Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

MENETLUSKULUD

2-22-5578 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 01.mail 2019 oli Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Televisiooni) eetris saade „Pealtnägija“. Nimetatud saates käsitleti ühe teemana hageja ja kostja vahelisi suhteid, sealhulgas käsitleti saates teemat, mille kohaselt hageja hoidis mitme aasta vältel kostja vara enda nimel, kuna kostja soovis oma abikaasaga tekkinud tüli tõttu varjata enda varasid oma abikaasa eest. Nimetatud saatelõik ja selles esitatud teave ning järeldused põhinevad kostja poolt „Pealtnägija“ saate tegijatele avaldatul. Saatejuht selgitab osundatud saates, et kuivõrd kostja ja tema abikaasa vahel toimus hiljem leppimine, siis soovis kostja hageja käes hoiul olnud vara tagasi ning selle tulemusena vormistati ja sõlmiti ühes Tallinna advokaadibüroos 31.01.2019 vastavad lepingud, mille kohaselt läheb kontroll vastava hageja käes hoiul olnud vara üle justkui tagasi kostja perele. Saatejuhi sõnade kohaselt tegi hageja lisaks kostjale ettepaneku üks selle vara hulka kuuluv ettevõte koos sellele kuuluva kinnistuga siiski ümber vormistada hageja nimele. Sellele järgnevalt toimuvas intervjuus väidab kostja, et hageja selgituste kohaselt oli selle ettevõtte hageja ühingu nimele ajutine vormistamine vajalik maksuriski vältimiseks. Lisaks avaldab kostja intervjuus seejärel järgmist: „Ja ütles mulle, et tead W, siin võib tekkida maksurisk sul läbi sinu ettevõttete või läbi meie (s.o. kostja) pere ettevõtete. Ja vormistame nii-öelda selle kinnistu omanikstaatuse nagu tema ettevõtte ehk siis Q Qu ettevõtete nimele. Aga me leppisime suuliselt kokku, et kahe-kolme kuu pärast vormistame selle tagasi, kui asi on nii-öelda nagu rahunenud, kui tehingud on tehtud“. Videolõigu taustaks näidatakse saates Tallinnas xxx asuvat kinnistut, mis kuulus sellel hetkel OÜ-le E E ning seetõttu on ilmne, et eelnimetatud ettevõtte osaluse all peetakse silmas OÜ E E 50% osalust, mille kostjale kuuluv äriühing R OÜ võõrandas eelviidatud 31.01.2019 tehinguga hageja äriühingule OÜ T T. Samuti on kostjaga intervjuu tehtud nimetatud kinnistu juures ning taustal on nähtav kõnealune kinnistu. Sellele järgnevalt selgitavad saates saatejuht ja kostjat nõustanud advokaat xx, et ilmselt arvestati (hageja poolt), et kostja usaldab hagejat ja seetõttu ei süvenenud kostja detailidesse. Lisaks selgitab saatejuht, et kostja hakkas ühel hetkel kahtlustama, et hageja paneb nende ühisest firmast raha kõrvale ja hageja ning kostja läksid selle peale tülli. Seejärel küsib saatejuht kostjalt otsekohese küsimuse, „kas te ütlete, et Teilt peteti see kinnistu välja?“ ning kostja vastab järgmist: „Täiesti raudselt julgen niimoodi öelda jah“. Sellele järgnevalt selgitab saatejuht taustaks, et mängus on suur raha, sest vaidlusalune firma omab Tallinna lennujaama läheduses kinnistut, mille turuväärtus on 3 miljonit eurot, kuid seoses lennujaama arenduse ja Rail Balticu raudteetrassiga võib kinnistu hind kordades tõusta. Saatejuht tõdeb, et täna on kostja hinnalisest kinnistust ilma, sest äripartner pole nõus tema osalust firmas enam tagasi andma. Saatejuhi poolt sellele järgnevalt telefoniintervjuus esitatud küsimustest hagejale ning kostja advokaadi xxx selgitustest järeldub, et kostja heidab hagejale ette seda, et hageja on kostjalt varastanud kostja vara (osaluse kõnealust kinnistut omavas äriühingus) ning seda kinnitab ka see, et nii väärtuslik osalus anti kostja poolt hagejale ära sisuliselt tasuta. Seejärel ütleb kostja kokkuvõtlikult eeltoodud tehingute ja hageja kohta: „See on pettus, advokaadid ei tohi niimoodi teha.... Ma arvan, et klienti kindlasti petta ei tohiks“. Eelnevast järeldub üheselt, et kostja on esitanud Rahvusringhäälingu saates „Pealtnägija“ ja selle saatejuhtidele kokkuvõtlikult alljärgnevad ebaõigeid andmeid sisaldavad faktiväited: 1)Lisaks 31.12.20219 hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud tehingutele lepiti

2-22-5578 kokku, et äriühing, millele kuulub Tallinna lennujaama läheduses asuv ning mitu miljonit väärt kinnistu, vormistatakse maksuriski vältimiseks ajutiselt hageja äriühingu nimele. 2)Hageja lubas samaaegselt kostjale, et paari-kolme kuu jooksul vormistatakse selle äriühingu osalus kostjale tagasi. 3)Hageja pettis eeltoodud asjaoludel kostjalt välja Tallinnas xxx asuva kinnistu ja selle omanikfirma osaluse. Hageja leiab, et kõikk eelnimetatud faktiväited on sisult ebaõiged, kuna 31.01.2019 ega varem ega hiljem ei ole hageja kunagi mistahes vormis kokku kostjaga ega ühegi teise isikuga kokku leppinud, et hageja või mõni tema äriühing omandab Tallinnas xxx asuva kinnistu või seda omava äriühingu osaluse ajutiselt ning kohustub selle hiljem üle andma või vormistama kostjale või mõnele tema äriühingule. Sellist kokkulepet ei ole kunagi mistahes vormis sõlmitud ning hageja ei ole sellist lubadust kunagi mistahes vormis andnud. Samuti ei ole hageja eeltoodud asjaoludel mistahes viisil kostjat petnud. Petmine ja lubadusest mittekinnipidamine on selgelt negatiivsed ja taunitavad, samuti õigusvastased tegevused. Iga sellise tegevuse omistamine isikule on isiku mainet oluliselt kahjustav ja selle isiku au teotav, kuivõrd loob isikust kuvandi, et isik on pannud või paneb toime taunitavaid ja/või õigusvastaseid tegusid. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, on kostja tegevus eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Igal juhul on kostja tegevus faktiväidete esitamisel on olnud õigusvastane (st sõltumata sellest, kas esinevad kostja tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud) ning kostja on kohustatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama pelgalt seetõttu, et need on sisult ebaõiged. Juhul, kui andmed on avaldatud meediaväljaandes, saab nõuda isikult andmete ümberlükkamist selle meediaväljaande ees, kellele ta andmed avaldas. Hagejal on selliste nõuete esitamise õigus kostja vastu, kuna kostja on avaldanud Eesti Rahvusringhäälingule faktiväited, mis on ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad ning au teotavad ja see on omakorda kaasa toonud Eesti Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise 01.05.2019 eetris olnud saates „Pealtnägija“. Hageja nõuab kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed, saates selle kohta 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates Eesti Rahvusringhäälingu Eesti Televisiooni postiaadressile kirjalikus vormis või e-post aadressile vastava sisuga avalduse selle kohta, et ta on esitanud hageja kostja valeväiteid ning need ümber lükkama vastavalt hagiavalduses esitatule. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu. Esmalt leiab kostja, et hageja on esitanud hagi vale kostja kui füüsilise isiku vastu, mistõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Kõik need faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, seonduvad kostja poolt juhitava äriühingu R OÜ majandustegevusega. Vaidlus puudub selles, et W Wile kui füüsilisele isikule ei ole kunagi kuulunud ei xxx kinnisasi (kuulub P E OÜ-le) ega ka mitte osalus P E OÜ-s. Seega ei ole võimalik samastada W Wit kui füüsilist isikut W Wiga kui R OÜ juhatuse liikmega, kelle poolt juhitavale äriühingule osa kuni 31.01.2019 kuulus. Samuti puudub vaidlus ka selles, et nn „suulised kokkulepped“, millega seotud faktiväidete ümberlükkamist hageja kostjalt nõuab, puudutavad samuti R OÜ majandustegevust, sh konkreetsemalt kuni 31.01.2019 R OÜ-le kuulunud osa omandiõiguse üleminekut. Antud juhul puudub vaidlus selles, et W W kui R OÜ juhatuse liige on selliseks isikuks TsÜS § 132 lg 1 tähenduses, kelle käitumine juhatuse liikmena omistatakse tema poolt juhtitavale äriühingule, so R OÜ-le.

2-22-5578 Sõltumata sellest, kas kostja poolt „Pealtnägija“ saates antud ütlusi saab pidada kostja kui füüsilise isiku enda nimel/poolt antuks ja kas kohus tuvastab tsiviilasjas nr 2-20-3160 hageja käitumise õigusvastasuse või mitte, tuleb hinnata VÕS § 1046 lg 2 teise lause alusel seda, kas ja kui suur hageja õiguste väidetav riive on toime pandud. Kuna vaieldamatult puudutasid kostja poolt „Pealtnägija“ saates antud ütlused üksnes ja ainult 31.01.2019 osaga seotud tehingut ja selle alusel kostja poolt juhitavale R OÜ-le tekkinud varalist kahju, siis on ilmselge, et tegemist on oma olemuselt pooleliolevat ärivaidlust puudutavate faktiväidetega. Kui võrrelda neid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, pole nende faktiväidete näol tegemist nn raske kaaluga õigusrikkumisega. Kohane õiguskaitsevahend on hagejal juhul, kui ta ei nõustu temale esitatud pretensioonidega, esitada oma vastuväited kohtule, mida hageja on tsiviilasjas nr 2-203160 ka teinud. Hageja on oma õiguste rikkumist hagis selgelt üle dramatiseerinud ja üles puhunud, kuivõrd on ilmne, et kostja poolt „Pealtnägija“ saates esitatud faktiväited puudutasid pooleliolevat vaidlust, mis oma olemuselt ei saa hageja isiklikke õigusi kuidagi riivata, seda veel määral, mis õigustaks VÕS § 1047 lg 4 kohaldamist. Kostjale jääb arusaamatuks see, kas ja kuidas ning millise intensiivsusastmega „Pealtnägija“ saates W Wi poolt öeldu hageja kui füüsilise isiku mittevaralisi õigusi riivas. Üksnes see, et isiku hinnangul on tema suhtes avaldatud faktiväide vale, ei anna automaatselt alust VÕS § 1047 alusel hagi rahuldamiseks. Antud juhul ei ole hagis sõnagi juttu sellest, milles konkreetselt avaldub hageja kui füüsilise isiku õiguste riive tulenevalt W Wi poolt „Pealtnägija“ poolt saates antud intervjuust. Pelgalt see, et hageja peab W Wi poolt „Pealtnägija“ saates öeldut ebaõigeks, ei ole üksinda aluseks hagi rahuldamisel. Hageja nõuab kostjalt „Pealtnägija“ saates avaldatu ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel, kuid antud juhul jääb kostjale arusaamatuks, kas hageja peab kostja poolt „Pealtnägija“ saates öeldut ebaõigeteks faktiväideteks või hageja au väidetavalt riivavateks väärtushinnanguteks. Kui hageja peab avaldatut ebaõigeteks faktiväideteks, siis jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja väidetav õiguste riive. Kui hageja peab neid aga väärtushinnanguteks tema suhtes, siis selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ei saa. Hagejal tuleb selgelt eristada ebaõigeid faktiväiteid vs au teotatavaid väärtushinnanguid, mida hageja üheselt eristada suutnud pole. Kostja rõhutab, et käesoleval ajahetkel ei ole võimalik üheselt asuda seisukohale, kas need asjaolud, mille osas hageja väidab, et tegemist on tõele mittevastavate väidetega, on ebaõiged või mitte. Seda kohus alles tuvastab pooleliolevas kohtuasjas (tsiviilasi nr 2-20-3160), kus on 19.09.2023 kuupäevale määratud Tallinna Ringkonnakohtu istung. Seega praegusel ajahetkel ei ole võimalik ühelgi juhul asuda seisukohale, kas need väited, mille ümberlükkamist hageja soovib, on tõele mittevastavad või tõesed. Hageja on kohtusse pöördunud liiga rutakalt, ootamata ära tsiviilasja nr 2-20-3160 resultaadi. Hageja jaoks olnuks kohasem ja sobivam õiguskaitsevahend esitada tsiviilasjas nr 2-20-3160 ühena kostjatest olles hagile sellega mittenõustumise korral vastuväited, mida kostja on ka teinud. Kohatu ja rutakas oli aga hagejast tormata käesolevas asjas väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, ootamata ära selle, mida kohus tsiviilasjas nr 2-20-3160 jõustunud lahendiga otsustab. Eeltoodu kokkuvõtteks leiab kostja, et praegusel ajahetkel ei ole võimalik hagi rahuldada, kui tsiviilasi nr 2-20-3160 on veel pooleli ja selles asjas kohus alles hakkab neid asjaolusid tuvastama, millega seotud väidete ümberlükkamist hageja hagis soovib. Samuti ei ole hageja seniajani suutnud eristada ebaõigeid faktiväiteid vs au teotavaid väärtushinnanguid. Lisaks ei ole hageja suutnud üheselt selgitada, kas ja kuidas „Pealtnägija“ saates avaldatu hageja isiklikke õigusi riivab ja/või millisel määral. VÕS § 1047 lg 4 ei ole suvaline/lihtsasti kohaldatav

2-22-5578 paragrahv, vaid selle kohaldamiseks peavad olema täidetud antud sättes toodud eeldused, mis antud juhul täidetud pole. Hagi on alusetu ja tõendamata ning kostja palub kohtul jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele Hageja leiab, et kostja ei avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid esitades, et teeb seda R OÜ nimel ning samuti ei olnud avaldatud andmete saajal kui mõistlikul kõrvalseisjal võimalik äratuntavalt järeldada, et kostja esitas vaidlusalused andmed R OÜ nimel. Isegi kui kostja esitas ebaõigeid andmeid hageja kohta R OÜ nimel, siis on kostja käesolevas asjas sellele vaatamata õigeks kostjaks. See asjaolu, kui hagi võinuks esitada ka R OÜ vastu ei välista ega piira hagi esitamise õigust kostja vastu. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeõigus ei eelda hagejalt muude asjaolude (peale andmete avaldamise toimumise) tõendamist ega ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust. Tsiviilasjas nr 2-20-3160 tehtav lahend ei mõjuta käesoleva asja lahendamist ning pealegi on seal hageja nõuded jäänud rahuldamata ja tuvastatud hageja väidete alusetus ja ebaõigsus. Kohtu põhjendused

2-22-5578 ettekujutuse loomist asjaoludest ja seeläbi kasu saamist või teisele isikule kahju tekitamist. See, kas pettus on toimunud või mitte, on faktiline asjaolu ja see on objektiivselt tuvastatav. Samuti on faktiväitena käsitatav väide, et isikute vahel on sõlmitud teatud kokkulepe või et üks isik on andnud teisele isikule teatud lubaduse. Taolise kokkuleppe olemasolu ja lubaduse andmine on samuti objektiivselt tuvastatav. Seetõttu on kõik kostja poolt esitatud väited käsitatavad faktiväidetena ning nende tõele vastavus (õigsus) on objektiivselt kontrollitav. Väide, et isik ei pea lubadustest kinni ning on toime pannud pettuse, on isikut kahjustav, luues hagejale negatiivse kuvandi. Iga sellise tegevuse omistamine isikule on isiku mainet oluliselt kahjustav ja selle isiku au teotav, kuivõrd loob isikust kuvandi, et isik on pannud või paneb toime taunitavaid ja/või õigusvastaseid tegusid. Seega on faktiväited hageja au teotavad ja mainet kahjustavad. Kuivõrd faktiväited on ebaõiged, ning lisaks ka hageja au teotavad, siis on kostja tegevus eeltoodud asjaoludel õigusvastane. Samas isegi sõltumata sellest, kas kostja tegevus faktiväidete esitamisel on olnud õigusvastane (st sõltumata sellest, kas esinevad kostja tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud), on kostja kohustatud ebaõiged faktiväited ümber lükkama pelgalt seetõttu, et need on sisult ebaõiged. Kostja peab ümberlükkamise kohustusest vabanemiseks tõendama faktiväidete õigsust. VÕS § 1047 lg 4 ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab andmete ümberlükkamist nõuda isikult, kes andmed avaldas. Juhul, kui andmed on avaldatud meediaväljaandes, saab nõuda isikult andmete ümberlükkamist selle meediaväljaande ees, kellele ta andmed avaldas. Lisaks, juhul kui meediaväljaanne on omakorda need andmed avaldanud, on VÕS § 1055 lg 1 ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt õigus nõuda sellelt isikult sellisel juhul, et ta teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et teise isiku mainet kahjustavad ja õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Sealhulgas on õigus nõuda vastavale meediaväljaandele avalduse esitamist ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kus ta teatab, et teise isiku kohta esitatud andmed on valed ning et ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul.

2-22-5578 pereettevõtteks XXX OÜ-d ja XXX OÜ-d (I kd tl 97-114). Seega ka viimati viidatust ei saa tuletada kostja saates avaldatu seotust R OÜ-ga.

2-22-5578

2-22-5578 Eeltoodust lähtudes on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 4200 eurot. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus neid kindlaks ei määra.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.