2-25-6520/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta rahuldamata Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood 12766368) avaldus lepingulise esindaja kulu 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kindlaksmääramiseks ja M. S. H.lt (H., sünniaeg XXX, Saksamaa Liitvabariigi isikukood XXX) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas 28.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse M. S. H. (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõuab Estateguru tagatisagent OÜ M. S. H.lt käenduslepingu täitmata jätmisest tuleneva võla 325000 eurot tasumist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping, mille kohaselt vastutab kostja käendajana XXX kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusumma ehk 325000 euro ulatuses. Kostja on XXX ainuosanik. Hagiavalduse kohaselt haldab Estateguru OÜ (Estateguru) rahvusvahelist 2 (8)

ühisrahastusplatvormi Estateguru (www.estateguru.co), mille kaudu investorid saavad finantseerida erinevate laenusaajate projekte. Tagatiste hoidmise ja realiseerimisega tegeleb hageja. XXX esitas 2021. aastal 3 laenutaotlust seoses projektiga XXX. Taotluste alusel sõlmitud laenulepingute kohaselt laenasid investorid XXX-le kokku 1300000 eurot. Laen anti 18 kuuks. XXX sõlmis hagejaga (tagatisagendiga) paralleelkohustuse lepingu, millega XXX võttis kohustuse tasuda hagejale summa, mis on võrdne Estateguru portaali kaudu XXX poolt sõlmitud laenulepingutest tulenevate XXX kohustuste summaga (paralleelkohustus). Seega hageja võib nõuda XXX-lt laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist endale ning XXX-l on kohustus täita laenulepingutest tulenevad kohustused hagejale. Kõiki XXX-le antud laene ja paralleelkohustuse täitmist tagab kostja käendus, mis on antud käenduslepinguga. Laenusaaja ei tagastanud laenu. 17.11.2022 esitas Estateguru XXX-le teate, millega ütles laenulepingu XXX võlgnevuse tõttu üles ja palus täita laenulepingust tulenevad kohustused, ning 01.12.2022 esitas Estateguru kostjale teate, millega palus tasuda käenduslepingust tulenevad kohustused. XXX ega kostja võlgnevust ei tasunud. 28.04.2025 seisuga on hageja nõue XXX vastu koos lepingujärgsete kõrvalnõuetega kokku 2349728,85 eurot. Kuivõrd XXX ega kostja ei ole laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitnud, esitab hageja kostja vastu nõude käenduslepingust tulenevate kohustuse täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 325000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.05.2025. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 02.06.2025. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude riigilõivu 3780 eurot, lepingulise esindaja kulu 1305 eurot (sh õigusteenusele kulunud aeg 2,5 tundi tasumääraga ilma käibemaksuta 210 eurot tunnis ja õigusteenusele kulunud aeg 6,3 tundi tasumääraga ilma käibemaksuta 130 eurot tunnis) ning dokumentide tõlkimise kulu 670 eurot (sh tõlkekulud 145 eurot hagi lisaks olevate tõendite eesti keelde tõlkimise eest, tõlkekulud 490 eurot hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimise eest ja tõlkekulud 35 eurot menetluskulude nimekirja saksa keelde tõlkimise eest) hüvitamist. Kohtuotsuse põhjendav osa

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on esitanud kohtule käenduslepingu (allkirjastatud hageja poolt 30.08.2021 ja kostja poolt 02.09.2021) (dtl 65-69, tõlge 70-72), mille kohaselt Estateguru tagatisagent OÜ (võlausaldaja) ja M. S. H. (käendaja) sõlmisid käenduslepingu, millega käendaja M. S. H., kes on XXX, kantud Charlottenburgi linnakohtu äriregistrisse koodiga XXX, tegevuskoha aadress XXX („põhivõlgnik“) osanik, võtab täieliku vastutuse põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad laenuandjate („investorid“) ja põhivõlgniku laenulepingust, mis on sõlmitud Estateguru portaali (estateguru.co) kaudu, seoses projekti Plauen II (K. S.) „XXX sildlaen“ rahastamisega (kõiki selle projekti rahastamiseks allkirjastatud või allkirjastatavaid laenulepingud nimetatakse koos laenulepinguks) alates kuupäevast, mil laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja tasumisele kuuluvaks. Käendaja võtab seega täieliku vastutuse põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad põhivõlgniku ja võlausaldaja paralleelsest võlaõiguslepingust, mis sõlmiti seoses projekti Plauen II (K. S.) „XXX sildlaen“ rahastamisega, alates kuupäevast, mil paralleelsest võlaõiguslepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ja tasumisele kuuluvaks. Käenduslepingu punkti 1.2 järgi käendaja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt tasumata osamaksete, intresside ja kõigi võlausaldaja nõuete eest seoses punktis 1.1 osutatud paralleelse võlaõigusliku lepinguga, mis tulenevad põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest, sealhulgas leppetrahvide, viiviste ja kahju hüvitamise eest. Kokku vastutab käendaja põhivõlgnikule laenulepingu alusel ja sellega seoses antud laenusumma eest kuni 25% ulatuses. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt vastutab kostja XXX kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusummast ehk 325000 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja ja kostja sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes. Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Pooled on sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas XXX ja laenajate („investorite“) vahel seoses projektiga XXX sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Käenduslepingu punkti 4.1 kohaselt leping jõustub selle allkirjastamisel ja jääb täies ulatuses jõusse, kuni põhivõlgnik ja/või käendaja on täitnud kõik oma kohustused (dtl 71). Hageja on hagiavalduses märkinud, et XXX-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot. Samuti on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (VÕS § 143 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on kehtiva käenduslepinguga. Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. Laenulepingule kohalduvad VÕS § 396 jj sätted. Hagiavalduse kohaselt ei ole laenusaaja laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, laenusaajal XXX-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot, mis koosneb põhinõudest (tähtajaks tagastamata laen) ja lepingujärgsetest kõrvalnõuetest (dtl 3). Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited laenusaaja XXX võlgnevuse kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagejal saab olla laenusaajast põhivõlgniku vastu nõue VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi 4 (8)

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Estateguru kasutajatingimuste (dtl 5-33) p 1.5 sätestab, et Estateguru eesmärgiks on võimaldada kasutajatel kasutada tehnilisi lahendusi, mille abil saavad nad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Laenu antakse üksnes kinnisvara või kinnisvaraga seotud õiguste tagatisel. Punkti 1.6 kohaselt Estateguru ei anna ega vahenda laenu tarbijale. Laenu võtmiseks peab laenu saada sooviv kasutaja sõlmima kasutajatingimustes sätestatud korras laenulepingu laenu anda sooviva investoriga. Laenulepingu näol on tegemist laenuandja ja laenusaaja vahelise eraldi lepinguga, millest tulenevaid õiguseid ja kohustusi teostatakse muu hulgas kasutajatingimustest tulenevate erisuste ja piirangutega. Kasutajatingimuste punkti 6.1 kohaselt laenulepingu sõlmimine toimub laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele laenutaotlusele nõustumuse andmise teel. Hagiavalduse kohaselt on XXX 2021. aastal esitanud 3 laenutaotlust seoses projektiga XXX (dtl-d 2, 34-36). Taotluste alusel sõlmitud laenulepingute alusel laenasid investorid XXX-le kokku 1300000 eurot (laenuleping) (dtl-d 2, 37-46). Laenu andmist tõendavad maksekorraldused (dtl-d 2, 37-46). Laen anti põhivõlgnikule 18 kuuks. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt, kui laenu põhitingimuste kohaselt kuulub laen tagastamisele ühe maksena laenuperioodi möödumisel, peab laenusaaja tagastama kogu laenusumma laenu põhitingimustes täpsustatud laenuperioodi viimasel päeval. Hageja on välja toonud, et laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 21.1 kohaselt on Estategurul õigus hallata laenu ning tegutseda laenuandjate esindajana laenuandjate ja laenusaajate omavahelistes suhetes. 17.11.2022 esitas Estateguru OÜ XXX-le teate, millega ütles laenulepingu XXX võlgnevuse tõttu üles ja palus täita laenulepingust tulenevad kohustused (dtl-d 3, 92-95). Kohus loeb hageja väited laenulepingute sõlmimise, laenu andmise, laenu tagastamata jätmise ja laenulepingute ülesütlemise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ls 2). Laenulepingud on üles öeldud, seega on laenulepingutest tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud nõudearvestusest (dtl-d 3, 117-118) nähtuvalt on laenuandjal põhivõlgniku vastu nõue kokku summas 2 349 728,85 eurot, sh põhiosa 1300000 eurot. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käenduslepingu punkti 1.2 järgi käendaja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt tasumata osamaksete, intresside ja kõigi võlausaldaja nõuete eest seoses punktis 1.1 osutatud paralleelse võlaõigusliku lepinguga, mis tulenevad põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest, sealhulgas leppetrahvide, viiviste ja kahju hüvitamise eest. Kokku vastutab käendaja põhivõlgnikule laenulepingu alusel ja sellega seoses antud laenusumma eest kuni 25% ulatuses. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt vastutab kostja XXX kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusummast ehk 325000 euro ulatuses. Kohus loeb hageja väite kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ls 2). Käenduslepingu punktist 2.1.1 tulenevalt kohustub käendaja täitma maksekohustusi, mida võlausaldaja võib nõuda põhivõlgnikult, 10 (kümne) päeva jooksul alates võlausaldajalt kirjaliku teate saamisest. Hageja esitas 01.12.2022 kostjale nõude käenduskohustuse täitmiseks ja 325000 euro tasumiseks (dtl 3, 105-108). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 12.12.2022. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga kohustust täitnud. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 15.1 kohaselt üldtingimuste punkt 15 (Paralleelkohustuse kokkulepe) kohaldub igale laenule, mille puhul on selle laenu põhitingimuste kohaselt tegemist 5 (8)

tagatud laenuga (dtl 86). Käesoleval juhul on pooled laenulepingutes kokku leppinud, et tegemist on tagatud laenudega (märgitud laenutaotlustes, dtl 34-36). Paralleelkohustuse lepingu punkti 2 kohaselt kohustub laenuvõtja maksma tagatisagendile summa (laenuvõtja sellisele kohustusele tagatisagendi ees on edaspidi viidatud kui „paralleelkohustusele“), mis võrdub projekti „XXX sildlaen“ mis tahes laenudokumendist tuleneva laenuvõtja iga üksiku rahalise kohustuse summaga (sellisele muule rahalisele kohustusele on edaspidi viidatud kui „põhikohustusele“). Kahtluste vältimiseks lepitakse käesolevaga kokku, et laenusaaja paralleelne koguvõlg tagatisagendi ees ei ole väiksem kui kõigi baaskohustuste kogusumma. Paralleelkohustuse lepingu punkti 3 järgi paralleelne kohustus muutub tasumisele kuuluvaks ja tuleb tagatisagendile täita samal ajal ja samas vääringus, kui asjaomane baaskohustus. Tulenevalt lepingu punktist 5 loob käesolev leping iseseisva võlakohustuse, mille laenusaaja peab tasuma tagatisagendile käesolevas lepingus ja laenudokumentides sätestatud tingimustel. Tagatisagent võib iseseisvalt nõuda paralleelse kohustuse täielikku tasumist oma nimel käesoleva lepingu alusel ja laenusaaja peab täitma paralleelse kohustuse tagatisagendi või tagatisagendi määratud isiku ees (dtl 60-61, tõlge dtl 63). Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda käenduskohustuse täitmist iseendale VÕS § 401 lg 1 ja paralleelkohustuse lepingu punktide 2, 3 ja 5 alusel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt põhivõla 325 000 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 325 000 eurot. 325 000 eurot on ühtlasi käenduslepingu p 1.2 (dtl 66, tõlge dtl 70) tulenevalt käendaja koguvastutuse maksimumsumma (25% 1 300 000-st on 325 000).

5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja taotleb menetluskuluna mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3780 eurot, tõlkekulu 670 eurot ja õigusabikulu 1305 eurot (käibemaksuta), s.o menetluskulud kokku 5755 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3780 eurot, mis vastab avalduse esitamise ajal riigilõivuseadusega (RLS) kehtestatud määradele. Riigilõivu 3780 eurot tasumine on vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 3780 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohtu töökeel on eesti keel (TsMS § 32 lg 1). TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on tõlgikulud. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et hageja on kandnud tõendite ja menetlusdokumentide tõlkimisega seoses tõlkekulu 670 eurot (sh hagi lisaks olevate tõendite eesti keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 145 eurot (käibemaksuta), hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 490 eurot (käibemaksuta) ja menetluskulude nimekirja saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 35 eurot (käibemaksuta)). 6 (8)

Kohus leiab, et kuna kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks oli vajalik menetlusdokumentide saksa keelde tõlkimine ning kohtule hagi lisaks olevate tõendite esitamiseks oli vajalik tõendite eesti keelde tõlkimine, on tõlkekulu summas 670 eurot põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude (tõlkekulu) suuruse 670 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab alljärgnevalt hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindasid kohtumenetluses lepingulised esindajad, kes vastasid tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepinguliste esindajate kulude hüvitamist. Hageja taotleb õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 130 ja 210 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on Advokaadibüroo Ellex Raidla vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär ja jurist Karl Kajak osutanud hagejale antud asjas 02.06.2025 seisuga õigusteenuseid 6,30 tundi tunnihinnaga 130 eurot ja 2,50 tundi tunnihinnaga 210 eurot (käibemaksuta). Hageja õigusabikulud on kokku 1305 eurot (käibemaksuta) ja koosnevad järgmistest toimingutest järgmise ajakuluga: 1) 21.05.2025 Dokumendi ettevalmistamine: menetluskulude nimekiri, ajakulu 0,50h, tunnihind 210,00, hind 105,00 eurot; 2) 13.05.2025 Dokumendiga tutvumine: menetlusse võtmise määrus ja kohtu kiri seoses tõlgetega; seonduv kirjavahetus kliendi ja tõlkebürooga, ajakulu 0,30h, tunnihind 210,00, hind 63,00 eurot; 3) 28.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus; kirjavahetus kliendiga; esitamine etoimikus, ajakulu 0,50h, tunnihind 210,00, hind 105,00 eurot; 4) 26.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 1,20h, tunnihind 210,00, hind 252,00 eurot; 5) 25.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 1,00h, tunnihind 130,00, hind 130,00 eurot; 6) 24.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 2,00h, tunnihind 130,00, hind 260,00 eurot; 7) 19.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus, ajakulu 3,00h, tunnihind 130,00, hind 390,00 eurot; 8) 15.04.2025 Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus ja töö dokumendi lisadega (tõlgete korraldamine), ajakulu 0,30h, tunnihind 130,00, hind 39,00 eurot. Kokku ajakulu 8,80h, hind kokku 1305,00 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnitasuga 130 eurot mahus 6,30 tundi. Kohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks ning esindaja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kohtuasja keerukusastet ja mahtu ning menetlusdokumentide sisu arvestades on ajakulu põhjendatud osaliselt. Hagi sisu ja mahtu ning asja keskmist keerukust arvestades on hagi koostamise kulu 6,30 tundi põhjendatud 5 tunni ulatuses. 5 tundi x 130 = 650 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja vandeadvokaat Grete-Kai Teeäär osutanud hagejale õigusteenust tunnitasuga 210 eurot mahus 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on teostatud toimingud olnud vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks ning esindaja seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks (sh informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi). Kohtuasja keerukusastet, mahtu arvestades on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud 2 tunni ulatuses. 2 tundi x 210 = 420 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1070 eurot (650+420=1070). Kohus mõistab lepingulise esindaja kulu 1070 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 1305 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks lepingulise esindaja kulu 1070 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks 7 (8)