X hagi Beautiq OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.07.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5130,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg Kostja Beautiq OÜ (registrikood 12798629), lepinguline esindaja advokaat Liis Puidak
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 07.07.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada ja osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-12041 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Harju Maakohtusse Beautiq OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 1250,32 eurot, õiglases suuruses mittevaralise kahju hüvitis ning seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt osutas kostja hagejale juuksehooldusteenust, mis seisnes blondeerimises, Olaplexiga juuste lõikuses, värvimises ja föönisoengu tegemises (sirgendamine) pikkadele juustele (teenus). Hageja teavitas kostjat enne teenuse saamist, et tal on pikad mustaks värvitud juuksed, mida ta on varem blondeerinud. Samuti selgitas hageja kostja juuksurile C-le, milline on tema juuste seisukord, milliseid hooldusvahendeid ta kasutab ning kuidas ta on varasemalt oma juukseid töödelnud. C 28.03.2019 sotsiaalmeedia portaali Facebook postitusest järelduvalt oli kostja teadlik, et hageja oli poest ostetud värviga juuste juuri tumedaks värvinud. Samuti arutas hageja C-ga juuste värvimise järgset hooldust. Hageja juuste blondeerimine toimus kahe salongikülastuse käigus, millest esimesel (27.03.2019) töödeldi juukseid kostja väitel 6%-lise vesinikperoksiidi (H2O2) lahusega ning tulemuseks oli tumedusaste 6–7 ning teisel korral (30.04.2019) 3%-lise H2O2 lahusega, mille tulemusel saavutati tumedusaste 8–9.
1.2.Pärast teenuse saamist muutus hageja juuste seisund võrreldes teenuse osutamisele eelneva ajaga drastiliselt – juuksed muutusid kuivaks ning katkesid. Hageja pidi soetama endale igapäevaseks kandmiseks paruka. 17.06.2019 pöördus hageja Q juuksurisalongi, kus tuvastati ja fikseeriti juuste seisukord ning selgitati hagejale, et juuste katkemise põhjuseks on blondeerimine. 18.06.2019 edastas hageja kostjale e-kirja, milles kirjeldas oma juuste seisundit ning avaldas arvamust, et ilmselt on kostja juuksur kasutanud üleliia tugevat blondeerimisvahendit. 18.06.2019 vastuskirjas vabandas kostja seaduslik esindaja hageja ees. Samal päeval saadetud e-kirjas märkis C, et ta kasutas hageja blondeerimisel esimesel korral 6%-list ja teisel korral 3%-list vesinikku ning nägi pärast teist blondeerimisprotseduuri, et juuste pealmine kiht on kuivem, kuid juuste venimist/murdumist ta ei täheldanud. Vahemikus 18.06.–24.06.2019 saatis hageja kostjale kokku seitse e-kirja, milles selgitas muu hulgas, et tema juuksed endiselt murduvad ja selgitas, kuidas juuste kaotus on teda mõjutanud. Lisaks nõudis hageja kostjalt rahalist kompensatsiooni juuste kaotuse eest. Kostja ei nõustunud kahju hüvitama.
1.3.15 aastat juuksurina tegutsenud F (asjatundja) asus 06.08.2019 arvamuses seisukohale, et hageja juuksed on katkenud kostja juuksuri tegevuse tagajärjel. Asjatundja hinnangul kasutas kostja hageja juuste blondeerimisel suurema H2O2 sisaldusega lahust, kui kostja väidab.
1.4.Hageja ja kostja vahel sõlmiti töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 mõttes, mille kohaselt kohustus kostja töövõtjana saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (hageja kui tellija juuste blondeerimise) ning hageja kohustus maksma selle eest tasu. Hageja ostis kostjalt juuste blondeerimise teenust ning tema jaoks oli oluline iluprotseduuri tulemus –
2-19-12041 heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad. Pärast teenuse osutamist 27.03.2019 ja 30.04.2019 muutus aga lisaks hageja juuksevärvile ka tema juuste seisukord – juuksed muutusid kuivaks ning hakkasid katkema sellisel määral, et need oli vaja maha lõigata. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ja kostja ei leppinud kokku selles, et pärast teenuse osutamist peavad hageja juuksed olema jätkuvalt terved ning ei tohi katkeda, ei vasta teenus siiski lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p 2), kuivõrd kostja teadis või vähemasti pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed pärast teenuse osutamist katkevad ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel.
1.5.Kuigi VÕS § 641 lg 3 sisaldab spetsiifilist regulatsiooni töövõtja vabanemise kohta vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mis on tekkinud tellija juhiste tagajärjel, tuleneb seadusest üheselt, et kostja ei võinud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva töövõtjana eriteadmisteta hageja (tellija) juhiseid pimesi järgida, vaid oli oma eriteadmistest tulenevalt kohustatud juhiseid kontrollima. Kahtluse korral oli kostja kohustatud hagejat informeerima teenuse osutamisega kaasnevatest võimalikest riskidest ja ohtudest teenuse kvaliteedile või lepinguga silmas peetava tulemuse saavutamisele. Seega pidanuks kostja hoiatama hagejat juuste katkemise ohust niivõrd suures ulatuses, kuid kostja seda ei teinud.
1.6.Hagejal on tekkinud varaline kahju kokku 1250,32 eurot, sh kostjale teenuse eest makstud 340 eurot, kulud juuksehooldustoodetele 270,32 eurot, juuksuriteenus Q salongis 140 eurot, paruka soetamise ja korrigeerimisega seotud kulutused 500 eurot. Samuti on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Hageja on kasvatanud aastate jooksul hoolega endale pikki juukseid, mis olid paksud, tugevad ja terved. Hageja jaoks on tema väljanägemine oluline ning tema juuksed on tähtis osa tema väljanägemisest. Kostjalt teenuse saamise tagajärjel on muutunud hageja esteetiline välimus. Juuste taastamine nõuab spetsiaalset ja kulukat hooldust ning aega. Selle vältel on hageja sunnitud oma juukseid varjama. Kostja on hagejale tekitanud hingelisi läbielamisi: pärast juuste katkemist on hageja tundnud suurt meeleolulangust ja stressi. Samuti on langenud oluliselt tema enesehinnang. Selle tulemusel ei õnnestunud hagejal saada töökohtadele, millele ta kandideeris. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Teenuse osutamise käigus rääkis hageja kostja juuksurile, et ta on ka varasemalt juukseid blondeerinud, kuid blondeeritud osa oli hageja väitel teenuse osutamise ajaks täielikult välja kasvanud. Teenust osutanud juuksur selgitas hagejale, et ühe blondeerimisega ei ole võimalik saavutada hageja soovitud juuste heledusastet ning sellise tulemuse saavutamiseks tuleb juukseid blondeerida 2–3 korda 1–2 kuu pikkuse vahega. Samuti selgitas juuksur hagejale, kuidas tuleb juukseid pärast blondeerimist Olaplexiga hooldada. Hageja kinnitas kostjale, et soovib teenuse osutamist ning hoolitseb juuste eest blondeerimiste vahelisel ajal vastavalt juuksuri soovitustele.
2.2.Arvestades, et hageja juuksed olid enne töötlemist tumedad, ei olnud võimalik kummagi blondeerimise tulemusel saavutada külma tooni, pärast blondeerimist olid hageja juuksed sooja alatooniga. Teenust osutanud juuksur kasutas esimesel korral hageja juuste blondeerimiseks Olaplexi tooteid ja 6%-list H2O2 lahust, mis on keskmise tugevusega ja pigem nõrgatoimeline, arvestades hageja juuste tumedust enne teenuse osutamist. Eesti juuksurisalongides kasutatakse kuni 12%-lise H2O2 sisaldusega lahust. Seega on eksitav hageja väide, et juuksur kasutas blondeerimiseks esimesel korral liiga tugevat vesinikku. Kasutatud vesinik oli väikseima
2-19-12041 tugevusega, mida sellise teenuse osutamisel kasutatakse. Pärast teenuse osutamist ja salongist lahkudes olid hageja juuksed terved. Hageja ei soetanud kostja salongist Olaplexi juuksehoolduskomplekti, mida hageja pidi blondeerimise järgselt juuste hooldamisel kasutama, et säilitada juuste niiskus ja ennetamaks blondeerimise kahjustavat mõju juustele. Arvestades hageja juuste seisundit 17.06.2019, on ebatõenäoline, et hageja talle soovitatud tooteid kasutas. Olaplexi korrapärasel kasutamisel ei oleks juuksed saanud ka ülitugeva juuksekahjustuse korral muutuda selliseks, nagu need on hageja 18.06.2019 edastatud fotol.
2.3.Teise blondeerimise tegi kostja 3%-lise H2O2 lahuse ja Olaplex toodetega. Teenust osutanud juuksur selgitas hagejale veelkord, et oluline on jätkata juuste hooldamist Olaplex toodetega ning külmema alatooni saamiseks tuleb uue blondeerimisega pidada vahet vähemalt 1,5–2 kuud. Hageja juuksed olid pärast salongist lahkudes terved, kahjustusi ei esinenud. Hageja väidetav juuksekahjustus on oma olemuselt selline, mis oleks ilmnenud juba juuksurisalongis värvi mahapesemisel, kuivõrd selliselt kahjustunud juuksed muutuvad pestes venivateks ja katkevateks. Hageja juuste puhul seda ei toimunud. Kahjustus oleks pidanud ilmnema hiljemalt esimese koduse juuksepesu ajal.
2.4.Hagist nähtub, et hageja on asjatundja soovitusteta soetanud erinevaid tooteid, mis on juuste väljalangemist ravivad ja väga tugevatoimelised, kuid ei ole soetanud juuksuri soovitatud tooteid. Hageja kasutatud tooted on oma keemiliste omaduste poolest osaliselt teineteist välistavad ning kõigi nende kasutamine koosmõjus pigem koormab juukseid ja peanahka, põhjustades peanahale stressi ning juuste väljalangemist. Samuti ei toeta nimetatud tooted disulfiidsidemete taastamist ja juuksekarva ravi, vaid on suunatud peamiselt peanaha ravimiseks. Hageja pöördus kostja poole alles 18.06.2019, s.o enam kui 1,5 kuud pärast teenuse osutamist. On tõenäoline, et hageja ei pöördunud kohe kostja salongi selle tõttu, et ta oli juukseid ise täiendavalt töödelnud ja/või ei olnud oma juukseid vastavalt kostja soovitusele hooldanud. See oleks salongi tagasi pöördudes aga kohe ilmsiks tulnud. Enam kui 1,5 kuud pärast juuksuriteenuse osutamist ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hageja juuste kahjustumise vahel.
2.5.Sedavõrd tumedate juuste blondeerimisel, nagu olid hagejal, kipub värv omandama blondeerimise vahelisel ajal punakat ja/või kollakat alatooni ja kulub pigem soojemaks kui külmemaks. 20.05.2019 on hageja postitanud oma Facebooki kontol foto, millelt samuti nähtub, et pärast teist blondeerimist on juuksed terved. Samuti nähtub hageja postitatud fotolt, et hageja juuksed on loomupäraselt kulunud pigem punakamaks ja tumedamaks, külm alatoon juustes ei ole domineeriv. Oranžikas toon ei saa kuludes omandada külma alatooni. Q salongis tehtud fotodelt nähtuvalt on hageja juuksed aga oluliselt külmema tooniga, kui pärast 30.04.2019 blondeerimist. Lisaks nähtub nendelt fotodelt, et vahepealse juuste töötlemise ning tõenäoliselt ka vale hooldamise tulemusel on juuksed katkenud varasemalt blondeeritud ja blondeerimata juuste väljakasvu piirilt. Kostja on tuvastanud, et veel 2017. a oktoobris olid hageja juuksed blondid. Seega ei saanud olla tõene hageja enne teenuse osutamist esitatud väide, et varem blondeeritud juuksed on täielikult välja kasvanud.
2.6.27.03.2019 ja 30.04.2019 tehtud fotodelt nähtub, et kostja on teinud hageja soovitud töö ja hageja juuksed on terved, ning olid seda ka veel 20 päeva hiljem (20.05.2019 foto). Tulemus vastas hageja ootustele, hageja ei esitanud sellega seoses kostjale pretensioone. Seega vastas töö lepingutingimustele VÕS § 641 mõttes. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kostja selgitas hagejale enne teenuse osutamist töö tulemusi ja blondeerimise järgse hoolduse olulisust. Hageja ei hooldanud oma juukseid vastavalt juuksuri antud juhistele ning
2-19-12041 andis kostjale ebaõiget teavet blondeeritud juuste väljakasvamise kohta. Tumedate juuste puhul ei ole juuksuril võimalik vaatluse tulemusel tuvastada, kas ja mil määral on varem blondeeritud osa välja kasvanud. Lisaks on alust arvata, et hageja töötles pärast kostjalt teenuse saamist oma juukseid täiendavalt.
2.7.VÕS § 644 lg 1 kohaselt pidanuks hageja teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juuksuriteenuse puhul olnuks mõistlikuks ajaks maksimaalselt nädal, s.o hageja oleks pidanud pöörduma salongi tagasi kohe pärast esimest kodust juuksepesu, kui väidetav probleem ilmnes ning andma kostjale võimaluse suurema kahju ennetamiseks või vältimiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 07.07.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab lugeda tuvastatuks, et hageja käis kostja juures juukseid blondeerimas kahel korral, 27.03.2019 ja 30.04.2019. Teenust osutanud juuksur C oli teadlik sellest, et hageja oli oma juuksed poevärviga mustaks värvinud. Esimesel korral kasutas kostja juuksur C 6%-list vesinikulahust ja teisel korral 3%-list vesinikulahust. Teisel korral saavutati tulemuseks tumedusaste 8–9, värvi maha pesemisel ei muutunud juuksed venivateks ja katkevateks ning hageja juuksed olid salongist lahkudes terved. Nähtavad probleemid hageja juustega ilmnesid 2019. a mai keskpaigas ning 17.06.2019 pöördus hageja Q juuksurisalongi, kus tuvastati, et hageja juuksed on kahjustatud.
3.2.Pooled sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635) iluteenuse (juuste blondeerimise) osutamiseks. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Kuigi pooled ei leppinud konkreetselt kokku töö omadustes, on kostja osutatava iluteenuse iseloomust tulenevalt selge, et hageja ostetud teenuse tulemuseks pidid olema heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad ning mis ei katke massiliselt. Kostja teadis või vähemalt pidi teadma, et hageja ei soovi, et tema juuksed pärast blondeerimist hulgaliselt katkevad. Hageja võis mõistlikult tugineda kostja erialastele oskustele ja teadmistele juuste blondeerimisel, arvestades, et kostja peab professionaalset ilusalongi, mis pakub juuste blondeerimise teenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Seega pidi kostja oma eriteadmiste ja professionaalsuse tõttu kontrollima, kas hageja soovitud teenus sobib tema juustele.
3.3.Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate C, Q ja ekspert Z ütlustest järeldub, et kostja ei teinud hageja juuste blondeerimisel vigu, sh ei kasutanud liiga kõrge vesinikusisaldusega lahust. Q ja Z sõnul oleksid ka nemad kasutanud esimesel protseduuril 6% vesinikusisaldusega lahust, arvestades hageja juuste tumedat värvi ja tema väidet, et blond värv on juustest välja kasvanud. Z ja F ütluste kohaselt saavad üleblondeerimisega kahjustada eelkõige pealael asuvad juuksed, mis saavad kõige rohkem keskkonnamõjutusi. C, Q, Z ja F kinnitasid, et ulatuslik kahjustus pidanuks ilmnema juba salongis, või hiljemalt pärast 1–2 kodust juuksepesu. Z ütluste kohaselt on blondeerimise kõrvalmõjuks juuste kuivus ja rabedus, kuid seda on võimalik kaitsvate toodetega (nt Olaplex) vältida. Seega saab järeldada, et kostja kasutas õigeid töövõtteid.
3.4.Kostja esitatud fotodelt nähtub, et kostja on teinud soovitud töö ning pärast blondeerimisi olid hageja juuksed terved. Vaidlust pole selle üle, et pärast kahte blondeerimist vastas tulemus hageja ootustele, hageja ei esitanud kostjale pärast töö lõpetamist pretensioone.
2-19-12041
3.5.Z eksperdiarvamuse kohaselt peab juuksur enne blondeerimise protsessi alustamist selgitama välja, mida on kliendi juustega eelnevalt tehtud, sh kas neid on värvitud/blondeeritud, kuidas klient juukseid kodus hooldab ja mis vahendeid ta kasutab. Seejuures on eksperdi väitel oluline, et juuksur selgitaks välja, millal toimus viimane blondeerimine, st mis ulatuses on blond osa välja kasvanud. Kostja ei selgitanud välja, millal oli hageja oma juukseid varasemalt blondeerinud. Samas ei ole see asjaolu mõjutanud hageja juuste katkemist. Z asus seisukohale, et kui juuste katkemine oleks olnud seotud varasema blondeerimisega, siis sellisel juhul oleks hageja juuksed katkenud välja kasvanud osas, mis hageja väidete kohaselt pidanuks olema 1–2 aastat. Murdumise väljakasv oli praegusel juhul aga 3–6 kuud. Z kinnitas, et kostja juuksur tegi kõike, mida ta saanuks teha, arvestades hageja väidet, et ta oli paar aastat tagasi blond. Q ütluste kohaselt oli hageja juuste väljakasv 17.06.2019 seisuga umbes 1,5 cm. Arvestades, et juuksed kasvavad umbes 1 cm kuus ja hageja oli 2017. aastal blond, siis 2019. aastaks olid tema juuksed umbes 20 cm võrra välja kasvanud. Seega pidanuks Q ütluste kohaselt juuksed hakkama murduma 20 cm kaugusel, mitte peanaha lähedalt. Järelikult ei oma asjas tähtsust see, millal hageja varasemalt juukseid blondeeris, kuna kahjustus ei tekkinud hageja juuste väljakasvu kohale, mis pidi olema umbes 20 cm pealaest.
3.6.Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et kostja ei selgitanud talle piisavalt, kuidas ta peab oma juukseid pärast blondeerimist hooldama ja milliseid tooteid kasutama. C ütluste kohaselt soovitas ta hagejale kodust Olaplexi hooldust ja selgitas hagejale põhjalikult, kuidas tuleb juukseid hooldada. Hageja väitel kasutas ta Olaplexi, kuid Z eksperdiarvamuse järgi puudub selle kohta kinnitus.
3.7.Kokkuvõttes pole tõendamist leidnud, et kostja tegi hagejale teenuse osutamisel vigu, mis tõid kaasa hageja juuste katkemise. Z eksperdiarvamuse ning tema ja Q ütluste põhjal saab pidada tõenäoliseks, et juuksekahjustus on tekkinud vale hooldamise, täiendava värvimise, stressi vms tulemusel. Seega ei vastuta kostja hagejal kahju tekkimise eest. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
4.1.Maakohus on ebaõigesti järeldanud, et hagejal tekkis kahju tema enda tegevuse tulemusel. Samuti on maakohus ebaõigesti tõlgendanud VÕS § 641 lg-t 3. Kostjale oli teada, et hageja oli oma juukseid enne teenuse saamist ise värvinud. Seega juhul, kui see asjaolu oli hageja juuste katkemise põhjuseks, ei ole tegemist hageja riisikoga. Kostja ei võinud eriteadmisteta hageja juhiseid pimesi järgida, vaid pidi teda teavitama teenusega kaasnevatest võimalikest riskidest. Hageja kinnitas kohtuistungil vande all, et ta ei föönitanud juukseid pärast 30.04.2019 toimunud blondeerimist ning ta ei ole ise oma juukseid blondeerinud ega sirgendanud. Kostja väited selle kohta, et hageja on ise oma juukseid blondeerinud, on paljasõnalised. F väitel ei saanud hageja juuksekahjustused olla põhjustatud ebaõigest kodusest juuksehooldusest, juuksekummi kasutamisest ega kuumtöötlemisest, vaid nende ulatuslikkust arvestades sai kahjustuste põhjuseks olla vaid blondeerimine. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et ta ei ole oma juukseid ise kahjustanud. Selle kohta, et hageja oleks ise oma juukseid kahjustanud, puuduvad tõendid.
4.2.Kostja ei saavutanud lepingutingimustele vastavat tulemust, s.o heledamad juuksed, mis on terved, tugevad ja ilusad ning ei katke massiliselt. Isegi kui pooled ei leppinud enne lepingu sõlmimist kokku sellises tulemuses, saab asuda seisukohale, et töö ei vasta lepingutingimustele
2-19-12041 VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel. C tunnistas, et pärast teist blondeerimist olid hageja juuksed kuivemad kui enne. Q pidas hageja juuste katkemise põhjuseks keemilist töötlust; probleemi võis tema hinnangul põhjustada see, et blondeerimisvahendit on kantud musta poevärvi peale, mis sisaldab ohtralt metalli. Samuti märkis Q, et probleem võis olla tingitud ka praaktootest või ainete ebaõiges koosluses kokkusegamisest. F ütluste kohaselt on 30.04.2019 foto põhjal tuvastatav, et hageja juuksed on üle töödeldud. F pidas katkemise põhjuseks seda, et blondeerimine on tehtud liiga kiiresti: sama tulemuse saavutamiseks, mis hagejal saavutati kahe blondeerimise järel, olnuks ohutu teha 5–7 külastust 3–4 kuu jooksul. Asjaolust, et kahjustus ei ilmnenud kohe pärast teist salongikülastust, ei järeldu, et selle põhjuseks ei saanud olla kostja juures toimunud blondeerimine. Hagejale sai kahju tekkida üksnes kostja tegevuse tagajärjel. Hageja sai töö lepingutingimustele mittevastavusest teada 17.06.2019 ning teavitas sellest kostjat 18.06.2019. Enne Q salongis käimist hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et juuste kahjustused on tingitud vastustaja tegevusest.
4.3.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja selgitas hagejale piisavalt, kuidas ta peab oma juukseid pärast blondeerimist hooldama. Hageja ostis kostjalt pärast esimest blondeerimist Olaplex nr 3 hooldustoote, mida kasutas vastavalt C juhistele, s.o pani õhtul toodet rätikukuivadesse juustesse, jättis ööseks pähe ning pesi hommikul maha. C on 25.10.2020 avaldanud oma Facebooki kontol ka postituse, milles ta soovitab panna Olaplex toodet nr 3 õhtul märgadele juustele ning juukseid hommikul pesta. Z ütluste kohaselt ei ole sellised tootja soovitused. Z märkis, et märgade juustega ei tohi magama minna ning isegi kui juuksed on kuivad, kuid toode on ööseks jäetud juustesse, muudab see need raskemaks ning blondeeritud juuksed võivad seetõttu katkeda. Z hinnangul on see parim selgitus sellele, miks hageja juuksed võisid katkeda. Veebipoodides Olaplex toote nr 3 kohta avaldatud kasutusjuhiste järgi ei ole ette nähtud selle ööseks juustesse jätmist, vaid seda tuleb enne maha pesemist juustes hoida 10 minutit. Lisaks kinnitas hageja vande all kohtuistungil, et kostja juuksur ei selgitanud talle midagi juuste pH muutumise kohta ega hoiatanud teda, et tumedatele juustele mõeldud ega happelisi tooteid ei tohi kasutada. Neid tõendeid ei ole maakohus oma otsuses käsitlenud ega selgitanud välja, kas kostja ebaõige juhise järgimine võis olla hagejal tekkinud kahju põhjuseks. Asjaolud, et kostja jättis välja selgitamata selle, millal hageja viimati juukseid blondeeris, ning andis ebaõigeid soovitusi blondeerimise järgseks juuksehoolduseks, näitavad kogumis kostja hooletut suhtumist hagejale osutatud iluteenusesse.
4.4.Maakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid, jättes valikuliselt osadele tõenditele hinnangu andmata ning jättes põhjendamata, miks ta üht tõendit teisele eelistab. Maakohus on tuginenud vaid Z arvamusele ja ütlustele, jättis täielikult kõrvale F ütlused ning arvestas C ja Q ütlusi vaid osaliselt. Hageja selgitas maakohtule, et Z on ilmselgelt erapoolik ja kostja kasuks kallutatud. Lisaks tuginevad Z ütlused osaliselt tõendamata oletustele ning on osaliselt vastuolulised. Nendele hageja etteheidetele maakohus tähelepanu pööranud ega selgitanud, miks on Z usaldusväärsem kui Q või F. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.1.Pärast teenuse osutamist tehtud fotodelt ei nähtu muid kahjustusi peale selle, et hageja juuksed on varasemast kuivemad. Juuste kuivus on tavapärane blondeerimise tagajärg ning tegemist ei ole töö mittevastavusega. Hageja ei esitanud pärast teenuse saamist kostjale selle kohta pretensioone. Hageja väitis kostja juuksurile, et varasemalt blondeeritud osa on täielikult välja kasvanud. Arvestades, et hageja blondeeris oma juukseid 1–2 aastat enne kostjalt teenuse
2-19-12041 saamist, oleks juuste katkemine pidanud toimuma väljakasvu osas. Tegelikkuses oli hageja juuste väljakasv murdumiseni 3–6 kuud. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust see, millal hageja täpsemalt juukseid oli blondeerinud. Tunnistajate C ja Q ning ekspert Z ütlused kinnitavad, et kostja ei teinud hageja juuste blondeerimisel vigu. Liiga kõrge vesinikusisaldusega vahendi kasutamine ei leidnud tuvastamist. Juuksuri ebakvaliteetse töö puhul oleks kahjustus tekkinud pealmistel juustel, mitte kuklaosas. Samuti oleks sedavõrd ulatuslik juuste kahjustamine pidanud ilmnema salongis või hiljemalt pärast 1–2 kodust juuksepesu.
5.2.Hageja väitel algas juuste katkemine 2019. a mai keskpaigas, mitte vahetult pärast teenuse saamist. Juuste katkemise probleemiga pöördus hageja kostja poole alles poolteist kuud pärast teist blondeerimist. Pole eluliselt usutav, et klient, kelle jaoks on tema juuksed väga olulised, ei pöörduks kohe probleemi ilmnemisel teenust osutanud juuksurisalongi poole. Hageja on kinnitanud, et teenuse saamine jäi hageja jaoks stressirohkesse perioodi, mil teda vaevasid erinevad terviseprobleemid ja võimalik vitamiinipuudus. Tunnistajate ütluste kohaselt võivad need asjaolud juukseid kahjustada. Kuivõrd blondeerimine kahjustab alati juukseid, vajavad need pärast seda iseäranis hoolsat ja õrna kohtlemist. Tõenäoliselt on kahju põhjustanud kas hageja ise vale hooldusega (märgade juuste sirgendamine, patsikummid, föönitamne, toonimine poevärviga jms) või on juuste katkemine seotud hageja tervisliku seisundi ja stressiga. Hageja eitas 26.11.2020 kohtuistungil ütlusi andes juuste sirgendamist ja föönitamist, samas kui Q tunnistuse järgi oli hageja enne tema salongi pöördumist juukseid sirgendanud.
5.3.Maakohus tuvastas, et kostja juuksur andis hagejale õiged ja piisavad soovitused juuste koduseks hooldamiseks. Nii hageja kui ka C kinnitasid, et viimane soovitas hagejal hooldada juukseid Olaplexi vahenditega. C ei andnud hagejale aga soovitust minna juuksemaskiga magama. Isegi juhul, kui hageja oleks seda teinud, ei ole menetluse käigus leidnud tõendamist, et just Olaplexi ööseks juustesse jätmine tõi kaasa hageja väidetud kahju. Arvestades, et hageja kasutas mitmeid erinevaid juuksehooldusvahendeid, pole võimalik tuvastada, et just Olaplex põhjustas juuste katkemise. Kahju võis põhjustada ka muude, sh blondeeritud juustele sobimatute toodete kasutamine (sh Placent Activ tootesari).
5.4.Eksperdi (Z) leidis hageja. Asjaolu, et eksperdiarvamuse järeldused ja eksperdi ütlused ei ole hagejale meelepärased, ei anna alust kahelda end asjatundlikuna näidanud eksperdi usaldusväärsuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid selle põhjendusi tuleb täiendada ja osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid. Põhjendamatu on hageja etteheide, et maakohus on ebaproportsionaalses ulatuses tuginenud Z arvamusele ja ütlustele, jättes F, C ja Q ütlused suures osas kõrvale. Maakohus on asja lahendamisel olulist tähtsust omavas osas võtnud otsuse tegemisel arvesse kõigi tunnistajate ütlusi. Seejuures tuleb arvestada, et Z andis asjas ka eksperdiarvamuse ning erinevalt tunnistajatest on Z mõlema poole nõusolekul valitud ekspert, kellel teadaolevalt ei olnud kohtuvaidluse osalistega varasemat puutumust. F-lt ja Q-lt seevastu ostis hageja enne kohtuvaidlust iluteenust. Eksperdi leidmisel seadis hageja tingimuseks, et ekspert ei ole C ega kostja seadusliku esindaja Ü õpetaja, tuttav ega lähedane isik. Hageja nõudel kuulati Z ka
2-19-12041 kohtuistungil üle. Kuivõrd Juuksurite Ühendus ega selle juhatuse liige W ei ole menetlusosaline, ei anna Z seos W-ga kutseühenduse kaudu põhjust kahelda tema eksperdiarvamuse ja ütluste objektiivsuses ning usaldusväärsuses. Lisaks on Z eksperdiarvamus oluliselt põhjalikum kui hageja esitatud F 06.08.2019 arvamus, sealhulgas on Z erinevalt F-st põhjendanud oma seisukohti erialastele (teaduslikele) teadmistele tuginedes.
8.Hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel osutas kostja hagejale juuksuriteenust. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635). Vaidlust ei ole selles, et hageja soovis oma mustaks värvitud juuksed blondiks värvida ning kahe salongikülastuse tulemusel saavutatud juuksevärvi osas hagejal kostjale etteheiteid ei ole. Pooled ei vaidle ka selle üle, et enne blondeerimisi kostja juures olid hageja juuksed terved, kuid 17.06.2019 seisuga oli suur osa hageja juustest katkenud vaid mõne sentimeetri kaugusel peanahast, iseäranis kuklaosas. Hageja arvates on juuste katkemine tingitud kostja tegevusest.
9.VÕS § 641 lg 1 I lause järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Õiguskaitsevahendite rakendamise, sh kahju hüvitamise nõude eelduseks on töövõtulepingu rikkumine (VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ning vastutus lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Praeguses asjas ei ole tuvastatud, et pooled leppisid peale juuksevärvi heledamaks muutmise kokku selles, millistele muudele omadustele peab töö vastama. Seetõttu tuleb juhinduda VÕS § 641 lg 2 p-st 2 ning VÕS § 77 lg-st 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
9.1.Apellatsioonkaebuse p-s 2.2.1 märgitut arvestades ei ole apellatsioonimenetluses enam vaidlust selle üle, et kostja juuksur kasutas esimesel korral 6%-list ja teisel korral 3%-list H2O2 lahust ning blondeerija kahjuliku mõju vähendamiseks Olaplexi. Z eksperdiarvamuse kohaselt oli esimesel helestamisel 6%-lise vesinikusisaldusega lahuse kasutamine mõistlik, arvestades hageja juuste värvi ja seisundit, mille juuksur C hindas heaks (Z eksperdiarvamuse p 2; I kd, tl 175). Q ütluste järgi oleks ka tema kasutanud sama suure vesinikusisaldusega blondeerimisvahendit (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 01:35:19–01:35:26; I kd, tl 139). Z eksperdiarvamuse ning Q ütluste kohaselt toimis kostja juuksur hageja juuste blondeerimisel õigesti (sh blondeerija toimimise aeg ja Olaplexi kasutamine) ning jättis kahe blondeerimisprotseduuri vahele mõistliku pikkusega aja. F ütluste järgi oleks tema hageja juuksed värvinud heledaks 3–4 kuu ja 5–7 külastuse jooksul (12.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:26:46–00:27:37; I kd, tl 111), kuid samas tõi näite ka sellest, kuidas ta värvis ühe kliendi juuksed 2,5 kuuga mustast blondiks (samas, ajamärk 00:13:24; I kd, tl 109). Ka F ütlustest ei järeldu, et C oleks hageja juukseid blondeerides selgelt valesti toiminud.
9.2.Z, Q, C ja F selgitustest järeldub, et kui juuksur oleks kasutanud liiga tugevat blondeerijat või muid ebaõigeid meetodeid, oleks see pidanud ilmnema juba salongis või hiljemalt 1–2 koduse juuksepesu järel. Hageja juustest 27.03.2019 ja 30.04.2019 kostja salongis tehtud fotodelt ei nähtu silmatorkavat kahjustust. Hageja ei esitanud vahetult teenuse saamise järel kostjale teenuse kohta pretensioone. Kuivõrd blondeerimine muudab juuksed kuivemaks (vt nt Z eksperdiarvamuse p-d 3, 8, 21, 23, 29; I kd, tl 175, 175 pöördel, 176 pöördel ja 177), on teatav juuste kahjustumine blondeerimise käigus praktiliselt vältimatu, sageli tuleb juuksed enam kahjustatud osas (pikkade juuste puhul umbes 10 cm ulatuses) lühemaks lõigata (vt nt F ütlused 12.11.2020 istungil, ajamärk 00:22:45; I kd, tl 110 pöördel). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada rikkumiseks seda, et hageja juuksed muutusid kostja töö tulemusel varasemast kuivemaks ning otstest katkevaks. Eelneva põhjal tuleb muuta maakohtu otsuse p9
2-19-12041 s 56 toodud põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kostjalt ostetud teenuse tulemuseks pidid olema mh terved, tugevad ja ilusad juuksed.
9.3.Ringkonnakohtule ei nähtu eelneva põhjal, et kostja oleks hageja juuste blondeerimisel kasutanud ebaõigeid meetodeid ja vahendeid. 30.04.2019 teenuse saamise järel olid hageja juuksed varasemaga võrreldes kuivemad, kuid siiski normaalses seisus. Seega võib asuda seisukohale, et kostja tegi töö vähemalt keskmise kvaliteediga.
10.Hageja ütluste kohaselt ei ilmnenud kahjustus kohe, vaid tema juuksed hakkasid pärast protseduuri järk-järgult ära tulema (katkema) ning 2019. a mai keskpaigas mõistis ta, et juustega on midagi valesti (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:17:13–00:17:46; I kd, tl 128 pöördel). Hageja pöördus 17.06.2019 Q salongi, kus tehtud fotodelt (I kd, tl 35–36) nähtub, et hageja juuksed on iseäranis kuklaosas ulatuslikult katkenud. Enne Q salongis käimist hageja kostjale oma juuste kahjustusest teada ei andnud, kuigi seda võinuks hagejalt eeldada – hageja oli teadlik blondeerimise kahjustavast mõjust ja vajadusest juuste eest erilist hoolt kanda. Hageja teavitas kostjat arvatavast töö lepingutingimustele mittevastavusest alles 18.06.2019, s.o umbes kuu aega pärast kahjustuse väidetavat ilmnemist. 18.05.2019 hagejast tehtud fotodel (II kd, tl 63–64) on hagejat pildistatud eestvaates ning nendelt ei ole näha juuste seisukorda kuklaosas, nagu kostja ja Q salongides tehtud fotodel. 18.05.2019 tehtud fotode põhjal pole võimalik hinnata juuste seisundit tervikuna, kuid neilt ei nähtu ka hageja juuste ulatuslikku katkemist. Seega puuduvad tõendid, millelt oleks tuvastatav hageja juuste oluline kahjustumine enne 17.06.2019.
11.Maakohus tuvastas, et kostja sai hagejalt enne teenuse osutamist teabe selle kohta, et hageja juuksed olid värvitud mustaks, kuid need olid varasemalt olnud blondid ja hageja arvates olid juuksed blondist osast välja kasvanud. Z eksperdiarvamuse kohaselt peab juuksur enne tööga alustamist välja selgitama, millal klient viimati juukseid blondeeris, kuna selle põhjal teab juuksur, millises ulatuses on blond osa välja kasvanud, s.o millises ulatuses peab uuel blondeerimisel olema ettevaatlikum (p-d 5–7; I kd, tl 175–175 pöördel). C kinnitas, et ta ei täpsustanud, millal hageja oma juukseid viimati blondeeris (12.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 01:09:23–01:09:28; I kd, tl 118). Samas ka juhul, kui pidada seda töövõtja hoolsuskohustuse rikkumiseks, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja juhiste ebapiisav kontrollimine (varasema blondeerimise aja välja selgitamata jätmine) ei ole põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega. Arvestades juuste kasvamise kiirust (ca 1–2 cm kuus) ning seda, et hageja väitel toimus varasem blondeerimine 1–2 aastat enne kostja salongi pöördumist, pidanuks hageja juuksed olema varasemast blondeerimisest välja kasvanud umbes 20 cm ulatuses. Hageja juuksed olid aga Q salongis tehtud fotode järgi kuklaosas katkenud peanahale oluliselt lähemalt kui 20 cm, kusjuures pärast kostja juures toimunud viimast blondeerimist olid juuksed kasvanud ca 1,5 cm. Seega ei katkenud hageja juuksed mitte varasemalt blondeeritud ja välja kasvamata osa ulatuses, vaid oluliselt kõrgemal. C ütluste järgi oli blondeerimise järel kõige kuivem juuste pealmine kiht, mis peab taluma kõige enam väliseid mõjutusi ja mis on ka üldiselt õrnem (12.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:58:22 ja 01:07:37–01:07:54; I kd, tl 116 ja 117 pöördel). Q salongis tehtud fotodelt nähtuvalt oli kõige ulatuslikumalt katkenud aga juuste alumine kiht. Lisaks ei oleks Z arvates pidanud juuksur midagi teisiti tegema ka juhul, kui ta oleks täpsemalt teadnud, millal hageja oli oma juukseid viimati blondeerinud (01.04.2022 istung, ajamärk 00:07:12; II kd, tl 34).
12.Eksperdi ja tunnistajate ütlustest järeldub, et juuste tugeva töötlemise puhul nagu blondeerimine kuulub iluteenuse juurde ka kliendile juhiste andmine juuste koduseks hooldamiseks, arvestades et sellisel juhul vajavad juuksed erilist hoolt. C väitel soovitas ta hagejal hooldada kodus juukseid Olaplexiga ning pärast selle kasutamist pesta šampooniga,
2-19-12041 teha juuksemaski ja seejärel panna juustesse palsamit ja vajadusel juukseotstele ka õli. Samuti soovitas C hagejal hoiduda juuste kuumtöötlemisest (föönitamine, sirgendamine, lokkide tegemine) või vähemalt kasutada sellise vajaduse puhul kuumakaitset (12.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:59:17–00:59:46; I kd, tl 116–116 pöördel), samuti juuste patsis kandmisest (samas, ajamärk 01:21:32; I kd, tl 120). Hageja kinnitas, et kostja juuksur andis talle juhised juuste koduseks hooldamiseks, sh kasutada Olaplexi ja juuksemaski ning vältida töötlemist (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 00:12:55; I kd, tl 127 pöördel). Ringkonnakohtu hinnangul saab hagejale antud juhiseid pidada piisavaks. Töövõtja hoolsuskohustuse rikkumiseks ei saa pidada seda, et hagejale ei selgitatud juuste pH muutumist blondeerimise tulemusel ega seda, et spetsiaalselt tumedatele juustele mõeldud vahendid blondidele juustele ei sobi, arvestades et hageja ei ole väitnud, et ta teavitas kostjat sellest, milliseid tumedatele juustele mõeldud vahendeid ta kasutab ja kavatseb edasi kasutada, või uuris kostjalt nende kasutamise sobilikkuse kohta.
13.Z on oma eksperdiarvamuses ja 01.04.2022 istungil antud ütlustes toonud välja mitmeid asjaolusid, mis võivad olla blondeeritud juuste katkemise põhjuseks: ebaõige hooldamine, sh ei kasutata hapratele juustele mõeldud juuksehooldustooteid; keemiline reaktsioon juustesse salvestunud vitamiinide, mineraalide, ravimite jääkproduktide vms vahel; tervisega seotud põhjused (sh ravimite tarvitamine, rasedus, keemiaravi); juuste kinnitamine patsi; märgade või niiskete juustega magama või jaheda ilmaga välja minemine; täiendav töötlemine (värvimine, toonimine); kuumtöötlemine (föönitamine, sirgendamine, lokkide tegemine), iseäranis kui seda tehakse niiskete juustega ning ilma kuumakaitset kasutamata (eksperdiarvamuse p-d 33, 38, 40, 50 ja 69; I kd, tl 177–178, 179 pöördel, 180 pöördel – 181). Ülehooldamist pidas ekspert teoreetiliselt võimalikuks, kuid eelmainitud asjaoludega võrreldes oluliselt vähem tõenäoliseks juuste katkemise põhjuseks (samas, p 43; I kd, tl 178). Z ei osanud öelda konkreetset asjaolu, mis oli või võis kõige tõenäolisemalt olla hageja juuste katkemise põhjuseks, kuid tema hinnangul eeldab juuste katkemine sealt, kus need on (tavapäraselt) kõige tugevamad, kas mehaanilist, keemilist või kuumakahjustust (samas, p 39; I kd, tl 178). Z hinnangul ei olnud hageja juuste katkemise põhjuseks kostja osutatud teenused (samas, p 69; I kd, tl 181).
14.Hageja väitel soovitas C temale kanda Olaplexi õhtul rätikukuivadesse juustesse ning hommikul maha pesta. See väide on usutav, arvestades, et C on 25.10.2020 Facebooki postituses nime all XXX soovitanud panna Olaplexi toodet nr 3 õhtul pähe ning hommikul maha pesta (II kd, tl 62). Hageja esitatud tootekirjelduste kohaselt aitab Olaplexi toode nr 3 vältida juuste kahjustusi keemilise töötlemise ajal ning hooldada kahjustatud juukseid. Tootja soovituste kohaselt tuleb Olaplexi toodet nr 3 panna rätikukuivadesse juustesse, kammida läbi ja hoida enne mahapesemist 10 minutit või kauem (II kd, tl 59–61). Z ütluste järgi muudab Olaplex juuksed raskemaks ning kui minna magama, nimetatud vahend juustes, võib see põhjustada juuste katkemise, eriti juhul, kui juuksed on märjad (01.04.2022 istungi protokoll, ajamärk 00:15:24; II kd, tl 35–35 pöördel). Hageja väitel läks ta niiskete juustega magama vaid mõned korrad, kui ta kasutas C soovitusel Olaplexi toodet nr 3 (hageja 29.04.2022 seisukoha p 3.2.4.28; II kd, tl 50). Z ütlustele tuginedes peab hageja juuste katkemise tõenäoliseks põhjuseks kostja juuksuri soovitust jätta Olaplex ööseks juustesse. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui C andis hagejale tema väidetud soovituse ja hageja seda järgis, ei ole ringkonnakohus veendunud, et just see võis põhjustada hageja juuste katkemise. Hageja on loetlenud erinevaid tooteid, sh blondeerimise järel ostetud tooted, mida ta oma juuste hooldamiseks kasutas (I kd, tl 12 ja 33–33 pöördel; II kd, tl 57–58). Erinevate toodete kasutamist arvestades ei ole võimalik üheselt järeldada, milline neist toodetest võis kahju põhjustada või kas põhjuseks võis olla nende samaaegne kasutamine. Kui lähtuda eeldusest, et juuste katkemise võis põhjustada ebaõige hooldus, ei saa välistada, et kui hageja oleks pöördunud kostja poole kohe pärast seda, kui ta mõistis, et juuksed tulevad varasemaga võrreldes oluliselt suuremal hulgal ära, võinuks
2-19-12041 kostja vajadusel muuta või täiendada juuksehoolduse juhiseid ning seeläbi hoida ära suurema kahju tekkimise. Lisaks tuleb siinkohal arvestada sellega, et hageja juuste katkemine jätkus ka pärast seda, kui ta oli käinud Q salongis (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 00:57:24– 00:58:31; I kd, tl 134). Kui hageja jättis enda väitel Olaplexi ööseks pähe vaid mõned korrad, siis on väheusutav, et selle toote kasutamisel oleks olnud sedavõrd pikaajaline kahjustav mõju, arvestades, et juukseid ei kahjustanud mitte toode ise, vaid vahendist raskemaks muutunud juuste mehaaniline hõõrdumine magamise ajal.
15.Asjas kogutud tõendite põhjal ei saa välistada, et hageja blondeerimisest hapramaks muutunud juuksed katkesid temast endast tingitud asjaolu tõttu, sh tervislikud põhjused ja ravimite tarvitamine, kuna hageja väitel jäi blondeerimine stressirohkesse perioodi. Samuti ei ole ringkonnakohus veendunud, et hageja väited juuste kodus töötlemise kohta on tervikuna tõesed. Nimelt võis hageja enda väitel pärast esimest blondeerimist juukseid paar korda föönitada, kuid pärast teist blondeerimist ta seda ei teinud (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärk 00:19:35; I kd, tl 128 pöördel), samuti väitis hageja, et ta ei blondeerinud täiendavalt oma juukseid (samas, ajamärk 00:20:02; I kd, tl 128 pöördel), ei sirgendanud neid ega teinud lokke (samas, ajamärgid 00:20:02, 00:51:13– 00:51:19, 00:59:20–01:00:06; I kd, tl 128 pöördel, 133 ja 134). Samas Q ütluste kohaselt tema teada hageja sirgendas oma juukseid, sest need olid väga kahused (26.11.2020 istungi protokoll, ajamärgid 01:18:06–01:18:31; I kd, tl 136 pöördel), ehkki ei olnud seda salongikülastuse päeval teinud (samas, ajamärgid 01:54:04– 01:54:09; I kd, tl 141 pöördel). Seega on vähemalt kuumtöötlemist puudutavas osas põhjust kahelda hageja ütluste usaldusväärsuses.
16.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole rikkunud töövõtulepingut ning ei vastuta seega hagejal tekkinud kahju eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 I lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.