Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on T. T. ja O.. T. hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmis T. T. 11.04.2022 X OÜ-ga reisilepingu nr 21619202, millega soetas nii endale kui abikaasa O.. T.le ning tasuta reisivale alaealisele lapsele T. T.le lennupiletid SmartLynx Airlines Estonia OÜ poolt korraldatud lennule MYX539 (Tallinn (TLL) - Antalya (AYT)), mis pidi 10.05.2022 Tallinnast Antalyasse väljuma kell 05.20 ning lennule MYX538, mis pidi 17.05.2022 Antalyast Tallinnasse väljuma kell 10.45 ja Tallinnasse kohale jõudma kell 14.55. Hagiavalduse kohaselt tagasilend hilines selliselt, et Antalyast väljus lend MYX540 alles 18.05.2022 kell 00.30 ning Tallinnasse jõudis lend 18.05.2022 kell 04.21. Lend väljus lubatust seega ca 14 tundi hiljem. Hagejatele ei ole reisi hilinemise põhjus teada, kuivõrd kostja ei jaganud reisijatele mingisugust infot, muuhulgas ei teavitanud lennureisijaid nende õigustest. 19.05.2022 pöördusid hagejad lennu hilinemisest tingitud kahju hüvitamise nõudega kostja poole ning esitasid kostjale lennuettevõtjale esitatava EL-i kaebuse vormi täidetud kujul. Vastuseks said hagejad kostjalt 19.05.2022 üksnes automaatvastuse, mille kohaselt kostja lubas hagejatega ühendust võtta 45 päeva jooksul. Hagejad pöördusid seepeale oma nõudega ka kostja juhatuse liikme poole ning pärast seda said hagejad klienditoelt 22.07.2022 vastuse, et hüvitise tasumine viibib. Käesolevaks hetkeks ei ole kostja endiselt hagejatele hüvitist tasunud. Hagejad nõuavad hilinenud lennu tõttu kostjalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 alusel ettenähtud hüvitise tasumist. Samuti nõuavad hagejad kantud õigusabikulude hüvitamist ning viiviseid nii hüvitise kui kahjuhüvitise nõudelt. Hagejad tõid välja, et Tallinna lennujaama ning Antalya lennujaama vaheline kaugus on 2540 km ning lend hilines ca 14 tundi, mis tähendab, et hagejatel on tekkinud õigus lennuhüvitisele. Arvestades lennujaamade vahemaid ja hilinenud lennu tunde, on hagejad õigustatud nõudma hüvitist summas 400 eurot kummagi hageja kohta, so kokku 800 eurot. Lisaks nõuavad hagejad viivist. Hagejad esitasid hüvitisnõude kostjale 19.05.2022, seega kumbki hageja arvestab viivist hüvitise summalt, so 400 eurolt alates 20.05.2022, st hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast alates. Eelnevast tulenevalt paluvad mõlemad hagejad kohtul välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 18,15 eurot, viivise summalt 400 eurot hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kostja avaldas seisukohas, et ta võtab hagi TsMS § 206 lg 1 ja § 440 lg 1 alusel osaliselt õigeks. Kostja võtab hagi õigeks lennuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõude osas kokku summas 916,30 eurot (800 + 36,30 + 80). Ülejäänud osas vaidleb kostja hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejate menetluskulud ei ole hagejate poolt märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kostja leiab, et põhjendatuks ei saa pidada hagejate menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ligi 4 tundi hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele. Kostja hinnangul ei ole tegemist keeruka või mahuka vaidlusega. Lisaks märkis kostja, et on teinud mitu kompromissiettepanekut, millest hageja on keeldunud. Viimasele kompromissiettepanekule hagejate esindaja kostja sõnul isegi ei

vastanud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hagejate poolt esitatud menetluskulude avalduses märgitud menetluskulud ei ole sellises ulatuses põhjendatud ning neid tuleb vähendada. Hageja on esitanud kohtule seisukoha ja menetluskulude nimekirja täienduse. Hagejad tõid välja, et hagejate menetluskulude hüvitamise nõue, millele kostja on vastuväited esitanud, ei ole hagi esemeks, seega ei saa antud juhul tegemist olla osalise hagi õigeksvõtuga, nagu on väljendanud kostja, vaid täieliku hagi õigeksvõtuga, mis toob TsMS § 440 lg 1 kohaselt kaasa hagi rahuldamise. Hagejad ei nõustu kostja vastuväidetega hagejate menetluskulude nimekirjale. Hagejad märkisid, et nad pöördusid enne hagiavalduse esitamist korduvalt hüvitise tasumise nõudega kostja poole ning ootasid kohtusse pöördumisega ligikaudu 7 kuud. Kuna hagejad lõid kostjale mõistlikud võimalused kohtusse pöördumise vältimiseks, ent kostja võimalust vaidlus kohtuväliselt lõpetada ei kasutanud, on kostja ilmselgelt ise põhjustanud hagiavalduse esitamise ning sellega seonduvate menetluskulude tekkimise. Lisaks ei nõustu hagejad kostja etteheitega, et hagejate menetluskulud ei ole viidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Eelnevast tulenevalt leiavad hagejad, et kostja vastuväited nende menetluskulude nimekirjale on paljasõnalised ja vastuolus kohtupraktikaga, hagejate menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb seetõttu täies ulatuses kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja menetluskulud summas 1313 eurot. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt poolte nõusolekule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et T. T. sõlmis 11.04.2022 X OÜ-ga reisilepingu nr 21619202, millega soetas nii endale kui abikaasa O.. T.le ning tasuta reisivale alaealisele lapsele T. T.le lennupiletid SmartLynx Airlines Estonia OÜ poolt korraldatud lennule MYX539 (Tallinn (TLL) - Antalya (AYT)), mis pidi 10.05.2022 Tallinnast Antalyasse väljuma kell 05.20 ning lennule MYX538, mis pidi 17.05.2022 Antalyast Tallinnasse väljuma kell 10.45 ja Tallinnasse kohale jõudma kell 14.55. Tagasilend hilines selliselt, et Antalyast väljus lend alles 18.05.2022 kell 00.30 ning jõudis Tallinnasse 18.05.2022 kell 04.21, st lend väljus lubatust ca 14 tundi hiljem. Hagejad on pöördunud lennu hilinemisest tingitud kahju hüvitamise nõudega kostja poole. Kostja ei ole hagejatele hüvitist tasunud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Kostja võttis hagi õigeks kahjuhüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes. Kostja vaidles vastu hagejate menetluskulude nõudele. Kostja tunnistas hagi lennuhüvitise nõudes summas 800 eurot, viivise nõudes summas 36,30 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes summas 80 eurot. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse art 6(1)(b) ja 6(1)(iii) sätestab, et kui lennuettevõtja näeb mõistlikkuse piires ette, et lennu kavandatud väljumisaeg hilineb kolm tundi või rohkem kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis tundi. Lend hilines ca 14 tundi. Määruse art 7(1)(b)

kohaselt on hüvitise suurus kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste ning kõikide muude 1500-3500 km pikkuste lendude puhul 400 eurot. Arvestades, et Tallinna ja Antalya lennujaamade vahe on ca 2540 km, on kostja kohustatud mõlemale hagejale hüvitisena tasuma 400 eurot, st kokku 800 eurot. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja hüvitise kokku summas 800 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §- s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-st 2 tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hagejad nõuavad viivist hüvitise summalt, st 400 eurolt alates 20.05.2022, st hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks on iga hüvitise pealt sissenõutavaks muutunud viivise suurus 18,15 eurot, st kokku kohustub kostja viivist tasuma 36,30 eurot. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt välja kahe hageja kasuks viivise kogusummas 36,30 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista viivise, mis ei olnud hagi esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates 14.12.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb mõlema hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, so 400 eurolt alates 14.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista igale hagejale sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 80 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulude nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine igale hagejale eraldi 40 eurot, kuna hagejatel on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja ei ole kohtueelselt kahe hageja nõuet täitnud. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus tervikuna rahuldamisele. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kostja andis põhjuse hagi esitamiseks, kuna jättis hagejate kohtuvälise nõude tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejate poolt tasutud riigilõiv summas 245 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. T. T. ja O.. T. lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. T. T. ja O.. T. menetluskuludeks on õigusabikulud summas 890 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabi osutati 5 tundi ja 56 minutit tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Hagejatel on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud.

Hagejate õigusabi teenused koosnesid järgmistest toimingutest:

kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.“ Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 1068 eurot koos käibemaksuga, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 1313 eurot, millest riigilõiv on 245 eurot, lepingulise esindaja kulud 1068 eurot (sealhulgas käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hagejate taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.