Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2023, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-9402
Tsiviilasi
Anovela Kinnisvara OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks 17 755 eurot 20 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. septembri 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: Eesti Vabariik (kostja, Tööinspektsiooni kaudu), rk 70001969; esindaja Janek Saarepuu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Anovela Kinnisvara OÜ (hageja), rk 10353076; esindaja Mihkel Nukka
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 16. septembri 2022 otsus väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse, menetluskulude jaotuse ning menetluskulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, mõista Eesti Vabariigilt välja Anovela Kinnisvara OÜ kasuks 6967 eurot 76 senti ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Mõista Eesti Vabariigilt välja Anovela Kinnisvara OÜ kasuks 6967 eurot 76 senti.
5.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Anovela Kinnisvara OÜ (hageja) esitas 10. juunil 2021 hagiavalduse Eesti Vabariigi (kostja, Tööinspektsiooni kaudu) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 17 755 eurot 20 senti. Pooled sõlmisid 4. jaanuaril 2011 üürilepingu. Kostja teavitas hagejat 29. septembril 2020, et soovib kolida uuele üüripinnale ja lõpetada lepingu 14. jaanuaril 2021. Ruumide ülevaatamine toimus 11. jaanuaril 2021, kuid 12. jaanuaril 2021 ei saanud vormistada nõuetekohast üleandmise-vastuvõtmise akti, kuna ruumides oli mööbel. 12. jaanuaril 2021 koostatud akt oli ekslik. Pooled leppisid kokku, et nad kohtuvad 20. jaanuaril 2021, mil fikseeritakse üüripinna puudused, mida ei arvestata loomuliku kulumisena ja mille eest vastutab kostja. Aktis fikseeriti olulised puudused ning akti allkirjastasid poolte esindajad. Kostja ei ole 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud puudusi parandanud, kuid tegi ettepaneku, et tasub hagejale 5053 eurot 76 senti. Ettepaneku aluseks on OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioon, mille järgi jäävad paranduste tulemusel seintele värvierinevused. Lisaks on pakkumises puudu osad tööd, mis on 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud olulise puudusena (nt sekretäri ruumist mööbli äravedu, omavoliliselt paigaldatud seinaliistude ning plastikribade eemaldus ja värvitäkete parandus). Hageja hinnangul ei ole võimalik 5053 euro 76 sendi eest aktis fikseeritud puuduseid nõuetekohaselt ja vähemalt keskmise kvaliteediga kõrvaldada. Kostja ei ole üüripinna puuduseid parandanud. Hageja tellitud Puhas Kodu OÜ hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 15 841 eurot 20 senti. Seejuures on pakkumise juures märkusena kirjas, et sõltuvalt parandatud kruvikohtade värvi hajutamisvõimalustest võib hind suureneda kuni 20%. Kostja on teinud üüripinnal puurimistöid, paigaldanud seintele plastikliistud, kahjustanud seinu normaalset kulumist ülevatavas määras (värvitäkked ja kruviaugud) ja kahjustanud reklaami eemaldamisega väliseina. Kuivõrd kostja ei ole neid puuduseid kõrvaldanud mõistliku aja jooksul, on kostja rikkunud lepingut. Kostja on hagejale tekitanud kahju, mille kostja peab hagejale VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama. Hagejal on tekkinud 15 841 euro 20 sendi suurune otsene varaline kahju üüripinna puuduste kõrvaldamise tõttu. Samuti on hagejal õigus nõuda kohtueelses menetluses tekkinud 1914 euro suurust õigusabikulude hüvitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
Hageja kinnitas 11. jaanuari 2021 kohtumisel, et ruumid on arvestades pikaajalist üüriperioodi hästi hoitud, esineb loomulikku kulumist (sh mõned kruviaugud seintes ja esemete seintelt eemaldamisega tekkinud üksikud seinakahjustused), kuid see ei takista ruumide üleandmist.
20.jaanuaril 2021 fikseeritud täiendavad kahjustused olid sellised, mida üürileandja nägi või pidi nägema 11. jaanuaril 2021 toimunud üüripinna ülevaatamise käigus, kuid mille kohta üürileandja ei esitanud pretensioone. Kui üürileandja on üüripinna ülevaatamisel teatanud, et mingid puudused ei ole tema jaoks probleemiks, siis pärast seda kahjunõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole tõendanud, et üüriese on tavapärasest kulumisest rohkem kahjustunud. Kostja tahe oli fikseerida 20. jaanuari 2021 aktis üüripinna seisund, sealhulgas puudused, mis ületavad üüripinna normaalset kulumit ning vajavad remonttöid. Akt ei ole kokkulepe, vaid selle eesmärgiks oli fikseerida üüripinna seisund. Puhas Kodu OÜ hinnapakkumine ei ole usutav, kuna hinnapakkumisest ei ole tuvastatav tööde maksumuse kujunemine. Seevastu on OÜ Rehe Ehituse tehtud hinnapakkumine selge ja konkreetne. Hageja on jätnud tõendamata kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks olevad asjaolud. Tõendatud ei ole üürieseme seisund üürilepingu sõlmimisel, puudub ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi 16. septembri 2022 otsusega ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 17 755 eurot 20 senti. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 3713 eurot 40 senti. Maakohus tuvastas, et üürileping lõppes lepingus kokkulepitud päeval VÕS § 309 lg 1 alusel, sest hageja ei esitanud kostjale tahteavaldust üürilepingu pikendamiseks. Hageja nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tulenevaks kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel. Lepingu p 4.6 nägi ette, et üürnik tagastab üüripinna vastavalt poolte vahel allakirjutatud üüripinna tagastamise aktile. Seega on pooled lisaks seaduses sätestatule ka lepingus kokku leppinud, et üüriese tuleb üürileandjale tagastada seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele, st arvestades asja loomulikku kulumist. Samuti märgiti puudused 20. jaanuari 2021 üleandmise vastuvõtmise aktis, milles kostja nõustub, et aktis märgitud puudused tuleb kõrvaldada. Selle kohustuse rikkumise korral tekib üürileandjal üürniku vastu kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115 lg 1). Seda, et üüriese on kahjustatud üle tavalisest kasutamisest tingitud kulumise määra, peab tõendama üürileandja. Hageja kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused sätestab VÕS § 336, mille kohaselt peab üüritud asja tagastamisel üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kostja ei ole kohtule väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et 12. jaanuaril 2021 olid ruumid tema mööblist tühjad ja valmis üleandmiseks. Kostja on esitanud 12. jaanuaril 2021 hagejale alla kirjutamiseks ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esitas sellele vastuväite
14.jaanuaril 2022, milles märkis, et üüripinna seintel on kruviaugud ja krohv/pahtel on esemete seinalt eemaldamisega saanud kahjustada; samuti ei ole taastatud välireklaami paigaldamisele
eelnenud väliseina seisundit (kinnituskohad ja värvi taastamine) ning nimetatud puudused ei ole normaalse kulumise piires. Kostja vastas 18. jaanuaril 2021, et soovib kohtuda hagejaga, et fikseerida lepingutingimustele mittevastavused, mida ei arvestata loomuliku kulumina ja vajadusel korraldada remonttööd. Selliselt on kostja ise möönnud seda, et tagastataval üüripinnal esinevad lepingutingimustele mittevastavused ja vajadusel tuleb tal korraldada remonttööd ning selle fikseerimiseks peavad pooled kokku saama. Pooled leppisid kohtumiseks kokku 20. jaanuari 2021. Hageja selgituste järgi vormistas kostja
20.jaanuari 2021 kohtumisel üüripinna ülevaatuse akti. Selles aktis on fikseeritud olulised puudused. Seega leppisid pooled aktiga selgelt kokku, millised puudused ületavad normaalset kulumist ja mis tuleb kostjal omal kulul kõrvaldada. Praeguses vaidluses saab hageja teavitamist puudustest lugeda viivituseta esitatuks, sest puudused koos kostja kohustusega need kõrvaldada fikseeriti ühisel kokkusaamisel
20.jaanuaril 2021. Kostja soovis ise 20. jaanuari 2021 kokku saamist, et fikseerida hageja
14.jaanuaril 2021 osundatud puudused. Seega ei saanud kostjale tulla üllatusena, et
20.jaanuaril 2021 võidakse fikseerida puudused, mille kõrvaldamise kohustus või selle eest tasumise kohustus on lepingu p. 4.6 kohaselt kostjal. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Maakohus leidis, et kostja kohustuse rikkumise ning hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Olukorras, kus kostja ei oleks üürilepingut rikkunud, st üüritud asja kahjustanud, ei oleks kostja hagejale kahju tekitanud. Samuti on kostja jätnud täitma 20. jaanuari 2021 aktiga võetud kohustused. Järelikult on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos. Hageja esitatud OÜ Rehe Ehitus 5. märtsil 2021 koostatud hinnakalkulatsioon, mille järgi kulub ruumide olukorra taastamiseks 5053 eurot 76 senti, on arvestatud selle järgi, et seinu värvitakse vaid osaliselt, mistõttu jäävad seintele värvierinevused. Samuti märgib hageja, et selles hinnapakkumises ei ole märgitud kõiki töid, mis on 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud olulise puudusena (nt sekretäri ruumist mööbli äravedu, omavoliliselt paigaldatud seinaliistude ning plastikribade eemaldus ja olukorra taastamine, värvitäkete parandus). Maakohus nõustus hagejaga selles, et OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsiooniga seetõttu arvestada ei saa, sest see ei kajasta kõiki olulisi puudusi. Samuti tuleb arvestada, et täkked seinal ning värvierinevused on võimalik kõrvaldada üksnes siis, kui seinad tervikuna üle värvida, millist tööd OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioon ei sisalda. OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuseks 15 841 eurot 20 senti. OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud hinnakalkulatsioonist nähtub, et lähteülesanne on 20. jaanuari 2021 aktis toodud puuduste
kõrvaldamine vastavalt kehtivatele ehitusstandarditele ja keskmisele kvaliteedile. Maakohtu hinnangul on hageja esitatud OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud hinnakalkulatsioon asjakohane tõend, kuivõrd sellest nähtub, et kalkulatsiooni aluseks on võetud 20. jaanuari 2021 akt, millest aga omakorda nähtuvad vajalikud tehtavad tööd. Maakohus leidis, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega tagada üüripinna algupärane seisund) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda üürpinna valduse tagasisaamisel seda taastama. Kahju pidi kostjale olema ka ettenähtav, kuna kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui ta kahjustab üüripinna algupärast seisukorda (arvestades sealjuures loomulikku kulumist), võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb üüripinna puuduste kõrvaldamise kuludes. Maakohus leidis, et hüvitamisele kuulub ka hagejale osutatud kohtueelne õigusabi, kuna see on kostja tekitatud kahju. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus ei ole võtnud seisukohta, kas hageja oli 11. jaanuaril 2021 ruumide vastuvõtmisel pahauskne ja viivitas puudustest teavitamisega. VÕS § 336 lg 1 kohaselt peab üürileandja üüritud asja tagastamisel kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Hageja kinnitas sellel kohtumisel, et ruumid on arvestades pikaajalist üüriperioodi hästi hoitud, esineb loomulikku kulumit. Ruumid anti üle 11. jaanuari 2021 kohtumisel. Sellel kohtumisel anti üle ka võtmed, misjärel ei pääsenud kostja enam ruumidesse. Pole välistatud, et kahjustused tekkisid pärast võtmete üleandmist. Kostja ei ole 18. jaanuari 2021 kirjas möönnud seda, et üüripinnal esinevad lepingutingimustele mittevastavused. Kostja on palunud üle kuulata haldusspetsialisti H.T. tunnistajana. Maakohus seda ei võimaldanud ning rikkus sellega menetlusnorme. Maakohus ei ole tuvastanud, kas kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Maakohtu otsusest ei nähtu lepingurikkumine, hagejale tekitatud kahju, selle ettenähtavus ning põhjuslik seos. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. 20. jaanuari 2021 aktis fikseeritud puudused ei esinenud kõikides ruumides. Kostjal ei ole kohustust värvida kõiki ruume, kuna kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorraga, kus võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja ei pidanud värvima seinu, mis on kahjustusteta. OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise kohaselt tehakse remonttööd kogu üüripinna ulatuses, mis aga ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga.
Maakohus ei ole hinnanud kogumis 12. jaanuari 2021 akti ja 20. jaanuari 2021 kokkulepet.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on otsuse tegemisel menetlusnorme järginud ning teinud õiguspärase lahendi, mis lõppjäreldustes on põhjendatud ja õige. Ekslik on kostja väide, et kohus ei ole otsuses võtnud seisukohta kostja väite osas, et hageja viivitas puudustest teavitamisega. Maakohus on seda selgitanud otsuse punktides 18 ja 19. Kohus põhjendas, et üüripinnal loomulikku kulumist ületavate puuduste esinemine ei saanud olla kostjale kuidagi üllatuslik, sest kostja ise tegi 18. jaanuaril 2021 ettepaneku fikseerida lepingutingimustele mittevastavused, mida ei arvestata loomuliku kulumina ja vajadusel korraldada remonttööd. Pooled on sõlminud 20. jaanuaril 2021 kokkuleppe, millises on sätestatud üüripinna puudused, mis ületavad loomulikku kulumist ja mis tuleb kostjal parandada. Maakohus on analüüsinud nõude eeldusi ja täitnud otsuse põhjendamise kohustust. Hageja on nõude suurust tõendanud OÜ Puhas Kodu hinnapakkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada kahjuhüvitise suuruse, menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ja selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6967 eurot 76 senti ja jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Praeguses vaidluses on hagimenetluses esitatud üüripinna kahjustuste eest kahju hüvitamise nõue üürniku vastu. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja teatas viivitamata puudustest, kas hageja on tõendanud selliste puuduste olemasolu, mille eest kostja peaks vastutama, kas hageja on tõendanud kahju suuruse. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud otsust osas, milles maakohus tuvastas lepingu lõppemise aja ja määras kindlaks kohtueelsete õigusabikulude suuruse. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus hindas tõendeid ja tuvastas, et hageja on viivitamata teatanud üüripinnal esinevatest puudustest ja 20. jaanuari 2021 akt on koostatud mõistliku aja jooksul ning kajastab puudusi, mille kõrvaldamise kohustus oli lepingust tulenevalt kostjal. Üürileandja kontrollis kostja kasutuses olnud ruume ruumide vastuvõtmisel ja fikseeris aktis puudused. Apellatsioonkaebuse väited kordavad maakohtus esitatut ning ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei korda otsuses maakohtu põhjendusi puudustest teatamise aja tuvastamise osas (TsMS § 654 lg 6).
9.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeks VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel ja kontrollis hageja kahjunõude esitamise eeldusi VÕS § 336 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas kostja rikkumise ja selle, et rikkumine ei olnud vabandatav (VÕS § 103 lg 1), mistõttu kostja vastutab ja selle, et hagejal
tekkis kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Ringkonnakohus ei korda otsuses maakohtu põhjendusi kahjunõude eelduste kontrollimise osas (TsMS § 654 lg 6).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kahju suuruse hindamisel menetlusnorme ning see tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. TsMS 652 lg 5 järgi ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Kostja vaidlustas maakohtus, samuti apellatsioonkaebuses, hageja esitatud OÜ Puhas Kodu hinnapakkumise ja oli seisukohal, et selle tõendi alusel ei saa hageja kahju suurust kindlaks määrata. Maakohtus väitis kostja, et tõend ei ole usutav, sest hinnapakkumisest ei ole aru saada, milliseid töid, mis mahus ja millise ühikuhinnaga tehakse ja kuidas tööde maksumus kujuneb. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Kahju suurust ei saa kindlaks teha hinnapakkumisega, milles on üksnes tööde koond, „hulk 1“ ja hind. Piisav ei ole ka kirjelduse lahtris märgitu, et lähteülesandeks on 20. jaanuari 2021 üüripinna ülevaatuse aktis toodud puuduste kõrvaldamine vastavalt kehtivatele ehitusstandarditele ja keskmisele kvaliteedile, sh utiliseerimis- teipimis- ja transporditööd. Kostja vaidles tõendile vastu öeldes, et selle alusel ei saa hinnata, millistes ruumides, mis mahus ja mis hinnaga konkreetsed tööd tehakse. Aru ei ole võimalik saada ka sellest, mis on hinnakujunemisel aluseks, kas töötund, m2 maksumus, või midagi muud. Maakohus märkis iseenesest õigesti, et kuna OÜ Puhas Kodu 22. aprillil 2021 koostatud hinnakalkulatsioonist nähtub, et kalkulatsiooni aluseks on võetud 20. jaanuari 2021 akt, siis on tegemist asjakohase tõendiga. Kohus hindab otsuse tegemisel kõiki asja juurde võetud asjakohaseid ja lubatavaid tõendeid. Pooli esindasid maakohtus õigusteadmistega esindajad, hageja esitas maakohtule kolm hinnapakkumist, kuid kahjunõude suuruse aluseks võttis OÜ Puhas Kodu eelnimetatud hinnapakkumise. Kuna kostja vaidles sellele tõendile maakohtus vastu, siis oli hagejal soovi korral võimalus tugineda teistele asjas esitatud hinnapakkumistele või esitada uus, sh sama äriühingu poolt, kus oleks tööd lahti kirjutatud, lisatud ühikud ja tööde/ühikute maksumused. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses kahju suuruse põhjusel et OÜ Puhas Kodu tõend ei tõenda seda. Hageja ei pidanud vajalikuks ka ringkonnakohtule uusi taotlusi esitada. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus võttis asja juurde mitu hinnapakkumist, siis pidid pooled arvestama võimalusega, et kohus võtab aluseks ühe nendest ja see ei pruugi olla see, millele hageja tugines. Kohus hindab tõendeid TsMS § 232 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuigi formaalselt on OÜ Puhas Kodu tõend asjakohane, siis ei tõenda see hageja nõude suurust.
11.Hagejal oli tõendamiskoormis kahju suurust tõendada. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Asjakohane on kostja väide, et tal puudub kohustus viimistleda kõiki ruume ning samuti ka seinu, millel kahjustused puudusid. Maakohtu poolt asja juurde võetud OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioon on koostatud selliselt, et selles määratakse parendustööde hind arvestades kahjustatud pindasid. OÜ Rehe Ehitus hinnakalkulatsioonis on esitatud üksikasjalik tööde loetelu, viimistletava pinna suurus, tööde ühikuhind, konkreetse töö maksumus ning tööde maksumus kokku.
Ringkonnakohus võtab hageja kahju suuruse määramisel aluseks OÜ Rehe hinnakalkulatsiooni ja tuvastab selle alusel, et hagejal oli tekkinud üüripinna puuduste tõttu kahju 4211 eurot 47 senti ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 5053 eurot 76 senti).
12.Kostja kordas apellatsioonkaebuses oma seisukohti, mille kohaselt oli üüripind tervikuna amortiseerumistunnustega, hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul puudustest, 20. jaanuaril 2021 koostatud aktis on toodud ka puudused, mis ei ületa loomulikku kulumist. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuses faktilisele olukorrale antud hinnanguga ja leidis, et maakohus kohaldas ka materiaalõigust õigesti. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
13.Maakohus rahuldas õigesti hageja nõude kohtueelses menetluses tekkinud 1914 euro suuruse õigusabikulu hüvitamiseks. Maakohus hindas õigusabi kasutamise vajalikkust ja kulude suurust VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 127 järgi. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse, kuid ei põhjendanud, miks oli põhjendamatu kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja rikkumine ei olnud vabandatav, siis tuleb maakohtu otsus jätta õigusabikulude osas (maakohtu otsuse p-d 29 ja 30) muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning ei korda põhjendusi.
14.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust kahjunõude suuruse osas ja rahuldab hageja nõude 6967 euro 76 sendi ulatuses (5053,76 + 1914), ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
15.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuse osas ja seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 alusel arvestab ringkonnakohus vaidluse faktilisi asjaolusid ja poolte käitumist, samuti seda, et kostja oli maakohtu menetluses nõus samas suurusjärgus (6500 eurot) kompromissi sõlmimisega kui ringkonnakohus hagi rahuldab. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, seetõttu on põhjendatud jätta ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.