lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-121090/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-121090/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1096
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.11.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-121090

Tsiviilasi

I. R. hagi E. T. vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes

Menetluse liik Hagihind

lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I. R. (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja: E. T. (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

234 eurot

Resolutsioon

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata I. R. nõuded E. T.-lt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja mõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud I. R. kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja esitatud väited ja nõue

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Kostja pöördus 14.04.2023 hageja poole sooviga saada laenu 100 eurot, mille lubas koos intressiga 50 eurot tagasi maksta 06.05.2023. Pooled sõlmisid 14.04.2023 laenulepingu. Kostja ei ole lubatud tagasimakset teinud. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 100 eurot, intressi 50 eurot ja viivise 84 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole hagejale võlgu, kostja on hagejale 2023.a.-l. tasunud rohkem kui hageja kostjale. Hageja ei ole esitanud ülekandeid oma väidete tõendamiseks. Krediidikulukuse määr ja viivis on vastuolus seadusega. Hagejal puudub tegevusluba krediidiandjana tegusemiseks. Kostja ei ole saanud digiallkirjastatud lepingudokumenti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 14.04.2023 lepingu (dtl 29), millega hageja kohustus laenama kostjale 100 eurot ning kostja kohustus tagasi maksma kokku 150 eurot hiljemalt 06.05.2023.
4.VÕS (võlaõigusseadus) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
5.Riigikohus on selgitanud, et selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi, laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada. Tegevuse püsivus on seejuures nii ajaline kui ka mahuline kriteerium. /.../ Majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks laenuandjaks olemist ei välista see, kui laenuandja ei ole oma laenutulusid deklareerinud ega ole registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Küll aga ei saa majandus- või kutsetegevuses laenu andmiseks lugeda näiteks laenu andmist üksnes isiklike suhete tõttu ja minimaalse intressi eest, mis sisuliselt välistab tulu saamise. Asjaolu, et füüsilisest isikust laenuandja samal ajal tegeleb veel ka mingi muu majandustegevusega või töötab töölepingu alusel, ei välista seda, et laenuandmine toimub majandustegevusena, kui täidetud on eelnimetatud tunnused (3-2-1-66-14, p 16).
6.Esitatu kohaselt suhtlesid pooled lepingu sõlmimiseks sidevahendite kaudu (messengeri kuvatõmmised dtl 39-40), lepingu kohaselt oli laen tasuline. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hagejal on arvukalt samalaadseid laenulepingutest tulenevaid kohtuasju (53 maksekäsu kiirmenetlust). Kohus selgitas 11.09.2025 määruses, et nimetatud asjaolud viitavad sellele, et hageja on 14.04.2023 lepingu sõlminud oma majandustegevuse raames. Kohus palus hagejal välja tuua, kas hageja vaidleb sellele vastu, ning kui, siis välja tuua ja tõendada asjaolud, mille alusel hageja väidab, et tegemist ei olnud tema majandustegevuses sõlmitud lepinguga, sj millised suhted hageja ja kostja vahel on. Hageja kohtule ei vastanud. Kohus asub seisukohale, et hageja tegutses 14.04.2023 lepingu sõlmimisel oma majandustegevuses ning 14.04.2023 leping on tarbijakrediidileping.
7.Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus asja lahendada lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14).
8.VÕS § 408 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sellisteks andmeteks on tulenevalt VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 mh intressimäär aasta kohta ja selle kohaldamise tingimused (p 8) ning krediidi kulukuse määr aasta kohta (p 9). VÕS § 404 lg 2 1 järgi käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad 2

andmed ja eeldused. Kohus tuvastab, et laenulepingust puuduvad andmed aastase intressi- ja krediidi kulukuse määra kohta.

9.VÕS § 408 lg 2 järgi käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kohus selgitas 11.09.2025 määruses hagejale, et hagejal tuleb tõendada, et ta on 14.04.2023 lepingu täitmisena kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud ning tegi hagejale ettepaneku esitada tõendina maksekorraldus laenu kostjale ülekandmise kohta. Kohus selgitas 22.10.2025 määruses täiendavalt, et kui hageja ei tõenda, et ta on kostjale laenusumma 100 eurot üle andnud, on hagi rahuldamise perspektiivita. Hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendeid laenusumma üleandmise kohta ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et kostja oleks laenu kätte saanud ning 14.04.2023 tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Seoses sellega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt intressi väljamõistmiseks.
10.VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja ei ole laenusumma üleandmist tõendanud, ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejalt kohustuse täitmisena midagi saanud. Kohus jätab hagi rahuldamata ka hageja põhinõude ning seonduvalt viivisenõude osas. Hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
11.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja