Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn), lepinguline esindaja P. P. (e-post XXX) Kostja: D. K. (isikukood XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus.
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta hageja OÜ GS Core hagi kostja D. K. vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses hageja kanda.
3.Jätta kostja D. K. menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
Kohtule esitatud hagi kohaselt X OÜ ja D. K. vahel on 27.03.2002 aastal sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 44671901-1/27.03.2002, mille alusel esialgne võlausaldaja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas XXX. Leping jõustus poolte poolt lepingu allkirjastamisel ja oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise
soovi avaldanud enne 01.07.2020. Elektrituruseaduse (ELTS) § 12 lg 1 järgi on tarbija elektrienergiat oma tarbeks kasutav isik. ELTS § 91 lg 6 järgi võib tarbija tähtajalise või tähtajatu võrgulepingu üles öelda, kui ta on sellest vähemalt 30 päeva ette teatanud. Kostja vastavat tahteavaldust teinud. Esialgset võlausaldajat esindab X AS.
2.Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved alates märtsist 2018. Leping kostjaga lõpetati 01.07.2020. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega GS Core OÜ-le 30.08.2022.
3.Maksekäsu kiirmenetluses on kostja esitanud nõudele vastuväite, mistõttu anti asi üle hagimenetlusse. Hageja põhinõude suurus on 168,73 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside (seadusest tulenev viivitusintressi määr, vähendades kostja kasuks lepingu üldtingimustes toodud määrast) tasumist summas 48,56 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 30 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3) kostjale saadetud kuue meeldetuletuskirja eest, mis on saadetud kostjale hagejale teadaoleval aadressil XXX. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 168,73 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,56 eurot ja alates 01.02.2023 viivist põhinõudelt 0,022 % päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Võrguteenuse leping on sõlmitud tähtajatult, seega ei ole leping lõppenud enne selle lõpetamist. Kostja ei ole esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks ja kuivõrd tarbimiskohas oli olemas kehtiv võrguleping, siis ei ole võimalik sõlmida samale tarbimiskohale uut võrgulepingut enne, kui eelmine võrguleping on lõpetatud, seega kehtis ostjaga leping kuni selle ülesütlemiseni. Vastavalt tüüptingimuste punkti 14.1. on ostjal õigus taotleda võrguettevõtjalt võrguühenduse katkestamist. Ostja tasub selle eest võrguettevõtja lisateenuste hinnakirja alusel. Võrguühenduse katkestamine ei vabasta ostjat võrguühenduse kasutamise tasude maksmise kohustusest. Seega elektrienergiat tarbimata ei vabane kostja võrguteenuse tasust. Võrguühendus ei sõltu elektrienergia tarbimisest, seega ei ole asjakohane kostja väide, et ta ei ole elektrienergiat tarbinud ning ei ole kohustatud tasuma võrguühenduse eest. Võrgulepingu ülesütlemiseks vajalik tahteavaldus tuli esitada 30 päeva jooksul lõpetamise soovist. Vastavalt tüüptingimuste punktis 19.3 sättele, on ostjal õigus leping üles öelda igal ajal, välja arvatud punktis 19.4. sätestatud juhul. Punkt 19.4 sätestab, et ostja ei või lepingut üles öelda, sealhulgas ei või ta nõuda võrguühenduse katkestamist, kui ostja võrguühenduse suhtes on kolmanda isikuga sõlmitud kehtiv elektrileping ning see isik ei ole võrguettevõtjaga võrgulepingut sõlminud), üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 päeva ette. Esitatud arvetel ei ole kajastatud küll kWh tarbimist, kuid arved kajastavad kuutasu, mis ei sõltu tarbimiskoha võrguühenduse katkestamisest. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista. Eesti Energia arve 099779749801, 31.12.2018 näitab, et Lohusuu, Jõe tn 4, oli tarbimiskoha väljalülitamine mõõtepunktist toimus 21.12.2018 ja leping kehtib kuni 31.12.2019. Pärast pole ka võrguteenust (hind 2,85+0.57 euro/kuus), sest oli tehtud väljalülitamine. Arved alates 31.12.2018 sisaldavad võrguteenuse tasu, aga võrguteenust ei ole, seega tehtud arved on valed. Eesti Energia arve 09977974980, 31.12.2018 näitab, et see on viimane arve, kus oli edastatud võrguteenuse Eesti Energia ja arve summa koos väljalülitamine tasu 77,77 € koos intressiga. Pärast seda esitatud arved on valed, kuna need sisaldavad teenust, mida ei olnud. OÜ GS Core avaldab, et intress on 8% aastas, algusega 27.03.2003, aga 31.12.2018 võlgnevus koos intressiga oli 77,77 €, kui 8% aastas ja algab 31.12.2018 kuni 13.12.2022, tuleb mitte rohkem kui 25 eurot intressi ja terve summa mitte rohkem kui 105 eurot. Enne 13.12.2022 ei olnud võlgnevust, saatsin avalduse aadressil e-mail XXX aadressil aga vastust ei saanud.
Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
10.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
11.Harju Maakohtu 28.03.2023 määrusega on määratud menetluse jätkamine kirjalikus menetluses. Pooltele määrati tähtaeg täienduste, tõendite, taotluste (sh menetluskulude nimekirja) ja teeside esitamiseks 12.04.2023 ning vastaspoole esitatule (sh vastaspoole menetluskulude nimekirjale) vastamiseks 28.04.2023.
12.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lõikest 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hagi baseerub asjaolul, et X OÜ ja D. K. on 27.03.2002 sõlminud tähtajatu elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise leping nr 44671901-1/27.03.2002, mille
alusel osutati võrguteenust kostjale tarbimiskohas XXX. Kokkuvõtvalt hagi asjaolude kohaselt leping kostjaga lõpetati 01.07.2020, alates märtsist 2018 ei ole kostja arveid tasunud ning hagetav summa koosneb võrgutasust ja tarbimiskoha väljalülitamise tasust. Kostja leiab, et tarbimiskohas on võrguühendus katkestatud, mistõttu ei ole tal tekkinud arvete tasumise kohustust. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping sõlmiti. Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63A punkt 14.3.3 näeb ette võrgulepingu ülesütlemise lepingu lõppemise alusena. Hageja väitel on see leping ülesöeldud 01.07.2020. Hageja nõue tuleneb tähtajatust elektrienergia müügilepingust, millele vastavalt VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügilepingu sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Elektrienergia müügilepinguga seonduvat reguleerib lisaks eriseadusena elektrituruseadus (ELTS).
13.Kohus saab lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 ja nendest faktilisetest asjaoludest, mis hageja on esile toonud hagiavalduses. Kohus ei saa nõustuda hageja, et kostja ei ole täitnud lepingulist kohustust tasuda võrgutasu alates 2018 aasta märtsist, sest leping kehtis kuni 01.07.2020. Hagiavaldusest nähtuvalt on koostatud arve nr 99779749801, 31.12.2018 summaga 47,48. 14.02.2023 menetlusdokumendis on hageja selgitanud, et arve nr 99779749801 sisaldab võrgutasu ja tarbimiskoha väljalülitamise tasu mõõtepunktist hinnaga 36,72 (lisandub käibemaks) eurot. Seega saab esitatud tõenditest järeldada, et mõõtepunktist toimus väljalülitamine 21.12.2018. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud hagetava summa kujunemist, esile toodud asjaolud on vastuolulised ning see summa ei kuulu väljamõistmisele. Kostjale, kui tarbijale peab olema esitatud arusaadavalt kujunenud nõue, mis alusel ja suuruses see on tekkinud. Kostja selgitus kattub hagis väljatooduga, et mõõtepunktist toimus väljalülitamine 21.12.2018, mil lõpetati teenuse osutamine.
14.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, ei ole põhjendatud ka viivise ning sissenõudmiskulu nõue.
15.Hageja palub mõista kostjalt D. K. hageja OÜ GS Core kasuks põhinõue 168,73 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,56 eurot ja alates 01.02.2023 viivist põhinõudelt 0,022 % päevas kuni otsuse kohase täitmiseni. Kohtu hinnangul hagi esitatud rahaliste nõuete osas tuleb jätta rahuldamata eeltoodud põhjendustel. Menetluskulud
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab käesolevaga hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
18.Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et kostja ei ole menetluskulusid kandnud. Ta ei ole tasunud riigilõivu ega osale menetluses lepingulise esindaja vahendusel. Seega jätab kohus kostja
menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata ning hagejalt kostja menetluskulusid välja ei mõisteta.
19.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.