Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. oktoobril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J.H.lt (võlgnik, kostja) 132 euro 62 sendi väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt kasutas kostja Telia Eesti AS-i pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu(te) tingimusi. Telia Eesti AS on loovutanud nõude hagejale. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 16. novembri 2022. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 5. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 69 eurot 35 senti, viivise 35 eurot 15 senti, sissenõudekulud 25 eurot ja viivise põhinõudelt 69 eurot 35 senti alates 6. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,066% päevas. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud 540 eurot, sh riigilõivu 100 eurot, hageja õigusabikulud 420, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
3.Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtajaks.
4.Maakohus rahuldas hagi 22. veebruari 2023. a tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 129 eurot 50 senti (sh põhivõlgnevus 69 eurot 35 senti, viivis 35 eurot 15 senti, sissenõudekulud 25 eurot) ja viivise põhinõudelt alates 6. detsembrist 2022 kuni põhinõude tasumiseni määraga 0,066% päevas, kuid kokku mitte enam kui põhinõue. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 300 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 180 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ja viivise menetluskuludelt (300 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja. Kaja põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendamata ja maakohus oleks pidanud sellest lähtuvalt jätma hagi rahuldamata. Hageja ei ole maksekäsu kiirmenetluses ega järgnevas hagimenetluses toonud välja, missugused arved on kostja jätnud tasumata. Ühtegi arvet ega viivisearvutust ei ole hageja esitanud. Üksnes lepingu sõlmimine ja lõpetamine ei tõenda kostja kohustuse olemasolu. Väidetavalt tasumata arvete esitamata jätmine muudab kostja jaoks võimatuks põhjendatud vastuväidete esitamise nõudele. Hagi on ebamäärane, õiguslikult põhjendamatu ning väited tasumata arvete olemasolust tõendamata. Seega tuleb kaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada. Kaja tuleks rahuldada ka mõjuva põhjuse olemasolu tõttu seoses kostja haigestumisega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel
20.jaanuaril 2023. Hagile vastamiseks pidi kostjale jääma 20-päevane tähtaeg. Kostja oli kogu veebruarikuu haige. Tervislik seisund halvenes jaanuari lõpus ning päädis veebruari esimesel nädalal palaviku ning peavaludega. Kostja ei olnud füüsiliselt ega vaimselt suuteline
arvutit kasutama. Arvestades hiljutist COVID-19 pandeemiat ning tõsiasja, et kostja ei kuulunud ühegi perearsti nimistusse, ei saanud kostja nõutavat ravi. Seisund halvenes järjepidevalt ja 14. veebruaril 2023 oli kostja lõpuks sunnitud pöörduma perearsti poole. Selle pöördumise kohta on kostjal võimalik esitada tõend. Haigestumist saavad kinnitada tunnistajad.
6.Hageja leidis, et kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ei ole alust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
7.Maakohus jättis 22. märtsi 2023. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning arvas kaja esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot riigituludesse. Maakohus selgitas, et kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus
20.jaanuaril 2023 KÄPO-s isiklikult kätte toimetatud. Maakohus andis kostjale tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Maakohus hoiatas kostjat, et vastuse tähtaegselt esitamata jätmisel võib kohus ilma kohtuistungit pidamata rahuldada hagiavalduse tagaseljaotsusega ja et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lahendas asja 22. veebruaril 2023 tagaseljaotsusega, sest kostja ei esitanud kohtule tähtaegselt vastust hagile. Kostja ei taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist ega teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Maakohtu hinnangul oli hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Kostja toob hagile vastamata jätmise põhjusena välja haigestumise veebruari alguses, seega oli kostjal hagiavaldusele vastuse esitamiseks aega vähemalt 11 päeva. Kostja haigestumine hagiavaldusele vastamise tähtaja jooksul (s.o 21. jaanuar 2023 kuni 9. veebruar 2023) on tõendamata. Isegi kui kostja haigestus veebruari alguses, oli tal piisavalt aega esitada kohtule taotlus hagile vastamise tähtaja pikendamiseks või vastuväite esitamiseks. Ühtlasi oli kostjal aega leida vajadusel lepinguline esindaja või taotleda riigi õigusabi. Kuna kostja väljatoodud asjaolude põhjal puudus tal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, tuleb kaja jätta rahuldamata ja tsiviilasja menetlus taastamata. Lisaks leidis maakohus, et kaja rahuldamine ei ole ka hagi hinda arvestades menetluslikult otstarbekas. Menetluse taastamine võib tekitada kostjale täiendavate menetluskulude tasumise kohustuse ja menetluskulud võivad hagi hinda korduvalt ületada. Kaja esitamise ja menetlemisega seotud kulud jättis maakohus kostja kanda (TsMS § 169 lg 2).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub peatada määruskaebuse menetluse ajaks kostja suhtes toimuv täitemenetlus, tühistada maakohtu 22. märtsi 2023. a määrus, rahuldada kaja ja lõpetada kostja suhtes toimuv täitemenetluses tsiviilasja menetluse taastamisel ning saata tsiviilasi sisuliseks läbivaatamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud kostja argumentidele vastamata. Kostja on avaldanud seisukoha tagaseljaotsuse lubamatuse kohta hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu. Maakohtu määrus ei käsitle ühegi sõnaga kostja peamist argumenti, s.o. tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumist hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu.
Rahalisi võlanõudeid ei saa esitada viisil, kus väidetava nõude aluseks olevaid tasumata arveid konkreetselt välja ei tooda. Hageja on hagiavalduses nimetanud suvalise kuupäeva ja kinnitanud, et selle kuupäeva seisuga oli kostja võla suuruseks 69 eurot 35 senti. Hageja ei ole nimetanud, kuidas on selline võlgnevus tekkinud ning millisest kuupäevast on arved muutunud sissenõutavaks. Samas on hageja lisanud põhinõudele viivise 35 eurot 15 senti. Taaskord pole välja toodud, millise perioodi eest viivist on arvestatud. Kostja on haginõude puudustele juhtinud tähelepanu maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, kuid hageja pole hagiavalduse koostamisel puudusi kõrvaldanud. Selles olukorras on hagi õiguslikult põhjendamata ning tagaseljaotsus ei ole lubatav. Kostjal ei ole võimalik hagile põhjendatult vastu vaielda, sest nõue on ebamäärane. Kostja on endiselt seisukohal, et tema haigus on seaduslik takistus menetlustoimingu teostamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema haigestumist menetlustähtaja teises pooles. Haigestumist saavad kinnitada tunnistajad. Hageja esitas juba 28. veebruaril 2023 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks. Kostja palub peatada täitemenetlus kuni menetluse taastamise otsustamiseni.
9.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja märgib, et kostja väited ei ole asjakohased, sest hagiavalduses on selgelt ära näidatud hagi alus ja ulatus, samuti on selgelt kirjeldatud, millised teenuseosutaja arved olid sissenõutavaks muutunud ning mis ajast on hageja arvestanud viivist. Kajas ja määruskaebuses kirjeldatu ei tõenda kostja väiteid koosmõjus kaja lisana esitatud tõendiga. Ei ole tõendatud, et kostja oleks olnud kohtule vastamise ajal haige.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et kaja tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.
12.Tagaseljaotsuse tegemist hagile vastamata jätmise korral reguleerib TsMS § 407, mille lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtajaks vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Lõikest 1 tulenevad tagaseljaotsuse tegemise eeldused: 1) maakohus peab olema hagiavalduse kostjale nõuetekohaselt kätte toimetanud; 2) maakohus peab olema kostjale määranud tähtaja hagile vastamiseks; 3) kostja peab olema rikkunud talle maakohtu määratud tähtaega hagile vastamiseks; 4) hageja peab olema olnud nõus tagaseljaotsuse tegemisega või taotlenud selle tegemist; 5) hagi peab olema õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lõige 5 sätestab asjaolud, mille esinemise korral on tagaseljaotsuse tegemine keelatud. Ringkonnakohtu hinnangul on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud ning maakohus võis asjas teha tagaseljaotsuse.
13.TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja üksnes juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud
mõjuvast põhjusest. TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi ei ole menetluse taastamiseks vaja mõjuvat põhjust, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 415 lg 1 p 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et asjas esineks alus TsMS § 415 lg 1 p 1 või 2 kohaldamiseks. Kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus 20. jaanuaril 2023 KÄPO-s isiklikult kättetoimetatud. Asjas ei ole korraldatud istungit. TsMS § 415 lg 1 teise lause p-s 3 mõeldakse kaja rahuldamise alusena kasvõi ühe tagaseljaotsuse tegemise eelduse puudumist, sh hagi õiguslikku põhjendamatust. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, tuleb kaja igal juhul rahuldada ja menetlus taastada.
14.Maakohus on kaja rahuldamata jätmise määruses leidnud, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et maakohus oleks kaja lahendamise määruses hagi õiguslikku põhjendatust eraldi kontrollinud. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei anna see alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuna ringkonnakohus saab selle rikkumise ise kõrvaldada. Hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16;
25.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Ringkonnakohus selgitab, et hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvasta kohus asjaolusid ega hinda tõendeid. Kohus saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimisel tuleb lähtuda sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist (Riigikohtu
30.jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 16). Kuna kostja hagile ei vastanud, siis ei ole tagaseljaotsuse õigusliku põhjendatuse hindamisel tähtsust kostja kajas esitatud vastuväidetel hagile. Samuti ei ole tähtsust väidetel, mida esitati maksekäsu kiirmenetluses, kuna seadus näeb ette kostja kohustuse vastata hagiavaldusele ja seob tagaseljaotsuse tegemise võimaluse hagile vastamata jätmisega. Kohus saab seega hagi põhjendatuse kontrollimisel üksnes hinnata, kas hagi oli hagis esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada st kas hageja esitatud faktilised asjaolud on õiguslikus mõttes piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud, need tuleb TsMS § 413 lg 1 teise lause järgi lugeda kostja poolt omaksvõetuks ja hagi on seega esile toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka selles, et käesoleval juhul tuleb kaja TsMS § 415 lg 1 esimese lause järgi rahuldada tulenevalt mõjuvast põhjusest. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on üheks mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel ja sellest teatamata jätmisel eelkõige poole ootamatu haigestumine, mille tõttu ta ei saanud hagile vastata. Vaidlust ei ole selles, et hagimaterjalid on kostjale isiklikult KÄPO-s kätte toimetatud 20. jaanuaril 2023. Kostjal tuli esitada vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest ehk 9. veebruaril 2022. Kostja vastust ei esitanud ja ei teatanud
kohtule ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostja küll väidab, et haigestus vastamise perioodil, aga sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmisel lugeda vaid sellist ootamatut haigestumist, mis on tõendatud meditsiinitöötaja väljastatud tõendiga. Kuna kostja ei ole kohtule teatanud haigestumisest hagile vastamise tähtajal ega esitanud haigestumist kinnitavat tõendit, ei saa kaja rahuldada ka sel alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei muudaks kohtu järeldust ka kostja nimetatud tunnistajate ärakuulamine. Seda, kas haigus oli menetlustoimingu tegemisel takistuseks, saanuks õigel ajal kinnitada üksnes arst (TsMS § 422 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti jätnud kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.
16.Kostja väitel on tema suhtes algatatud täitemenetlus ja kostja palub kohtul lõpetada täitemenetlus tsiviilasja menetluse taastamisel. Kuna kaja jääb rahuldamata ja menetlus taastamata, ei saa kohaldada TsMS § 418 lg-t 1, mille kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kostja taotlus peatada määruskaebuse menetluse ajaks kostja suhtes toimuv täitemenetlus.
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus kaja lahendamisel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti-Kerstna Vaks
Andra Pärsimägi
Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.