nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin (e-post XXX) Kostja: D.C (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse ja 08.09.2025 täiendatud hagiavalduse D.C (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1595,07 eurot, intressi 61,68 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 399,26 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulu 35 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. D.C sõlmis esmakordselt 12.11.2023 IPF Digital AS-ga (endine Credit24) krediidikonto lepingu nr XX, mille järgi on kostja sõlminud krediidikonto lepingu limiidiga 1650 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitas klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee. Taotlust digiallkirjastada ei ole vaja. See tähendab, et lepingut ei 1
2-25-11544 allkirjastata. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada ja annab sellest teada SMS-i teel. Vastavalt lepingu üldtingimustele 18.1. krediidikonto on jätkuva iseloomuga krediit ning krediidileping on seega sõlmitud määramata ajaks. Klient saab limiidi kasutusele võtta tervikuna või osaliselt. Krediiti on võimalik korduvkasutada (vaba limiidi tekkimisel saab summa uuesti kasutusele võtta). Intressimäär oli 40,44% aastas ja 0,11% päevas, krediidi kulukuse määr 49,67% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul ja krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul. Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus kokkulepitud määras. Krediidiandja tegi perioodil 12.11.2023–31.03.2024 D.C kontole väljamakseid summas 1690,00 eurot.
2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks kogutud teabe kontrollimiseks ja täiendava teabe kogumiseks teeb krediidiandja alati automaatsed päringud alljärgnevatesse andmebaasidesse: www.creditinfo.ee ja www.taust.ee, www.ametlikudteadaandned.ee ja Maksu- ja Tolliamet. Taotlus aktsepteeriti automaatprotsessis EMTA andmete alusel. Kliendi netosissetuleku hindamisel võeti aluseks Maksu- ja Tolliametist saadavad maksuandmed. Saadud maksuandmete alusel arvutatati kliendi keskmine netosissetulek 1377,99. Taotluse andmed olid: sissetulek 1350 eurot, majapidamiskulud 120 eurot, finantskohustused 350 eurot, ülalpeetavad 0, töökoht I F OÜ. IPF Digital AS tegi 12.11.2023 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. laenuteenindamise suhtarvuks kujunes (350+65)/1350=31%. Vaba raha jäägiks kujunes (1350-337.50)-350*1,1-65=562 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Lähtudes tarbija kohta kogutud andmetest ja võetava rahalise kohustuse suurusest on hageja hinnangul krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
3.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 620,14 eurot, millest võlausaldaja on arvestanud põhiosa katteks 94,93 eurot, intressi katteks 525,11 eurot, viivise katteks 0,10 eurot. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 12.09.2024, 12.10.2024 ja 12.11.2024. Krediidiandja saatis 13.11.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis täiendava tähtaja kuni 03.12.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei teostanud tagasimakseid, ütles krediidiandja lepingu alates 04.12.2024 üles. Antud olukorras krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud ning lepingust tulenevad õigused on loovutatud hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 1595,07 eurot (1690-94,93). Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1595,07 eurot, siis hageja arvutab intressi alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast s.o 30.10.2024 alates kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 03.12.2024 (on viimane lepingu päev vastavalt hagi lisale 5) summas 61,68 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 04.12.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2025 seadusest tulenevas määras, kokku 399,26 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 18.07.2025 seadusjärgses viivisemääras, s.o 10,15% aastas. 2
2-25-11544 Hageja saatis kostjale järgmised meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 09.12.2024 (25,00 eurot); 17.12.2024 (5,00 eurot); 06.01.2025 (5,00 eurot). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, helistamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Seega palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel.
4.Hagimaterjalid ja 11.09.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud eposti teel 03.10.2025. Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 17.10.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2252,90 eurot, s.h põhinõue 1595,07 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 12.11.2023. a krediidikonto lepingut sõlmides tegutses IPF Digital AS krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 tähenduses. Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokku summas 1690 eurot.
7.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
8.Kohus tuvastas, et lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr aastas 49,67% jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse.
9.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena 3
2-25-11544 veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
10.Kohus selgitas hagejale tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 08.09.2025 määruses. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis 2 toodud väited. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et laenu andmisel kostja pangakonto väljavõtet ei kogutud ning vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta tuleb tõendeid esitada hagejal. Ühtegi tõendit (ei laenutaotlust, väidetud päringute tõendeid) ei ole esitatud. Hageja väited on seega tõendamata. Kuid isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, on kostja rikkunud vastustundliku laenamise kohustust, jättes kontrollimata kostja finantskohustused ja majandamiskulud. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023. a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid majandamiskulusid kontrollinud ega ka kogunud andmeid kostja ülalpeetavate kohta. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
12.Kohus tegi hagejale 08.09.2025 ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse krediidisumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas 29.09.2025 exceli faili, milles on ühes tulbas 19 kuupäeva ajavahemikus 12.11.2023–30.06.2025, teises tulbas laenu väljamaksed, kolmandas tulbas kostja poolt tehtud tagasimaksed, neljandas tulbas põhiosa jääk ümberarvestuse korral, viiendas tulbas intressi periood, edasi intressimäär ja intressisumma. Hagiavalduse täienduse on hageja esitanud alternatiivse nõude summas 1187,02 eurot. Selgitusega: kasutatud krediit summas 1690 eurot, millest tagastas kostja 620,14 eurot = põhinõue 1069,86 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõutavalt summalt arvestada seadusjärgset intressi ja viivist. Sissenõutavaks muutunud intress summas 6,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 110,68 eurot. Hagis on hageja tuginenud sellele, et krediidiandja ütles 04.12.2024 võlgnevuse tõttu tähtajatu krediidilepingu üles. Sellest, et kostja tegi viimase tagasimakse 29.10.2024 ei saa järeldada, et kostja oleks võlas ka tagasimaksete uuesti määramise korral. VÕS § 403 4 lg 7 ei muuda tühiseks kogu lepingut. Seega tulnuks hagejal määrata tagasimaksed uuesti nii, nagu lepingu tingimused ette nägid, üksnes intressimäära kokkulepe muutus VÕS § 403 4 lg 7 toimel tühiseks ning asendus seadusjärgse tingimusega, seadusjärgse intressimääraga. Hageja on ise välja toonud, et kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul. 4
2-25-11544 Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on sätestatud, et minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul väiksem kui 10 eurot. Kogunenud intress kuulub tasumisele minimaalse kuumakse koosseisus. Lepingu punkti 11.3. kohaselt arvutatakse minimaalne kuumakse ümber iga kord krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel. Lepingu punktist 11.12 tuleneb, et tagasimakset ületavas osas laekumised loetakse makse tegemise hetkeks kogunenud intressi ja seejärel krediidilimiidi katteks ning et sellist ennetähtaegset krediidi tagastamist on kliendil õigus igal ajal teha ilma ajaliste piirangute ja tasudeta. Punktis on sätestatud, et ennetähtaegsed tagasimaksed ei mõjuta tasumisele kuuluva kuumakse suurust ega arvete esitamist. Ennetähtaegse tagasimakse tulemusel lüheneb tegelik tagasimaksete periood ja väheneb tasumisele kuuluva intressi summa, kuid minimaalse kuumakse suurus jääb samaks. See tähendab, et ennetähtaegne tagasimakse ei vähenda veel väljastamata jooksva ega järgnevate perioodide arvete suuruseid. Teisisõnu oleks pidanud hageja määrama uuesti 60 tagasimakset annuiteetmaksetena, arvestades kasutuses olevat laenujääki ja seadusjärgset intressi. Ning pärast igakordset uut krediidi kasutusse võtmist samuti uuesti määrama samamoodi 60 tagasimakset. Kostja poolt tasutu oleks tulnud arvestada tasumise kuupäevadel seni sissenõutavaks muutunud tagasimaksete katteks ning ülejäänud osas vastavalt lepingu punktile 11.12. Ehk uuesti määratud tagasimaksetest enam laekunu oleks lühendanud tagasimaksete perioodi.
13.Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hageja esitatu põhjal ka hinnata, kas kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuumaksega. Seega on üles ütlemise kehtivuse hindamise eeldused esile toomata ning kohus ei saa teha järeldust, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kuna tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ei saa kohus ka hinnata, millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud intressiarvestus ei vasta eelpooltoodud lepingutingimustele, seega ei saa hageja arvestuse alusel ka mitte intressinõuet rahuldada. Kuivõrd pole võimalik tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet ega võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet (viimane eeldab, et kulude tekkimise ajal oli võlgnevus).
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.