lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-20010/2

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 27.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
2-25-20010/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Külli Pilv

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-20010

Tsiviilasi

C.Y

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: C.Y (isikukood: XXX,

taotlus (hagi XX vastu)

RESOLUTSIOON

1.Jätta C.Y
24.novembri 2025 avaldus tsiviilasjas nr 2-25-20010 menetlusse võtmata ning tagastada. Kohus elektrooniliselt esitatud dokumente reaalselt ei tagasta.
2.Menetluskulud jäävad C.Y kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Toimetada kohtumäärus C.Y-le kätte. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

HAGEJA NÕUE JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.C.Y esitas 24. novembril 2025 Pärnu Maakohtule loetamatu sisuga 57-leheküljelise avalduse, pealkirjaga „Taotlus“. Dokumendis on C.Y ennast märkinud hagejaks, kostjaks on XX ning iseseisva nõudega kolmandaks isikuks on avalduse kohaselt CC. Menetlusosaliste kohta on esitatud ainult nimed ja isiku- või registrikoodid, kontaktandmeid ei ole märgitud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Pärnu Maakohus avaldusega tutvumise järel leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldus on selle menetlemist takistavate ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada dokumendi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg-te 9 ja 10 ning lg 2 punktide 1 ja 2 alusel kohus jätab C.Y esitatud avalduse menetlusse võtmata.
3.TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse.
4.TsMS § 3 lg 3 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Vastavalt TsMS § 5 lg-tele 1 ja 2 menetletakse hagi poolte

Tsiviilasi nr 2-25-20010

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

5.TsMS § 363 lg 1 punktide 1-3 kohaselt avalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele avaldaja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Avalduses peavad nõuded olema sõnastatud nii, et samas sõnastuses kohtuotsuse resolutsioon oleks selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt nt Riigikohtu 03.04.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).
6.C.Y kohtule esitatud avalduses on mõned üksikud arusaadava sisuga laused, suuremas osas koosneb avaldus loogiliselt sidumata sõnade jadast, lausekatketest, isiku-, maailmajagude ja riikide nimede, kuupäevade ja numbrikombinatsioonide loeteludest. Ühtegi selgelt väljendatud nõuet avaldus ei sisalda. Avalduse sisu ja esitamise eesmärk jääb arusaamatuks. Kuigi menetlusosalisteks on märgitud hageja ja kostja, ei ole dokumendist võimalik aru saada, millise vaidlusküsimuse lahendamiseks C.Y kohtu poole pöördub, kuidas on kostjaks märgitud isik asjaga seotud. Esitatud avalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas tegemist on hagimenetluses või hagita menetluses lahendatava asjaga, kas üldse on tegemist tsiviilkohtumenetluses lahendatava asjaga. Puudulike andmete tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, millisele kohtule avalduse lahendamine allub. Kohtute infosüsteemi andmetel on C.Y esitanud erinevatele kohtutele kümneid sarnaseid arusaamatuid avaldusi. Esitatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja õiguste rikkumist ega hagi esitamise eesmärki. Seega saab asuda seisukohale, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
7.Avalduses puuduvad ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtute infosüsteemist riigilõivu laekumist ei nähtu. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale käte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Kohus möönab, et tasumata riigilõiv on kõrvaldatav puudus, kuid praegusel juhul riigilõivu tasumine või tasumata jätmine avalduse menetlusse võtmisest keeldumist ei mõjuta. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest eelkõige sisuliste puuduste tõttu ning kuna tasutud riigilõiv sellisel juhul TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse, ei nõua kohus C.Y-lt enne avalduse menetlusse võtmisest keeldumist riigilõivu tasumist.
8.Lisaks C.Y menetlusdokumendi sisuliste puuduste tõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida C.Y näidatud tsiviilasja hinna 8888888888,88 eurot õigsust ega seega määrata ka avalduse esitamisel nõutava riigilõivu suurust. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ning RLS § 59 lg 1 ja Lisa 1 järgi tuleb hagilt tasuda riigilõiv vastavalt hagi hinna suurusele. Hagihind hagis taotletu harilik väärtus. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid, avalduse teksti põhjal ei ole samuti võimalik kindlaks teha, milliseid nõudeid ja kelle vastu C.Y-l võib olla. Seetõttu jääb arusaamatuks ka C.Y avalduses märgitud hagihinna kujunemine.
9.Eeltoodud põhjustel ei vasta C.Y avaldus sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele. Hageja poolt kohtule 24. novembril 2025 avaliku e-toimiku kaudu tsiviilasjana nr 2-25-20010 esitatud dokumendis ei ole ühtegi nõuet ega faktilist asjaolu, millest võiks C.Y-l nõude olemasolu järeldada. Puuduste kõrvaldamiseks tuleks avaldajal vormistada täiesti uus avaldus. TsMS § 3401 lg 1 eesmärgiks ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kui avaldus on esitatud selliste puudustega, et puuduste kõrvaldamise käigus tuleks sisuliselt koostada uus menetlusdokument, siis ei ole

2(3)

Tsiviilasi nr 2-25-20010

põhjendatud anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid on lubatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda (TalRK 2-19-9416, p 6).

10.TsMS § 371 lg 1 p-d 9 ja 10 sätestavad, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid, või kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmast, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 alusel kohalduvad need normid ka hagita menetluses lahendatava asja menetlusse võtmisel. Eeltoodu alusel kohus jätab C.Y avalduse menetlusse võtmata ja tagastab esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
11.TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Teadaolevalt ei ole asjas tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud.
13.Kohus selgitab, et kui hagiavalduselt on siiski riigilõivu tasutud, on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja