Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.05.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-3237
Kohtuasi
Maaküte OÜ hagi X vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse koos viivisega sissenõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6770,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Maaküte OÜ (registrikood 11468373), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 13.05.2022 otsus tühistada.
2.Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-3237 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hüvitamisele kuuluvad mõlema kohtuastme menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 5841,60 eurot ja viivisvõlgnevuse alates 02.03.2019 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 09.02.2018 töövõtulepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale soojuspumba Bosch Compress 6000 17AW välisosa, soojuspumba Bosch Compress 6000 1317 AWM siseosa, akupaagi PSS 200 ja radiaatori paigalduskomplekti ning paigaldama nimetatud tooted XXXViraksaare külas asuva hoone juurde betoonalusele. Kostja kohustus tasuma hagejale arve alusel 11 389.20 eurot. Kostja tasus 29.01.2018 arve esimese osamakse 5547,60 eurot. 02.03.2018 sai töö valmis ja hageja teavitas sellest kostjat. 05.03.2018 saatis hageja kostjale töö üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja akti ei allkirjastanud ega esitanud mõjuvaid põhjuseid töö vastu võtmata jätmiseks. Hageja luges töö vastuvõetuks alates 09.03.2018. Kostjal on tasumata 5841,60 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Hagi on esitatud vale kostja vastu. Hageja sõlmis töövõtulepingu Brikks Baltic Katusetööd OÜ-ga, keda kostja esindas.
5.Kui kohus tuvastab, et lepingu sõlmis kostja, ei täitnud hageja lepingut nõuetekohaselt ja rikkus seda oluliselt. Kostja teavitas hagejat tähtaegselt ja piisava põhjalikkusega sellest. Töid ei saa lugeda vastuvõetuks. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5841,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 458,61 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise ning jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Hageja nõue tuleneb 09.02.2018 töövõtulepingust. Asjaolu, et kostja on sõlminud lepingu hagejaga, on tõendatud e-kirjadega, milles hageja edastas kostjale hinnapakkumise ning kostja aktsepteeris selle 09.02.2018.
8.Üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et hageja viis lõpule töövõtulepinguga võetud töö. Kostja jättis kohustuse tasuda toodete ja nende paigaldamise eest 11 389,20 eurot osaliselt täitmata. Kohtu hinnangul ei oma õiguslikku tähendust, kellele olid arved esitatud ja kes nende eest tasus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkti 1 alusel tekib võlasuhe lepingust. VÕS § 78 lõike 1 alusel, kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. See, et
2-19-3237 Brikks Baltic Katusetööd OÜ on kostja eest mõne arve osaliselt tasunud, ei vabasta kostjat lepingulise kohustuse täitmisest.
9.Alternatiivselt põhjendab kostja tasumiskohustuse täitmata jätmist väitega, et töö on tehtud puudustega ja hageja ei ole puudusi käesoleva ajani kõrvaldanud. VÕS § 635 lõike 1 alusel peab töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 77 alusel peab töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja ei ole esitanud etteheiteid, et hageja tehtud tööl ei ole kokkulepitud omadusi või et töö ei sobi teatud otstarbeks või et töö kasutamist takistavad õigusakti sätted jms (VÕS § 641 lõige 2). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-145-14 märkinud, et hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas tööde vastuvõtmisest keeldumine tellija poolt ainult ebaoluliste puuduste tõttu. Kohtu hinnangul on kostja nimetatud puudused ebaolulised ning seega toimis kostja tööd mitte vastu võttes hea usu põhimõtte vastaselt. Kostja nimetatud puudused on otsitud, et vabaneda arve teise poole maksmisest.
10.Kuivõrd tuvastatud on, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ja hageja täitis oma kohustused ning kostja jättis kohustused osaliselt täitmata, tuleb hageja võlanõue 5841,60 eurot rahuldada.
11.VÕS § 101 lõike 1 punkti 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on viivitanud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, on hageja õigustatud nõudma temalt viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud viivise arvestamise käiku ning esitanud arvestuse. Kostja ei ole arvestuse käiku ega suurust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue 458,61 eurot ja selle arvestus põhjendatud ning tuleb rahuldada.
12.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutumata viivist alates 02.03.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 annab hagejale õiguse sellist nõuet esitada. Hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lõike 4 alusel kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Otsusest ei nähtu, miks kohus kostja tõendite ja väidetega lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei arvestanud, vaid tugines hagiavalduse paljasõnalistele väidetele. Kohus tuvastas ebaõigesti nii lepingupooled kui sõlmimise aja. Hageja väitis, et esitas ettemaksuarve kostjale 29.01.2018, seega enne lepingu sõlmimist. Samuti tasuti ettemaksuarve seega enne lepingu sõlmimist (31.01.2018). Seega ei saanud 09.02.2018 hinnapakkumine olla oferdiks ja vastus sellele aktseptiks. Tegelikult sõlmiti töövõtuleping juba 2018. a jaanuaris ja pärast seda esitati
2-19-3237 ettemaksuarve. Hagiavalduse lisast 1 tuleneb, et lepingupoolteks olid hageja ja Brikks Baltic Katusetööd OÜ. Kohus jättis tähelepanuta ilmse vastuolu tõendite vahel – hageja esitatud arvel nr 180057 on maksjaks märgitud X, aga hagivastuse lisana 2 on esitatud identse numbriga arve, millel on maksjaks märgitud Brikks Baltic Katusetööd OÜ. Ainsaks erinevuseks tõendite vahel on jaluses olev hageja asukoht. Hagiavalduse lisast 6 nähtub, et arve koostamise hetkel oli hageja asukohaks Masina 20, Tallinn. Seega on hagiavaldusele lisatud arve koostatud tagantjärgi. Hagiavalduse lisadena nr 4 ja 7 esitatud arvete metaandmetest nähtuvalt on dokumendid loodud 26.02.2019.
16.Hageja väiteid tellija kohta ei kinnita hagiavalduse lisana esitatud pakkumine ega valikulised fragmendid kirjavahetusest, kuna pärast lepingu sõlmimist muudeti varasemat pakkumist. Pooled redigeerisid esialgse pakkumise sisu ning vastavalt parandati juba tasutud arvet. Kostja väiteid tõendavad hagivastuse lisadena nr 2 ja 5 esitatud arvete metaandmed.
17.Antud juhul on poolte ühine tegelik tahe tuvastatav asjas esitatud tõendite alusel. Poolte tahteks ei olnud lepingu sõlmimine hageja ja kostja, vaid Brikks Baltic Katusetööd OÜ ja hageja vahel. Asjaolu, et hageja nõustus sellega, et tellijaks on osaühing, kinnitab mh asjaolu, et arved ja tööde üleandmise akt esitati osaühingule, ka äriühingu asukohas. Kaudselt kinnitab asjaolu, et poolte tegelikuks tahteks oli lepingu sõlmimine osaühingu ja hageja vahel ka asjaolu, et hageja kohtumenetluse tarbeks arveid ümber vormistas. Samuti ei aktsepteerinud kostja hageja esitatud akti ja vastas koheselt, et tellija on vale. Selle tulemusena parandas hageja aktil tellija isiku, asendades füüsilise isiku äriühinguga.
18.Kostja esitab järgnevad seisukohad juhuks, kui ka ringkonnakohus peaks leidma, et lepinguline suhe oli hageja ja kostja vahel. Maakohus luges ebaõigesti tööd kostja poolt vastu võetuks ega hinnanud sisuliselt kostja osundatud puudusi. Kui tellijaks oli kostja, on vaidlusalune leping tarbijatöövõtuleping ja välja selgitamata on lepingutingimused. Kuna töövõtja puudusi ei kõrvaldanud, oli tellijal õigus lasta need kõrvaldada kolmandal isikul ja nõuda selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Maakohus kostja tasaarvestuse ega vaheotsuse tegemise taotlusi, samuti tunnistaja ülekuulamise taotlust ei lahendanud. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme, mille tõttu tegi ebaõige otsuse. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saab teha ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab ringkonnakohus menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
21.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lõige 8), kui tuvastas töövõtulepingu sõlmimise 09.02.2018 hageja ja kostja vahel. Otsuse kohaselt jõudis maakohus sellisele järeldusele e-kirjade alusel. Selliselt jättis maakohus vastamata enamusele seonduvalt lepingu sõlmimisega esitatud kostja vastuväidetele ja hindamata enamuse kostja esitatud tõenditest, mh ei ole otsusest aru saada, millistest kohtule esitatud e-kirjadest maakohus lähtus. Järgnevalt kõrvaldab ringkonnakohus maakohtu rikkumise ja hindab kõiki poolte esitatud tõendeid kogumis.
2-19-3237
22.Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS §-d 8, 9). Lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui kaudsete tahteavaldustega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68), seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada TsÜS § 75 lõikest 1 tulenevalt vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Sama sätte teise lause järgi, kui saaja tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude alusel.
23.Töövõtja tõi hagiavalduses (I kd tl 1–5) esile, et leping kostjaga oli sõlmitud 09.02.2018 tahteavalduste (hageja pakkumine, kostja aktsept) vahetamise teel; esimese osamakse arve nr 180057 esitas hageja kostjale 29.01.2018; hageja esitas kostjale tööde üleandmisevastuvõtuakti ja 02.03.2018 arve nr 180114 teise osamakse tasumiseks. Väidete tõendamiseks oli hagiavaldusele lisatud hageja pakkumine nr 5990 (I kd tl 6), pakkumise saatmise kohta ekirja 09.02.2018 (I kd tl 7), arved numbritega 180057 ja 180114, kuupäevadega 29.01.2018 ja 02.03.2018, millel maksjaks märgitud X XXX (I kd tl 9, 13) ning 05.02.2018 kuupäeva kandev soojuspumba ja küttesüsteemi üleandmise- ja vastuvõtmise akt (digiallkirjastatud hageja poolt 05.03.2018) (I kd tl 11–12).
24.Kostja tõi vastuses hagile (I kd tl 22–27) seonduvalt suulise töövõtulepingu sõlmimisega esile järgmised elulised asjaolud: kostja pöördus Brikks Baltic Katusetööd OÜ (edaspidi BBK OÜ) esindajana hageja poole sügisel 2017 sooviga paigaldada maaküttepump Viraksaares asuvale ehitisele; hageja esindaja käis kohapeal ja lepiti kokku, et kontakteerutakse, kui pinnas on külmunud, samas lepiti kokku ka maksetingimused; 15.01.2018 edastas hageja kostja nimele pakkumise nr 5738 maaküttepumba kohta, millele kostja vastas, et pakkumise saajaks on BBK OÜ; sellele vastuseks teatas hageja, et tegi pakkumise ümber, kuigi uut pakkumist ei saatnud; 29.01.2018 saatis hageja esimese osamakse tasumiseks arve nr 180057, millel oli maksjaks BBK OÜ, kes arve 31.01.2018 tasus; veebruari 2018 alguses selgus, et maaküttepumpa ei saa paigaldada ja hageja ning kostja BBK OÜ esindajana leppisid kokku, et koostatakse uus pakkumine õhkküttepumba paigaldamiseks; uue pakkumise saatis hageja 09.02.2018 ja kostja kiitis selle heaks BBK OÜ esindajana; 15.02.2018 saatis hageja arve nr 180057, mida oli muudetud pakkumise osas (enne nr 5738, siis nr 5990); pärast tööde teostamist esitas hageja akti kostja nimele, millele kostja vastu vaidles; hageja esitatud arve nr 180057 faili metaandmetest nähtub, et see on koostatud 26.02.2019 kell 10:15:13, kostja esitatud sama numbriga arve faili metaandmete kohaselt on see koostatud 29.01.2018 kell 13:30:31; hageja esitatud arve nr 180114 faili metaandmete kohaselt on see koostatud 26.02.2019 kell 10:14:41; kogu kirjavahetus hagejaga toimus kostja poolt BBK OÜ e-posti laiendi @brikks.ee kaudu. Väidete tõendamiseks esitas kostja e-kirjavahetuse ajavahemikul 15.01.2018–30.01.2018 (I kd tl 28–29, 39–40); arve nr 180057 (kuupäev 29.01.2018, maksja BBK OÜ asukohaga XXX, summa 5547,60 eurot, kauba nimetus „Pakkumine 5738 I osamakse“) (I kd tl 30); 31.01.2018 BBK OÜ maksekorralduse (I kd tl 31); 09.02.2018 hageja e-kirja Bosch õhk/vesi pumba hinnakalkulatsiooni saatmise kohta (I kd tl 33 pöördel–34); 15.02.2018 hageja e-kirja arve ümbertegemise kohta (I kd tl 33); arve nr 180057, millelt nähtub kuupäev 29.01.2018, maksjana BBK OÜ asukohaga XXX, tasumisele kuuluv summa 5547,60 eurot, kauba nimetusena „Pakkumine 5990 I osamakse“ (I kd tl 35); 06.03.2018 e-kirjad hagejale akti tagasi lükkamise kohta (I kd tl 36, 44); hageja 04.06.2018 üleandmise- ja vastuvõtmise akti (I kd tl 37–38); 04.02.2018 e-kirjad hagejale lepingu kohta (I kd tl 39); 20.03.2018 hageja e-kirja (I kd tl 41 pöördel); BBK OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud notariaalse tähtajatu volikirja (I kd tl 86–89).
2-19-3237
25.Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et suulist lepingut ei sõlmitud 09.02.2018 hageja ja kostja vahel, vaid hiljemalt 29.01.2018 hageja ja BBK OÜ vahel ning seda lepingut muudeti 09.02.2018 pakkumise muutmisega, 29.01.2018 lepingut ei ole lõpetatud. Hageja vaidleb kostjale vastu lisaks hagiavalduses toodud väidetele järgmiselt (I kd tl 52-53): hinnapakkumise nr 5738 alusel on leping BBK OÜ-ga täidetud, pakkumine oli tehtud Thermia soojuspumba paigaldamiseks BBK OÜ büroosse; hinnapakkumise nr 5990 alusel paigaldati Bosch soojuspump kostja abikaasale kuuluvale kinnistule; hinnapakkumised erinevaid nii tellija, kauba kui hinna poolest; õiguslikult ei ole tähtis, kellele on raamatupidamisdokumendid esitatud ja kes need on tasunud.
26.Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses asjas on tegemist tavapärase lepingu alusel tekkinud võlasuhte täitmisest tuleneva hagilise vaidlusasjaga, millele kohaldub üldine TsMS § 230 lõikest 1 tulenev tõendamiskoormus, s.t kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuigi maakohus pooltele tõendamiskoormust eelmenetluses ei selgitanud, nähtub menetlusdokumentidest, et vastav kohustus oli neile juba maakohtus teada ja selge ning seda sõltumata sellest, et kostja esindas ennast ise. Täiendavalt selgitas tõendamiskoormust ringkonnakohus 16.01.2023 kirjas. Ringkonnakohus on TsMS § 232 lõike 1 alusel maakohtus kogutud tõendite kogumi alusel seisukohal, et kostja suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava elulise veenvusega tõendada vastuväiteid selle kohta, et hageja oli sõlminud vaid ühe töövõtulepingu ja selle BBK OÜ-ga ning et 09.02.2018 ei sõlmitud uut (teist) lepingut füüsilisest isikust kostjaga, vaid kokkuleppel muudeti juba sõlmitud lepingu objekti. Hageja vastupidised väited on tõendamata. Tõenditest nähtub piisava elulise veenvusega, et mõlemad pooled said 2018. aasta jaanuaris – juunis aru, et Bosch soojuspumba tellijaks on äriühing. Kohus on seisukohal, et suuline töövõtuleping, mida hiljem muudeti, tuleb lugeda sõlmituks 16.01.2018 BBK OÜ poolt hageja pakkumise nr 5738 heakskiitmisega ja hilisemalt muudeti lepingut paigaldatava toote osas. Järgnevalt kolleegium põhjendab oma veendumust.
27.E-kirjavahetusest ajavahemikul 15.01.2018–30.01.2018 (I kd tl 28–29, 39–40) nähtub mh, et 15.01.2018 saatis hageja esindaja kostjale aadressile [email protected] A (e-kirjavahetuses märgitud cc: [email protected]) palvel uuesti maakontuuri ja soojuspumba paigaldamise kalkulatsiooni, märkides mh, et otstarbekas on paigaldada Thermia Diplomat Optimum G3 (Rootsi) maasoojuspump; kostja vastas samal päeval (cc: [email protected], [email protected]): „Pakkumise saajaks on OÜ Brikks Baltic katusetööd. See firma mul sinna registreeritud. Ajame hinna 9000 peale (+km)...“ Samal päeval vastas hageja: „Tegin...samuti ümber pakkumise firma nimele...Märgi juurde pakkumise number 5738.“ 16.01.2018 tänas kostja pakkumise eest. 29.01.2018 teatas hageja, et saadab vastavalt kokkuleppele esimese osamakse arve. Kostja esitatud arvelt nr 180057 nähtub kuupäev 29.01.2018; maksjana BBK OÜ asukohaga XXX; tasumisele kuuluv summa 5547,60 eurot; kauba nimetus Pakkumine 5738 I osamakse (I kd tl 30). 31.01.2018 tasus BBK OÜ arve (I kd tl 31). Hageja pakkumiselt nr 5990 (I kd tl 6) nähtub kuupäev 09.02.2018, saajana kostja, tooteks Bosch Compress 6000, hind 11 389,20 eurot. Puudub vaidlus, et hageja saatis selle pakkumise 09.02.2018 e-kirjaga (I kd tl 7), millest nähtub mh, et hageja saatis kostjale Bosch õhk/vesi pumba hinnakalkulatsiooni, märkides, et lähtudes jutuajamisel selgunud maja iseloomustavatest andmetest ja soovidest, on otstarbekas lahendus paigaldada Bosch Compress õhk/vesi soojuspump + akumulatsiooni paak; paigaldada saaks 27 veebruar (I kd tl 33 pöördel–34). Samal päeval andis Brikks Baltik katusetööd juhataja X teada: „Hind sobib...Vana katlamaja demontaažiga alustame 24.01.18. Anname teile tööala üle...27.02.2018. Palun muuta teie esitatud arvet (meie poolt tasutud), vastavalt hetkel esitatud pakkumisele.“ (I kd tl 6-8). 15.02.2018 kell 4:13 aadressile [email protected] saatis hageja e-kirja, milles andis teada: „Nii nagu palusid, tegime endise arve pakkumise numbri paranduse, nüüd vastab pakkumise number arvel töösse mineva pakkumise numbriga.“ (I kd tl 33). Kostja esitas
2-19-3237 hageja muudetud arve nr 180057, millelt nähtub kuupäev 29.01.2018; maksjana BBK OÜ asukohaga XXX; tasumisele kuuluv summa 5547,60 eurot (I kd tl 35). 04.02.2018 e-kirjas hagejale (cc: [email protected], [email protected]) soovis kostja lepingut, samas teatas ise samal kuupäeval hiljem (koopia A; N; U; [email protected]), et ei leidnud ühtki sobivat lepingupõhja hetkel, aga põhimõtteliselt on suusõnaline leping olemas (I kd tl 39). 05.02.2018 kuupäeva kandvalt soojuspumba ja küttesüsteemi üleandmise- ja vastuvõtmise aktilt (digiallkirjastatud hageja poolt 05.03.2018), mille hageja saatis 05.03.2018 aadressile [email protected], nähtub paigaldatud soojuspumbana Bosch (I kd tl 11–12). 06.03.2018 e-kirja kohaselt lükkas kostja hageja saadetud akti tagasi mh põhjendusega, et isegi tellija on vale, X pole midagi tellinud (I kd tl 36). Samal päeval kirjutas kostja hagejale mh, et BBK OÜ tellis töö OÜ Maakütelt (I kd tl 44). 20.03.2018 e-kirjas aadressile [email protected] (cc mh: [email protected]) tegi hageja kokkuvõtte kokkulepitud puuduste kõrvaldamisest, paludes kinnitada, et ühtegi lisapretensiooni ei ole (I kd tl 41 pöördel). 04.06.2018 hageja digiallkirjastatud üleandmise- ja vastuvõtmise aktilt nähtub tellijana BBK OÜ ja paigaldatud soojuspumbana Bosch (I kd tl 37–38). Kostjal oli üldvolitus BBK OÜ-d esindada 17.11.2017 äriühingu juhatuse liikme N poolt allkirjastatud notariaalse tähtajatu volikirja alusel (I kd tl 86–89).
28.Esiletoodud tõenditega on tõendatud järgmised elulised asjaolud: hageja esitas 15.01.2018 BBK OÜ-le pakkumise soojuspumba Thermia müügiks ja paigaldamiseks; äriühing võttis pakkumise 16.01.2018 vastu ja tasus selle pakkumise alusel 29.01.2018 esitatud I osamakse arve; peale seda leppisid pooled kokku Thermia asemel Bosch soojuspumba müügis ja paigaldamises ning muutsid vastavalt suulist töövõtulepingut, mille alusel muutis hageja vastavalt varasemat I osamakse 29.01.2018 kuupäeva kandvat arvet, töövõtutasu varasemalt kokkulepitud suurus ei muutunud; hageja esitas 04.06.2018 töö vastuvõtmiseks äriühingule.
29.Kolleegium on seisukohal, et hageja ei tõendanud väidet selle kohta, et pakkumise nr 5738 ja pakkumise nr 5990 alusel oli sõlmitud kaks töövõtulepingut, vastavalt üks kostja poolt esindatud äriühinguga ja teine kostjaga kui füüsilise isikuga. Kostja vaidles hageja väitele maakohtus vastu. Tõenditest kahe lepingu olemasolu samaaegselt järeldada ei saa, mh ei nähtu tõenditest, kuhu ja millal pakkumise nr 5738 objekt paigaldati või kuidas ja millal lõppes leping äriühinguga muul alusel. Hageja ei nimetanud BBK OÜ büroo asukohta, kuhu väidetavalt Thermia soojuspump paigaldati, kuid ei vaidlustanud ka kostja väidet, et BBK OÜ registrijärgseks aadressiks oli kostja abikaasale kuuluv kinnistu XXX. Sama aadress nähtub ka notariaalselt volikirjalt (I kd tl 86–89), st sama aadress, kuhu pakkumisest nr 5990 nähtuv Boschi pump paigaldati. Ka ei saa hageja tõenditest järeldada, et ta oleks enne kohtumenetlust väljastanud kostjale kui füüsilisele isikule hagiavalduse lisadena 4 ja 7 (I kd tl 9, 13) esitatud arved, st arved, mille maksjaks oli märgitud kostja füüsilise isikuna. Kostja kinnitab vaid äriühingule adresseeritud arvete saamist. Kohtule hageja poolt esitatud arvete blanketid tõendavad, et dokumendid on raamatupidamise süsteemis loodud nn uutele põhjadele, st juba siis, kui hageja juriidiliseks aadressiks oli Järvevana tee 7b, mitte enam Masina 20. Hageja esitatud majandustegevuse registri 29.03.2019 kuupäeva kandvalt väljavõttelt nähtub ettevõtja aadressina Järvevana tee 7b, Tallinn (I kd tl 71). Kostja on ka esiletoonud elektrooniliselt esitatud arvete failidest nähtuvad andmed 2019. a jaanuaris hageja esitatud arvete muutmise kohta. Hageja ei ole veenvalt muutmise fakti ümber lükanud ja see vähendab kolleegiumi jaoks (koosmõjus eelnevalt ja järgnevalt esiletoodavate nõrkade kohtadega hageja positsioonis) hageja väidete usaldusväärsust. Kostja esitatud arvete failide metaandmetelt andmeid muutmise kohta ei nähtu. Hageja ei ole ka selgitanud, miks oli sama kuupäeva (29.01.2018) arve sama maksumusega (5547,60 eurot koos käibemaksuga) sama kauba (Pakkumine 5990 I osamakse) eest tasumiseks esitatud ka äriühingule, kellega leping oli väidetavalt sõlmitud muu kauba kohta. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et iseenesest ei ole õiguslikult tähtis, kes lepingujärgse I osamaksu arve tasus, kuid koosmõjus muude väidete ja tõendiga annab maksja
2-19-3237 isik kohtule praeguses asjas täiendava veendumuse tellija isiku tuvastamiseks. Praeguses asjas ei anna kohtu jaoks töövõtulepingujärgse tellija isiku tuvastamiseks täiendavat veendumust selle kinnistu, kuhu pakkumise nr 5990 objekt paigaldati, omaniku isik, sest ühelt poolt kuulus kinnistu kostja abikaasale, aga samal ajal oli tegemist BBK OÜ juriidilise asukohaga.
30.Kolleegium toob ka esile, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli hageja ise veel 11.12.2018 seisukohal, et Bosch soojuspumba tellijaks 09.02.2018 (st isikuks, kes sel kuupäeval aktseptis hageja hinnapakkumise) oli BBK OÜ. Nimetatu nähtub hageja lepingulise esindaja kohtueelsest pöördumisest kostja kui BBK OÜ esindaja poole. Pretensioonis (I kd tl 65 pöördel – 66 pöördel) kirjutas esindaja mh: „OÜ Maaküte saatis 29.09.2017.a OÜ-le Brikks Baltic (edaspidi ka tellija) hinnapakkumise...soojuspumba Bosch ja betoonaluse paigalduseks. Tööde lepinguline maksumus kokku 11 389,20 eurot. Tellija aktseptis hinnapakkumise 9.02.2018.a....Seega leping loeti 9.02.2018.a sõlmituks hinnapakkumises märgitud tingimustel...Töövõtja...saatis 25.06.2018.a tellijale...tööde vastuvõtmise akti ja arve nr 180114 lepingulise maksumuse teise poole summas 5841,60 eurot tasumiseks...OÜ Maaküte annab OÜ-le Brikks Baltic täiendavalt aega 10 päeva arve nr 180114 tasumiseks...Seega teeb OÜ Maaküte...pankrotihoiatuse...võib pöörduda kohtu poole OÜ Brikks Baltic pankroti väljakuulutamiseks...“.
31.Eeltoodust tulenevalt on tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendatud, et pakkumise nr 5990 alusel ei tekkinud hageja ja kostja vahel töövõtulepingulist suhet, mistõttu on hagi selles väljatoodud elulistel asjaoludel esitatud ebaõige kostja vastu. Lepinguvälisel alusel nõuet kostja vastu hageja praeguses asjas ei esitanud. Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et nõue oli esitatud ebaõige kostja vastu, ei analüüsi kolleegium lepingu täitmisega seotud poolte väiteid ja maakohtu seisukohti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Hagi rahuldamata jäämise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
33.Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.