Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Bergson
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. november 2025, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-108011
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi U. P. vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
20 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus XXX), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja: U. P. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 27.02.2024 U. P. vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse ning nõudis kostjalt leppetrahvi ja sissenõudmiskulu tasumist. Võlgnik esitas 03.03.2024 nõudele vastuväite tunnustades põhinõuet summas 15 eurot. Harju Maakohus tegi 15.03.2024 tunnustatud nõude osas maksekäsu mõistes võlgnikult avaldaja kasuks välja põhivõla 15 eurot. Maksekäsk on jõustunud 04.04.2024. Hageja esitas 28.03.2024 kostja vastu hagiavalduse, mille kohaselt on hageja nõudeks 20 eurot sissenõudmiskulu. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.04.2024 kohtumäärusega. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolude kokkuvõte Hageja palus menetlusse võetud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõudmiskulu 20 eurot ning menetluskulu ja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) 10.03.2022 hageja opereeritavale parkimisalale Maxima, Ehitajate tee 148 parkla Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimiskella ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr 1961003221103193 maksetähtajaga 24.03.2022 võlgnevuse summaga 15 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Sissenõudmiskuludesse (20 eurot) on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti lihtkirja teel kaks nõudekirja Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kahtlust ei saa olla selles, et mõlemal korral saadetud kirjad on jõudnud kostjani, kuna nii 16.05.2022 vastas kolmas isik ekirja teel hageja esindajale ja kostja on vastanud ka 2024.a veebruaris saadetud korduva meeldetuletuskirjajärgselt. Kirjavahetusest nähtuvalt on keeldutud sissenõudmiskulude hüvitamisest ning 6. veebruaril on teavitatud, et ollakse nõus sellega, et asja menetleb kohus. Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist on kostja tunnistanud põhinõuet summas 15 eurot, selles osas on maksekäsk tehtud ja see on hagejale hüvitatud. Järelikult nõuab hageja käesoleva hagiavaldusega sissenõudmiskulude ja menetluskulude hüvitamist. Kostja vastuväidete kokkuvõte Kostja toob esile, et ta on vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas 2-24-108011/3 kandnud Eftal Legali arvele trahvisumma 15 eurot, ülejäänut nõuet peab ebaõiglaseks. Kostja märgib, et leidis 04.05.2022 oma Harjumaa koduaadressi postkastist kirja, milles EFTA Legal OÜ, teatas, et 10.03.2022 on tema sõidukile XXX parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastatud leppetrahv suurusega 15 eurot, mis on jäänud tasumata. Kuna Efta Legal oli teinud kulutusi, siis nad kahekordistasid trahvisumma ja palusid selle kanda nende pangakontole. Kuna reeglina kasutab päevasel ajal autot kostja abikaasa, siis vastas abikaasa kirjale samal õhtul meilitsi aadressile XXX. Abiaasa andis teada, et kasutas 10.03.2022 2
sõidukit ise, kuid mingit kollast lipikut (fotodel nähtu) auto kojameeste vahel ei olnud, seega ei olnud ka trahvi määramisest teadlik. Lisaks soovis ta teada, kes Europargi ametnikest nimeliselt lipiku kojameeste vahele paigutas. Kostja soovis maksta trahvi Europargile, kuid sai peale kohtumäärust suunised tasuda Efta Legal OÜ-le. Kostja on seisukohal, et alates trahviteate saamisest tegi ta kõik, et tasuda trahvinõue. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel puudub vaidlus, et 10.03.2022, so leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki XXX omanikuks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval parkimisalal ning leppetrahvi tähtajaks (so 24.03.2022) tasutud ei ole. Pooltel on vaidlus selle üle, millal sai kostja leppetrahvinõudest teada ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 127 lg-d 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja pani trahvinõude sõiduki kojamehe vahele samal päeval, kui parkimistingimusi rikuti, st 10.03.2022. Ebaõige on kostja väide, et talle ei ole leppetrahvinõuet esitatud. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega (hagiavalduse lisa 1) on tõendatud parkimistrahvi sõidukile jätmine. Riigikohus on pidanud parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda 3
ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole pooled selliste erandlike asjaolude esinemist esile toonud. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool, st kostja. Kuna kostja on tunnustanud leppetrahvi 15 eurot, selle tasunud ja ei ole vaidlustanud maksekäsku, siis lähtub kohus sellest, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus parkimisnõudeid. VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 selgitavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Koopiaga leppetrahvist number 1961003221103193 ja võlgnevuse summaga 15 eurot on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 24.03.2022, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Hageja on sisustanud oma 20 euro nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile saadetud päringutega ning kahe kirjaliku nõudekirja saatmisega kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile. Ilma rahvastikuregistrile ja transpordiametile saadetud päringuteta oleks hagejal olnud võimatu selgitada välja sõiduki omanik ja tema kontaktandmed. Hageja on proovinud lahendada asja kohtuväliselt, edastades sõiduki omanikule nõudekirju. Nõudekirjade ärakirjadega ja kostja abikaasa ja hageja vahelise e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja saatis vähemalt kahel korral nõudekirja sõiduki omaniku rahvastikuregistrijärgsele aadressile ja adressaat on need ka kätte saanud. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamiseks seotud nõude esitamiseks. Asjaolu, et kostja ei tasunud parkimise leppetrahvi ja esialgset sissenõudekulu koheselt pärast meeldetuletuskirjade saamist vastuväidetes toodud põhjustel (trahv tuli tasuda hageja esindaja EFTA Legal OÜ arvelduskontole ja hageja ega tema esindaja ei väljastanud leppetrahvi teinud töötaja nime), ei lükka ümber teadasaamist leppetrahvist ja sissenõudekulust, vaid puudutab juba kostja tahet saadud nõudekirja alusel leppetrahvi ja sissenõudekulu tasuda. Meeldetuletuskirjade saatmise ja saamise üle vaidlus puudub. Seega on hageja teinud kõik endast oleneva, et vältida kohtumenetlust ja nõuda leppetrahv ja sissenõudmiskulu väljaspool kohtumenetlust. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Meeldetuletuskirjadest nähtuvast teabest sai kostja mõistlikult järeldada, et hageja esindajal on olemas volitus hageja nimel tegutsemiseks ning esindajal on õigus ka kohustuse täitmine vastu võtta. Meeldetuletuskirjades on kirjas, kellele ja mis summas võlgnevus tuleb tasuda. Kes konkreetselt hageja töötajatest trahvi sõiduki kojamehe vahele paigutas, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Järelikult on käesoleva menetluse koos sissenõudmiskuludega ja menetluskuludega põhjustanud kostja, mitte hageja. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse täitnud hageja antud tähtaegadel, järelikult on olemas põhjuslik seos hagejale tekkinud kulu ja kostja õigusvastase käitumise vahel VÕS § 127 lg 4 järgi. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 20 eurot kooskõlas VÕS 1132 lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi kostja vastu 20 euro sissenõudmiskulu väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja esitas 07.05.2024 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 302,50 eurot (2,75 tundi *110 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab 4
menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 484 2). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks. Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Samuti võtab kohus arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund; kostja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks ning hageja seisukoha koostamiseks 45 minutit, kokku 1 tundi 45 minutit summas 192,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 312,50 eurot (100 + 20 + 192,50). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiia Bergson kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.