Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9416
Tsiviilasi
CC hagi TT, AA ja Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 21. augusti 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja CC (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Hagiavalduse kohaselt alandati Tallinna Vanglas hageja inimväärikust ja koheldi teda piinaval viisil. Hagejale ei osutatud nõuetekohast raviteenust ja ta paigutati korduvalt üksikvangistusse, kuigi hagejal on raske psüühikahäire (ATH, F 90). Selle tagajärjel tekitati hagejale rakseid tervisekahjustusi, mistõttu hageja puue on süvenenud ja ta on praeguseks 100% töövõimetu. Tallinna Vangla käitumine on vastuolus rahvusvaheliste konventsioonidega ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga, sest kinnipidamisasutustes tuleb tagada samasugune ravi kvaliteet nagu mujal ning üksikvangistust ei tohi kohaldada psüühikahäirega kinnipeetavate suhtes. Lisaks ei olnud üksikvangistuses jalutamiseks ettenähtud tingimused nõuetekohased. Menetlusabi taotluse kohaselt ei ole hageja raske psüühikahäire tõttu võimeline ennast esindama sh vajas ta kõrvalist abi ka hagiavalduse koostamisel. Ka ei ole hageja võimeline tasuma hagi esitamisel nõutavat riigilõivu, sest tema suhtes on välja kuulutatud pankrot ning regulaarseid sissetulekuid tal ei ole.
2 (5)
osutamisega, hagiavaldus ei sisalda, sh väidetavate rikkumiste toimepanemise aega. Hagiavaldusele on lisatud mitmeid dokumente, sh õiguskantsleri 5. oktoobri 2016. a märgukiri kartserikaristuse maksimaalse pikkuse kohta, 20. detsembri 2014. a otsus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, 2015–2016. a ravilugu, materjalid aktiivsus-tähelepanuhäire kohta ja selle ravijuhis. Eeltoodut arvesse võttes ei ole hageja välja toonud nõuet ega nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, millest tulenevad tema õiguste rikkumised. Eluliste asjaolude kirjeldamine ei eelda õigusteadmisi ja neid ei saa hageja eest välja tuua ega sisustada riigi õigusabi korras määratud esindaja. Kui hageja on esialgses hagiavalduses usutavalt kirjeldanud asjaolusid, mis viitavad tema tsiviilõiguste rikkumisele, siis saab kohus otsustada menetlusabi andmise vajaduse ning määrata konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Praegusel juhul on hagiavalduse puudused nii ulatuslikud, s.t sisuliselt tuleb koostada uus hagiavaldus, mistõttu ei ole sellisele juhtumile otstarbekas kohaldada TsMS § 3401 lg-t 1.
2). Menetluses osalemise edukust TsMS § 181 lg 2 järgi eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.