõike 1 alusel on võlgade ümberkujundamise menetlusele liidetud juurde pankrotiavalduse menetlus. Sama paragrahvi lõige 2 teise lause kohaselt lükkab kohus pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi kuni ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. PankrS § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Sama sätte lg 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Avaldaja ei ole esitanud kohtule korrektset võlanimekirja, milles on märgitud ära kõikide võlausaldajate nimed ja elu- või asukohad, isiku- või registrikoodid, võlanõude suurus ning iga nõude selgitus (millest võlausaldaja nõue tuleneb). Avalduse käiguta jätmisel selgitas kohus, et võlanimekirjast peab nähtuma ka ümberkujundamiskavas olevate võlausaldajate andmed ja võlgade esialgne suurus, millest on maha arvatud nendele võlausaldajatele tasutud summad ning teiste võlausaldajate osas tuleb lisada ka võlausaldajate elu- või asukohad, isiku- või registrikoodid ning iga nõude selgitus. Esile on toomata ka andmed vara kohta: raha (sh arvelduskonto jääk, hoiused), kinnisvara, vallasvara, osalused äriühingutes, nõuded teiste isikute vastu. Riigikohus on selgitanud, et pankrotimenetluse algatamiseks võlgniku avalduse alusel peab olema täidetud ühe eeldusena maksejõuetuse põhistamine võlanimekirja esitamisega (RKTKm 05.05.2005, nr 3-2-1-50-05, p 10). Võlgnik ei ole kohtule puuduste kõrvaldamise tähtajaks korrektset võlanimekirja esitanud. PankrS § 14 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus pankrotiavaldust menetlusse, kui esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on rikutud avalduse olulisi vorminõudeid. Kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest PankrS § 14 lg 1 p 3, TsMS § 371 lg 1 p 9 ning TsMS § 3401 lg 2 alusel. Juhindudes TsMS § 168 lg-st 1 jätab kohus pankrotiavaldusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

VÕVS § 5

kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-ist ei tulene teisiti. VÕVS § 7 lg 2 esimese lause järgi saab võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. VÕVS-i alusel tehtavad kohtulahendid tehakse hagita menetluses. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiavalduse mentlusse võtmisest keeldumise osas võib määruskaebuse esitada võlgnik (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.