Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

35 eurot; leppetrahv nr 20440028904, koostamise aeg 15.08.2020, summa 35 eurot; leppetrahv nr 53440011593, koostamise aeg 16.09.2022, summa 42 eurot. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxx kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 147 eurot on kostja poolt jäetud tasumata ning kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist. Viivise suurus on 11.01.2023 seisuga kokku 23,70 eurot. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Seega on hageja nõue selles osas 4 eurot. Hageja peab AS-le Eesti Post tasuma rahasumma selle eest, et saata võlgnikule (kostjale) tähtkiri meeldetuletuskirjaga. Seega on hageja nõue selles osas 3,96 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude summas 147 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 23,70 eurot, TsMS § 367 kohase viivise ning sissenõudekulud summas 4 eurot ja postikulud summas 3,96 eurot. 16.02.2023 esitatud dokumendis loobus hageja sissenõudekulude summas 4 eurot ja postikulude summas 3,96 eurot osas oma nõudest. Kostja vastus Kostja palus hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja ei rikkunud seadust ega parkinud autot ilma loata. Volikiri sõiduki kasutuseks oli kirjutatud abikaasa tuttavale S. V.. 20.12.2019 oli kostja koos abikaasaga Noorus Spas. Samuti märkis kostja, et 2020 aastal elas ta Xxxx ja autot polnud vaja, sest juba aasta algusest töötas ta kodust. Kohtu põhjendused

sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Kostja poolt viidatud isikule S. V. sõiduki kasutusse andmine volikirja alusel ei tõenda, et nimetatud isik oleks sõidukit kasutanud leppetrahvides näidatud ajal ja kohas. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui kolmas isik on sõidukit kasutades tekitanud sõidukiomanikule kahju (s.h leppetrahvide tasumise kohustus), on kostjal õigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda sõidukikasutajalt kasutuslepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kostja on toonud välja ka selle, et kostja viibis 19.-20.12.2019 Noorus SPA hotellis ega saanud sel ajal sõidukit parkida Kivila 18 parkimisalal. Kostja on esitanud kohtule ka broneeringu kinnituse (dtl 72-74). Samuti märkis kostja, et 2020 aastal elas ta Xxxx ja autot polnud vaja, sest juba aasta algusest töötas ta kodust. Kohus on seisukohal, et broneeringu kinnitus ei tõenda iseenesest, et kostja teenust ka faktiliselt kasutas. Samuti ei välista hotellis viibimine või teises kohas elamine/kodus töötamine, et sõiduk xxxx oli pargitud Kivila 18 parkimisalal või et just kostja sõiduki sinna parkis.

vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Hageja esitas kostjale vaidlusaluse leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.

Seega on hageja viivise nõue põhjendatud 23,70 euro ulatuses. Lisaks on hageja õigustatud nõudma TsMS § 367 alusel viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 2,25 tundi, s.o 405 eurot ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele 96 % ulatuses, s.o 388,80 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 484,80 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 484,80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.