Eesistuja Gea Lepik, liikmed Anna Liiv ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-18318
Kohtuasi
FHN Inkasso ja Finants OÜ hagi ML Viimistlus OÜ vastu kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
55 926 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) FHN Inkasso ja Finants OÜ (registrikood 11389780), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja (vastustaja) ML Viimistlus OÜ (registrikood 10623481), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Menetluse liik
Kohtuistungil 20. aprillil 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata FHN Inkasso ja Finants OÜ taotlus prokuratuurile kuriteoteate esitamiseks.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-18318 muutmata.
3.Jätta FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta FHN Inkasso ja Finants OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-18318 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FHN Inkasso ja Finants OÜ (hageja) esitas 4. detsembril 2018 Pärnu Maakohtule hagi ML Viimistlus OÜ (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 55 926 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt loovutas Raki Invest OÜ 6. juunil 2017 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel Gottlieb OÜ-le nõudeõiguse kostja vastu summas 55 926 eurot. Nimetatud nõudeõigus tuleneb Raki Invest OÜ poolt kostjale 27. veebruaril 2016 esitatud arvest nr 1627 summas 55 926 eurot. Arve on osapoolte poolt deklareeritud. 7. juunil 2017 edastati kostjale teade nõudeõiguse loovutamise kohta ning paluti tasuda võlgnevus summas 55 926 eurot hiljemalt 13. juunil 2017 Gottlieb OÜ arveldusarvele. Võlgnevust eelnimetatud tähtpäevaks ei tasutud. 16. novembri 2018. a nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas Gottlieb OÜ eelkirjeldatud nõudeõiguse hagejale. Teade nõudeõiguse loovutamisest on kostjale edastatud. Hageja leiab, et arve nr 1627 aktsepteerimisega tunnistas kostja nii arvel märgitud tööde tegemist kui ka nende vastuvõtmist. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja ekirjavahetuses, millisesse omakorda oli kaasatud ka arve nr 1627 väljastaja Raki Invest OÜ, juhib kostja raamatupidaja kostja juhatuse liikme tähelepanu sellele, et arve nr 1627 summa on vale. Kostja juhatuse liige edastab raamatupidaja poolt saadetud e-kirja omakorda Raki Invest OÜ-le, et see arve summa ära parandaks. Eeltoodu tõendab, et kostja on olnud arvest nr 1627 kogu aeg teadlik ning samuti on kostja seda aktsepteerinud.
3.Hagi tervikteksti kohaselt loovutati hagejale Raki Invest OÜ ja kostja vahel 2015. a detsembris sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue. Töövõtulepingu ja nõude olemasolu tõendab kostja poolt arve nr 1627 aktsepteerimine. Töövõtulepingu kohaselt kohustus Raki Invest OÜ tegema objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja betoonpindade viimistlus (kogusega 3770 m2, hinnaga 9,00 eurot/m2); 2) torude, kommunikatsioonide värvimine (kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m2). Raki Invest OÜ osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul 15. detsember 2015 – 26. veebruar 2016. Raki Invest OÜ ja kostja kokkuleppe kohaselt muutus Raki Invest OÜ tasunõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisest ja pärast töö valmimist kohustus Raki Invest OÜ saatma kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest. Sama tähtaja jooksul kohustus kostja teavitama Raki Invest OÜ-d sellest, kui tehtud tööl esinevad puudused. Raki Invest OÜ esitas töö valmimisel arve nr 1627. Kostja on Raki Invest OÜ poolt esitatud arve nr 1627 kätte saanud, sellest teadlik ja arvet aktsepteerinud. Eeltoodut tõendab kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus. Kostja deklareeris arve nr 1627 ka 2016. a käibedeklaratsioonis Maksu- ja Tolliametile (MTA). Eluliselt ei ole usutav, et arve nr 1627 oleks deklareeritud, kui teenust ei oleks osutatud. Kostja ei ole Raki Invest OÜ-le tehtud tööde osas pretensioone esitanud.
2 (10)
2-18-18318 Koos hagi terviktekstiga esitas hageja taotlused kostja juhatuse liikme ML vande all ülekuulamiseks, MTA-le selgitustaotluse esitamiseks, AL ülekuulamiseks ning kuriteoteate esitamiseks Prokuratuurile. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista arvest nr 1627 tulenevat nõuet. Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millisest kohustustehingust on tekkinud Raki Invest OÜ väidetav nõudeõigus kostja vastu. Üksnes koostatud ja esitatud arvest ei teki kohtupraktika kohaselt nõuet. Hageja peab selgitama ja tõendama, mis kohustustehingu raames arve on esitatud. Lisaks peab hageja suutma selgitada ja tõendada, et Raki Invest OÜ-l tekkis õigus nõuda kostjalt 55 926 eurot ja kostjal oli kohustus maksta selline summa. Hageja pidi esile tooma, milliste tööde eest on kostjale esitatud arve nr 1627, milliste tööde tegemises ja mis mahus kokku lepiti. Samuti pidi hageja näitama, milliseid töid, mille kohta esitas Raki Invest OÜ kostjale arve nr 1627, tehti ning nende tööde tegemist tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et Raki Invest OÜ on teinud töid Tartu Riia 2 objektil ja konkreetsemalt, millisel objekti osal. Põhjendatud ei ole hageja veendumus arve nr 1627 aktsepteerimisest kostja poolt. Ebaõige on arvamus, et arve aktsepteerimist tõendab arve kajastamine maksudeklaratsioonis. Maksudeklaratsiooni andmed ei kõrvalda hageja kohustust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja ekirjavahetusest ei nähtu, et kirjavahetus puudutab Raki Invest OÜ arvet nr 1627.
5.Kostja vaidles hagi terviktekstile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagiavalduse asjaoludes puudub konkreetsus ja hageja ei ole jätkuvalt, sh pärast kohtu selgitamiskohustuse täitmist, haginõude aluseks olevaid asjaolusid sisustanud ja tõendanud. Sealhulgas ei selgu lepingu sõlmimise asjaolud ning töötajate arv ja nimed, kes väidetavalt töid tegid. Portaali www.teatmik.ee andmete kohaselt 2015. a IV ja 2016. a I kvartalis Raki Invest OÜ-l töötajad puudusid. Tõendamata on tööde tegemise täpne aeg, valmimine ja üleandmine. Paljasõnaline on väide tasunõude sissenõutavaks muutumisest töö valmimisest. Hageja viidatud objektil tehti töid teistsuguses mahus, kui väidab hageja. Krohvi ja betoonpindade viimistlustöid oli objektil mahus 2100 m2 ning torude ja kommunikatsioonide värvimist mahus 1500 m2. 2019. a veebruari lõpu seisuga oli nendest töödest akteeritud 1534 m2 ning need tööd olid tehtud kostja enda töötajate poolt. Kostja ei ole arvet nr 1627 aktsepteerinud. Esitatud ekirjavahetus kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja vahel seda ei tõenda. Menetluse edasine käik
6.Maakohus jättis 21. mai 2019. a otsusega hagi rahuldamata, sest hageja ei olnud kohtu ette toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, s.o arve nr 1627 aluseks oleva töövõtulepinguga seonduvaid olulisi asjaolusid.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. juuli 2019. a otsusega maakohtu 21. mai 2019. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14. oktoobri 2019. a määrusega, millega jäeti kostja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt jättis maakohus täitmata selgitamiskohustuse. Maakohus oleks pidanud hiljemalt eelmenetluses hagejale selgitama, et hagi on puudulik, ja andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte viitama hagi puudustele lõpplahendis. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis 30. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse 3 (10)
2-18-18318 jõustumist. Maakohus jättis rahuldamata hageja 12. oktoobri 2020. a taotluse tõendite vastu võtmata jätmiseks ning 10. novembri 2021. a vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused.
8.1.Kohus luges tõendite alusel tuvastatuks: • •
Raki Invest OÜ on esitanud kostjale arve nr 1627 (vaidlusalune arve) ning kostja on deklareerinud selle 2016. a veebruarikuu maksudeklaratsioonis MTA-le; arvest nr 1627 tulenev vaidlusalune nõue on loovutatud esmalt Gottlieb OÜ-le ja seejärel hagejale.
8.2.Maakohus jättis hagi rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist. Asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel, ei vabasta teda hagi aluseks olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et Raki Invest OÜ ja kostja sõlmisid 2015. a detsembris suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus Raki Invest OÜ teostama objektil Riia 2, Tartu järgmised tööd: 1) krohvi ja betoonpindade viimistlus, kogusega 3770 m2, hinnaga 9 eurot/m2; 2) torude, kommunikatsioonide värvimine, kogusega 1950 m2, hinnaga 6,50 eurot/m2. Samuti väidab hageja, et Raki Invest OÜ osutas kostjale teenuseid orienteeruvalt ajavahemikul 15. detsember 2015 – 26. veebruar 2016 ning et Raki Invest OÜ ja kostja kokkuleppe kohaselt muutus Raki Invest OÜ tasunõue kostja vastu sissenõutavaks töö valmimisest ja pärast töö valmimist kohustus Raki Invest OÜ saatma kostjale arve, mille kostja kohustus tasuma 30 päeva jooksul alates arve esitamisest.
8.3.Kohus selgitas 25. augusti 2020. a eelistungil, et nõude rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama töövõtulepingu kehtivalt sõlmimise ja selle tingimused, tööde valmimise ja tasu sissenõutavaks muutumise asjaolud. Hageja tugineb sellele, et kõiki töövõtulepinguga seonduvaid asjaolusid, alustades lepingu sõlmimisest, tõendab kostjale esitatud arve nr 1627, mille kostja aktsepteeris ja deklareeris MTA-le ning millelt nähtuvad mh tehtud tööd. Kohus hageja arusaamaga ei nõustunud. Hageja on kostjale arve esitamise fakti ületähtsustanud.
8.4.Maakohtu hinnangul ei ole arve nr 1627 asjakohane tõend, millega saaks tõendada hagi rahuldamiseks vajalikke asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt ei teki arve koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust. Arve vastuvõtmine (aktsepteerimine) ei tähenda ka lepingu sõlmimist, s.o pakkumusega nõustumust. Seega ei saa hageja tugineda sellele, et kostja oli arvest teadlik ja aktsepteeris seda, mistõttu tuleb arvel näidatud summa 55 926 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei saa tugineda sellele, et tasunõue muutus sissenõutavaks arvel märgitud kuupäevast. Ka vaidlusaluse arve deklareerimine ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh suulise töövõtulepingu sõlmimist, milliseid töid teostati ning kas töövõtulepingust tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks, sh kas töö valmimisest või selle üleandmisest.
8.5.Olukorras, kus hageja ei ole oma nõude tõendamiseks peale vaidlusaluse arve midagi esitanud, viitavad kostja tõendid ülekaalukalt sellele, et Raki Invest OÜ ei saanud väidetavaid töövõtulepingus kokkulepitud töid hagis märgitud ajavahemikul teha. Kostja on esitanud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töövõtulepingu objektil tegid töid nende enda töötajad, töömahud objektil olid väiksemad kui hagis märgitud ning avalikest andmetest nähtuvalt ei olnud Raki Invest OÜ-l tööde tegemise perioodil töötajaid.
8.6.Hageja on vaidlustanud kostja esitatud tõendite vastuvõtmise ja seadnud nende usaldusvääruse kahtluse alla, kuid ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Raki Invest OÜ-l olid väidetavate töövõtulepingu järgsete tööde tegemise ajal töötajad või korraldati tööde tegemist
4 (10)
2-18-18318 muul õiguslikul alusel. Kostja väidetud tehtud tööde mahtu objektil ei ole hageja veenvalt vaidlustanud. Ka ei ole hageja esile toonud, kes täpselt ja kus väidetava töövõtulepingu Raki Invest OÜ nimel sõlmis, ning on üksnes väitnud, et kostja nimel tegi seda juhatuse liige ML. Hageja ei ole seejuures põhjendanud, miks tal ei ole ühegi hagi aluseks oleva asjaolu kohta kohtule midagi esitada peale vaidlusaluse arve.
8.7.Kostja väitel on Tartus Riia 2 asuv objekt väga suur. Objektil tegid töid erinevad ettevõtted. Kohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole esile toonud, millisel objekti osal Raki Invest OÜ väidetavalt töid tegi. Alltöövõtulepingu kohaselt pidi kostja töid tegema ise või teavitama peatöövõtjat alltöövõtu kasutamisest. Asjaolu, et alltöövõtulepinguga võetud tööde tegemiseks olid kostjal oma töötajad, tõendab kostja poolt 2016. a I kvartali riiklike tööjõumaksude deklareerimine ja tasumine summas 19 543,10 eurot. Internetist nähtuvate andmete kohaselt olid Raki Invest OÜ poolt deklareeritud ja tasutud maksud vaid 400 eurot ja töötajad puudusid. MTA tõendiga luges kohus tuvastatuks, et kostjal oli 2016. a-l püsivalt tööl 24–29 töötajat. Tööde aktiga ja e-kirjaga akti edastamiseks peatöövõtjale luges kohus tuvastatuks, et kostja esitas peatöövõtjale 2016. a veebruaris akteerimiseks valminud töid rahalises mahus 31 550 eurot ilma käibemaksuta. Seega on välistatud, et kostja oleks saanud sisse osta töid sellest suuremas rahalises mahus (Raki Invest OÜ arve järgne rahaline maht 46 605 eurot käibemaksuta). Kostja poolt peatöövõtjale esitatud aktist nähtuvad ka akteeritud tööd ja nende mahud 2016. a veebruaris. Krohv- ja betoonpindade viimistlust ei ole sellises mahus nagu Raki Invest OÜ arvel.
8.8.Isegi kui väidetav töövõtuleping võidi sõlmida suuliselt, ei ole eluliselt usutav, et nii suures mahus töid, nagu hagis märgitud, tehti n-ö märkamatult selliselt, et Raki Invest OÜ-l ja hagejal puuduvad täpsed andmed, kes neid konkreetselt tegid ja millisel ajavahemikul. Samuti ei ole usutav, et poolte kokkuleppe kohaselt muutus tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest või 30 päeva möödumisel arve edastamisest. Tavapäraselt lepitakse ehitustööde puhul kokku, et töö valmib selle üleandmisest, et tellijal oleks võimalus tehtud töö üle vaadata (võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 4) ning vajadusel puudustega töö vastuvõtmisest keelduda. Vastupidist kokkulepet suuremahuliste tööde puhul peab tõendama hageja.
8.9.Kuna hageja ei ole tõendanud töö valmimist ja/või selle üleandmist kostjale, on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et kostja ei ole töö puudustele õigeaegselt tuginenud.
8.10.Kuna kohtulahend tehti hageja kahjuks, jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus otsustas lahendada menetluskulude kindlaksmääramise TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.1.Hageja väitel on maakohus õigusnormi ebaõigesti rakendanud ja asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Samuti on kohus pooli ebavõrdselt kohelnud ja selgelt eelistanud kostjat. Kõik hageja menetluses esitatud taotlused, selgitamaks välja menetluses olulised asjaolud, jäeti maakohtu poolt rahuldamata. Samuti on hageja poolt maakohtu tegevuse kohta esitatud vastuväide jäetud ebaõigesti rahuldamata.
5 (10)
2-18-18318
9.2.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse kuulata vande all üle kostja juhatuse liige ML, kes oleks saanud anda teavet, miks ta kostja juhatuse liikmena andis korralduse ja/või kinnitas MTA-le Raki Invest OÜ poolt esitatud arvet, kui väidetavalt Raki Invest OÜ ja kostja vahel puudus lepinguline suhe ja Raki Invest OÜ ei ole kostjale teenuseid osutanud. Samuti oleks ML saanud anda informatsiooni, milline oli kostja tahe Raki Invest OÜga töövõtulepingu sõlmimisel. Hageja selgitas, et pool saab ilma teise poole nõusolekuta taotleda kohtult vastaspoole vande all ülekuulamist. Lisaks on kohtul õigus kuulata pool üle ka sõltumata taotlusest. Kuna ML oleks saanud anda ütlusi hageja nõuet kinnitavate asjaolude kohta, tunnistaja ülekuulamise taotlus oli esitatud õigel ajal ning tegemist oli lubatava ja asjakohase tõenditega, oleks maakohus pidanud tunnistaja üle kuulama. Kuna maakohus ei soovinud välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ja on seega rikkunud ka olulisi tsiviilõiguse põhimõtteid, taotleb hageja ringkonnakohtult kuulata vande all üle kostja juhatuse liige ML.
9.3.Hageja ei nõustu maakohtuga, et antud juhul oli tegemist pelgalt arve esitamisega ja hageja ületähtsustab arvet, sest kostja on ise vaidlusaluse arve deklareerinud ja arvestanud arve nr 1627 käibemaksu sisendkäibemaksu summa hulka. Seega on kostja arve deklareerimisega kinnitanud MTA-le ehk Eesti riigile, et Raki Invest OÜ on töid teinud ja Raki Invest OÜ esitatud arve summa on õige. Raki Invest OÜ poolt esitatud arve nr 1627 deklareerimisega on kostja arvet aktsepteerinud.
9.4.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse MTA-le selgitustaotluse esitamiseks või alternatiivselt MTA esindaja tunnistajana ülekuulamiseks. Kuna vaidluse üks põhilisi esemeid on see, kas arve deklareerimine tähendab arve aktsepteerimist ja arve aluseks olevate asjaolude omaksvõttu, siis on antud küsimuses vaja saada MTA seisukoht. Samuti on ka Riigikohus korduvalt märkinud, et asjades, kus on vajalik tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamine, tuleks kohtul pöörduda ekspertide poole. Praegusel juhul saaks MTA arvamust pidada ka eriteadmistega isiku arvamuseks või eksperdiarvamuseks, mis on oluliseks tõendiks. Kuna maakohus ei soovinud välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsaid asjaolusid ja on seega rikkunud ka olulisi tsiviilõiguse põhimõtteid, taotleb hageja ringkonnakohtult küsida MTA-lt selgitust või kuulata MTA esindaja tunnistajana üle.
9.5.Maakohus jättis arvestamata ega võtnud seisukohta hageja esitatud ringkonnaprokurör Aarne Pruusi teatise kohta kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, kus ringkonnaprokurör oli seisukohal, et kostja oli saanud Raki Invest OÜ-lt teenuseid, sest vastasel juhul ei oleks kostja tohtinud Raki Invest OÜ arvet deklareerida. Samuti jättis maakohus esitamata avalduse kostja võimaliku maksukelmuse uurimiseks. Kuna kostja eitab, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel oli lepinguline suhe, siis on kostja pannud toime maksukelmuse, sest sellisel juhul puudus kostjal õigus Raki Invest OÜ poolt esitatud arvet deklareerida ja sisendkäibemaksu maha arvata. Kuna kostja poolt on deklareeritud kahtlaseid arveid üle 400 000 euro, on üllatav, et maakohus aktsepteerib sellega kuritegude toimepanemist ja kahju tekitamist Eesti Vabariigile. Hageja taotleb, et juhul kui ringkonnakohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja Raki Invest OÜ-l ja kostjal ei ole olnud lepingulist suhet, esitaks ringkonnakohus prokuratuurile kostja suhtes kuriteoteate, sest kostja käitumises on selged kuriteotunnused.
9.6.Lisaks eeltoodule õnnestus hagejal hankida kohtumenetluse käigus Raki Invest OÜ ning kostja juhatuse liikme ja raamatupidaja kirjavahetus, millest selgus, et kostja juhatuse liige ja raamatupidaja jagasid Raki Invest OÜ-le näpunäiteid arve nr 1627 parandamise ja koostamise kohta. Parandamine tähendas seda, et kostja raamatupidaja palus muuta arve käibemaksu osa
6 (10)
2-18-18318 selliselt, et see oleks korrektne. Seega ei ole eluliselt usutav, et kostja ei tea midagi Raki Invest OÜ-st ega temalt tellitud teenustest. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
10.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
11.Ringkonnakohus rahuldas 21. märtsi 2023. a määrusega hageja taotluse kostja juhatuse liikme ML vande all ülekuulamiseks viidatud määruses täpsustatud asjaolude osas. Sama määrusega jättis ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse MTA-le selgitustaotluse esitamiseks või MTA esindaja tunnistajana ülekuulamiseks.
12.Ringkonnakohtus toimus 20. aprillil 2023 kohtuistung, mille käigus kuulati vande all üle kostja seaduslik esindaja ML.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda.
14.Olles tutvunud vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebuse ja muude asja materjalidega ning arutanud asja pooltega kohtuistungil, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et Raki Invest OÜ on loovutanud oma väidetava nõude kostja vastu arve nr 1627 tasumiseks esmalt Gottlieb OÜ-le ja seejärel hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas nõue on tekkinud ja sissenõutavaks muutunud.
16.Hageja on praeguses menetluses tõendanud ja pooled ei vaielnud apellatsioonimenetluses selle üle, et Raki Invest OÜ on esitanud kostjale arve nr 1627, kostja juhatuse liige on arvega nr 1627 seoses pidanud kirjavahetust raamatupidajaga (või raamatupidamisbürooga) ja edastanud raamatupidaja märkuse Raki Invest OÜ-le ning kostja on arve nr 1627 maksudeklaratsioonis deklareerinud. Kolleegiumi hinnangul võivad need asjaolud kaudselt viidata sellele, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel võis olla võlasuhe, mis oli arve esitamise aluseks. Samas ei piisa neist asjaoludest ja tõenditest praegusel juhul selleks, et lugeda hagi aluseks olevad väited tõendatuks ja hagi rahuldada.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pelgalt arve koostamisest ja esitamisest ei teki tasu maksmise kohustust, seda ka juhul, kui arve saaja on selle kättesaamist kinnitanud (vt Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10; 7. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p-d 14–15). Kuna hageja esitas töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest tasu saamise nõude (VÕS § 635 lg 1 ja § 637 lg-d 3 ja 4), tuli tal hagi rahuldamiseks tõendada, et Raki Invest OÜ ja kostja olid sõlminud töövõtulepingu, Raki Invest OÜ oli teinud kokkulepitud (eelduslikult arvel nr 1627 nimetatud) tööd, tööde tegemise eest oli kokku lepitud hageja nõutavas suuruses tasu ning tasu oli muutunud sissenõutavaks, s.o tööd olid valminud või kostja poolt vastu võetud. Maakohus viitas õigesti, et kohtupraktika kohaselt tuleb 7 (10)
2-18-18318 töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).
18.Ehkki hageja käsitab arve nr 1627 deklareerimist kostja poolt arvelt nähtuvate kohustuste aktsepteerimisena, on hageja menetluses ka ise möönnud, et arve deklareerimine ei tähenda tingimata seda, et kostja on saanud arvel kajastatud teenuseid, vaid arve võib olla deklareeritud ka alusetult. Kolleegium on seisukohal, et arve deklareerimine ei ole käsitatav võlatunnistusena, millega arvet deklareeriv isik tunnistaks arvel kajastatud kohustust ja mis pööraks ümber kohustuse olemasolu tõendamise koormuse. Võlatunnistus peab olema antud isikule, kelle ees võlga tunnistatakse, s.o praegusel juhul Raki Invest OÜ-le. See, millist teavet on kostja esitanud oma käibe ja selle maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta Eesti Vabariigile, ei mõjuta kostja ja Raki Invest OÜ vahelist õigussuhet. Selle hindamine, kas kostja võis olla arvel nr 1627 märgitud käibemaksu põhjendamatult sisendkäibemaksuna maha arvanud ja seeläbi rikkunud maksuõiguse norme, ei ole aga praeguse kohtumenetluse ese.
19.Vastavalt hageja taotlusele kuulas ringkonnakohus 20. aprilli 2023. a kohtuistungil vande all üle kostja seadusliku esindaja ML, kelle ütlustega soovis hageja oma väiteid hagi aluseks olevate asjaolude kohta tõendada. ML ütluste kohaselt ei ole ta (kostja esindajana) Raki Invest OÜ-ga hageja väidetud lepingut sõlminud (kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:17:54, 00:28:14); Raki Invest OÜ pole sellist väidetavat lepingut täitnud ja arvel märgitud töid teinud (samas, ajamärgid 00:18:38, 00:21:37, 00:37:27); Riia 2, Tartu objektil tegid töid kostja enda töötajad (samas, ajamärgid 00:15:52, 00:44:05). ML küll kinnitas raamatupidamisbürooga arve nr 1627 teemal toimunud kirjavahetust ja raamatupidaja e-kirja Raki Invest OÜ-le edastamist, kuid väitis, et ta ei olnud süvenenud arve sisusse ja ei mäleta kirjavahetuse täpseid asjaolusid (samas, nt ajamärgid 00:19:12, 00:21:00, 00:23:36, 00:30:17, 00:30:38, 00:32:28). Samuti ei osanud ML selgitada, miks arve deklareeriti kostja käibedeklaratsioonis (samas, ajamärgid 00:24:15, 00:36:21). Kolleegium leiab, et ML ütlused ei kinnita hageja väiteid Raki Invest OÜ ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimise, selle tingimuste, täitmise ja Raki Invest OÜ tasunõude sissenõutavaks muutumise kohta.
20.Samuti tuleb võtta arvesse kostja menetluses esitatud vastuväiteid ja tõendeid.
20.1.Praegusel juhul tuvastas maakohus kostja esitatud tõendite põhjal järgmised asjaolud (maakohtu otsuse p 19): -
kostjal olid Riia 2, Tartu objektil tööde tegemiseks endal töötajad: see nähtub asjaolust, et kostja deklareeris ja tasus 2016. a I kvartalis riiklikke tööjõumakse 19 543,10 eurot (dtl-d 129–130) ning MTA andmetel oli kostjal 2016. a-l püsivalt tööl 24–29 töötajat (dtl-d 133–137);
-
tegelikud töömahud Riia 2, Tartu objektil olid väiksemad kui hagis märgitud: Raki Invest OÜ arve oli 46 605 eurot käibemaksuta, samas kui kostja esitas 2016. a veebruaris akteerimiseks valminud töid rahalises mahus 31 550 eurot ilma käibemaksuta (dtl-d 131–132). Seejuures ei ole kostja poolt veebruaris 2016 peatöövõtjale akteeritud tööde seas krohv- ja betoonpindade viimistlust sellises mahus nagu Raki Invest OÜ arvel (dtl-d 131–132, 297–300);
-
avalikest andmetest nähtuvalt ei olnud Raki Invest OÜ-l töötajaid ajal, mil töid väidetavalt tehti (dtl-d 108–111);
-
Riia 2, Tartu objekti osas peatöövõtjaga sõlmitud leping kohustas kostjat peatöövõtjat alltöövõtu kasutamisest teavitama. 8 (10)
2-18-18318
20.2.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis neid asjaolusid kummutaksid või millest nähtuks, et kostja oleks teavitanud peatöövõtjat sellest, et ta kasutab alltöövõttu. Ringkonnakohtu 20. aprilli 2023. a istungil hageja küll väitis, et kostja esitatud teatmik.ee väljavõte (dtl-d 108–111) ei tõenda seda, et Raki Invest OÜ-l ei olnud töötajaid, kuid möönis ka ise, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks Raki Invest OÜ-l töötajate olemasolu (vt kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:58:54). Seda, et Raki Invest OÜ oleks võinud kasutada tööde tegemiseks alltöövõtjaid, ei ole hageja menetluses väitnud.
21.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette seda, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata ringkonnaprokurör Aarne Pruusi 13. juuni 2019. a teatise kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (dtl-d 206–209). Kolleegium hageja etteheitega ei nõustu. Kõnealuses kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on prokurör hinnanud Pärnu Maakohtu 21. mai 2019. a otsust praeguses asjas ja leidnud selle põhjal, et tsiviilkohus ei ole tuvastanud, et Raki Invest OÜ arve alusel tegelikult kaupu ei saadud ega teenuseid ei osutatud, vaid kohus on leidnud, et hageja ei olnud hagi aluseks olevaid väiteid tööde tegemise kohta tõendanud. A. Pruusi koostatud teatis ei sisalda teavet nende faktiliste asjaolude kohta, millel hageja nõue põhineb. Ulatuses, milles dokument kajastab ringkonnaprokurör A. Pruusi õiguslikke seisukohti kriminaalmenetluse alustamise aluste esinemise kohta, ei ole sellel tõendiväärtust.
22.Kokkuvõttes nõustub kolleegium maakohtuga, et menetluses esitatud väiteid ja tõendeid kogumis hinnates ei ole alust tuvastada, et Raki Invest OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping hageja väidetud tööde tegemiseks, Raki Invest OÜ tegi Riia 2, Tartu objektil hagis väidetud (s.o arvel nr 1627 loetletud) töid, tööde eest oli lepitud kokku hageja väidetud (s.o arvelt nr 1627 nähtuv) tasu ning tööd oleks saanud valmis või kostja oleks need vastu võtnud. Seega ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mis oli TsMS § 230 lg 1 järgi hageja kohustus, ning maakohus on jätnud hagi põhjendatult rahuldamata.
23.Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et maakohus kohtles pooli menetluses ebavõrdselt. Asja materjalid seda ei kinnita ning ei anna mingit alust kahelda maakohtuniku erapooletuses. Poolte ebavõrdset kohtlemist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et maakohus jättis mõned hageja taotlused rahuldamata. Osas, milles ringkonnakohus pidas hageja taotlusi põhjendatuks, rahuldati need apellatsioonimenetluses.
24.Kolleegium ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohus rikkus menetlusõiguse normi, jättes esitamata kuriteoteate kostja võimaliku maksualase süüteo uurimiseks. Ka ringkonnakohus ei pea kuriteoteate esitamist põhjendatuks, mistõttu kolleegium jätab hageja sellekohase taotluse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et Raki Invest OÜ ei ole kostjale teenust osutanud, siis on kostja pannud arvet nr 1627 deklareerides toime maksukelmuse, mistõttu on kohtul kohustus esitada kuriteoteade. Samas ei ole kohtul praeguses menetluses esitatud asjaolude ja tõendite põhjal võimalik tõsikindlalt tuvastada, et Raki Invest OÜ ei ole kostjale arvel nr 1627 märgitud teenuseid osutanud ja kostja on seega arve alusetult deklareerinud. Eelnev, s.o teenuste mitteosutamise tuvastamine, ei olnud ka praeguse menetluse eesmärk, vaid praeguses menetluses tuli hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et teenuseid on osutatud. Sellest, et hageja ei suutnud tõendada tööde tegemist ja arvel nr 1627 märgitud kohustuste tekkimist ja sissenõutavaks muutumist, ei saa automaatselt teha järeldust vastupidise kohta, s.o et teenuseid kindlasti ei osutatud. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul asjas tuvastamist leidnud asjaoludel alust esitada kuriteoteadet.
9 (10)
2-18-18318
25.Kuna maakohtu otsus jääb hagi sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus oleks eksinud menetluskulude jaotamisel ka sõltumata sellest, et ta hagi rahuldas. Menetluskulude jaotus
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
27.Kuna maakohus ei määranud vaidlustatud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
28.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Anna Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.