Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.07.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-18318
Tsiviilasi
FHN Inkasso ja Finants OÜ hagi ML Viimistlus OÜ vastu kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus – 55 926 tsiviilasja hind apellatsiooni- eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): FHN Inkasso ja Finants OÜ (registrikood 11389780, asukoht Tartu mnt 24-20, Tallinn), seaduslik esindaja AK Kostja (vastustaja): ML Viimistulus OÜ (registrikood 10623481, asukoht Mahlamäe 10, Rapla), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta FHN Inkasso ja Finants OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
3.Pärnu Maakohtu 21.05.2019 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5.Hageja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks lahendab maakohus.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FHN Inkasso ja Finants OÜ (hageja) esitas 04.12.2018 Pärnu Maakohtule hagi ML Viimistlus OÜ (kostja) vastu kohustuse täitmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt loovutas Raki Invest OÜ 06.06.2017 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel Gottlieb OÜ-le nõudeõiguse kostja vastu summas 55 926 eurot. Nimetatud nõudeõigus tuleneb Raki Invest OÜ poolt kostjale 27.02.2016 esitatud arvest nr 1627 summas 55 926 eurot. Arve on osapoolte poolt deklareeritud. 07.06.2017 edastati kostjale teade nõudeõiguse loovutamisest ning paluti tasuda võlgnevus summas 55 926 eurot hiljemalt 13.06.2017 Gottlieb OÜ arveldusarvele. Võlgnevust eelnimetatud tähtpäevaks ei tasutud.
3.16.11.2018 nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas Gottlieb OÜ eelkirjeldatud nõudeõiguse hagejale. Teade nõudeõiguse loovutamisest on kostjale edastatud.
4.Hageja leiab, et arve nr 1627 aktsepteerimisega tunnistas kostja nii arvel märgitud tööde teostamist kui ka nende vastuvõtmist. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelises e-kirjavahetuses, millisesse omakorda oli kaasatud ka arve nr 1627 väljastaja – s.o Raki Invest OÜ, juhib kostja raamatupidaja kostja juhatuse liikme tähelepanu sellele, et arve nr 1627 summa on vale. Kostja juhatuse liige edastab raamatupidaja poolt saadetud e-kirja omakorda Raki Invest OÜ-le, et see arve summa ära parandaks. Eeltoodu tõendab, et kostja on olnud arvest nr 1627 kogu aeg teadlik ning samuti on kostja seda ka aktsepteerinud.
5.Hageja palub mõista kostjalt välja 55 926 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.TsMS § 363 lg 1 p 2 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt vaidluse eseme moodustavad võrdsete elementidena hageja nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus).
8.Hagiavaldusest ei ole võimalik välja lugeda, millisest kohustustehingust on tekkinud Raki Invest OÜ väidetav nõudeõigus kostja vastu. Üksnes koostatud ja esitatud arvest ei teki nõuet. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-72-15 (p 10). Seega peaks hageja esmalt selgitama ja tõendama, mis kohustustehingu eest Raki Invest OÜ arve on esitatud ja lisaks peab hageja suutma selgitada ja tõendada, et Raki
Invest OÜ-l tekkis õigus nõuda kostjalt 55 926 eurot ja kostjal oli kohustus maksta selline summa. Hageja pidi esile tooma, milliste tööde tegemises ja mis mahus, mille eest on kostjale esitatud arve nr 1627, kokku lepiti. Samuti pidi hageja näitama, milliseid töid tehti, mille kohta esitas Raki Invest OÜ kostjale arve nr 1627 ning nende tööde tegemist ka tõendama.
9.Põhjendatud ei ole hageja veendumus kostja poolt arve nr 1627 aktsepteerimisest. Ebaõige on hageja arvamus, et arve aktsepteerimist tõendab maksudeklaratsioonis arve kajastamine. Maksudeklaratsiooni andmed ei kõrvalda hageja kohustust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelises ekirjavahetusest ei nähtu, et kirjavahetus puudutab Raki Invest OÜ arvet nr 1627. Esimese astme kohtu otsus
10.Pärnu Maakohtu 21.05.2019 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1747,20 eurot.
11.Kohus märkis, et VÕS § 170 kohaselt on loovutamine võlgniku (kostja) suhtes toimunud nõuetekohaselt. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja on arvest nr 1627 teadlik. Kohus viitas seejuures kostja juhatuse liikme ja kostja raamatupidaja vahelisele kirjavahetusele ja sellele, et kostja on arve nr 1627 deklareerinud Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonis.
12.Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja hagi aluseks olevaid asjaolusid ega ka hiljem hagi aluseks olevaid asjaolusid täiendanud. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud arve nr 1627 aluseks olevaid asjaolusid: tellitud teenust ja poolte kokkuleppeid, töövõtulepingu olemasolu ja selle sisu, teostatud tööde liiki ja mahtu, tööde teostamise aega, tööde nõuetekohasust, tööde valmimist ja üleandmist. Asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel ei vabasta teda hagi aluseks olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Vastavalt Riigikoht praktikale tuleb hagi alusena hagejal esitada asjaolud tegeliku elujuhtumi, eluliste sündmuste kohta (faktikogum), mille tuvastamisega hageja seob oma õigusliku nõude (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-30-10, p 11; nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11, nr 3-2-1-167-16, p.11). Lepingulise tasu nõude rahuldamiseks tuleb minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (RKTKo nr 3-2-1-80-08, p 17). Seega ei ole hageja esile toonud hagi lahendamiseks vajalikke asjaolusid, et selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti.
13.Üksnes arve olemasolu ei tõenda, et täidetud oleks eeldus, mis oleks andnud õiguse nõuda arve tasumist, s.t arves märgitud teenus oli seotud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus märgitud kohustuse täitmisega. Raki Invest OÜ arve ei tõenda, et Raki Invest OÜ töid tegi. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et Raki Invest OÜ tööjõud on teinud töid Tartu, Riia 2 objektil ja konkreetsemalt millisel objekti osal. Kostja väitel Tartu, Riia 2 objekt on väga suur objekt, kus töid tegid erinevad ettevõtted. 03.12.2015 sõlmitud alltöövõtulepingust nähtuvad kostja poolt lepinguga võetud kohustused. Kostja väidab, et ei kasutanud sellel objektil alltöövõttu, tööd tehti ära oma tööjõuga. Juhul, kui kostja oleks alltöövõttu kasutanud, siis kohustas lepingu p. 6.23 alltöövõtjad eelnevalt kooskõlastama peatöövõtjaga. Asjaolu, et alltöövõtu lepinguga võetud tööde tegemiseks olid kostjal oma töötajad, tõendab kostja poolt 2016 I kvartal riiklike tööjõumaksude deklareerimine ja tasumine summas 19 543,10 eurot. Internetist nähtuvate andmete kohaselt Raki Invest OÜ poolt deklareeritud ja tasutud maksud olid vaid 400 eurot. Maksu- ja Tolliameti tõendiga loeb kohus tuvastatuks, et Maksu- ja Tolliameti andmetel, mis on tagasiulatuvalt esitatavad 3 aasta kohta, oli kostjal 2016.a püsivalt tööl 24-29 töötajat. Tööde aktiga ja e-kirjaga akti edastamiseks peatöövõtjale loeb kohus tuvastatuks, et kostja esitas peatöövõtjale veebruaris 2016 akteerimiseks
valminud töid rahalises mahus 31 550 eurot ilma käibemaksuta. Seega on välistatud, et kostja oleks saanud sisse osta töid sellest suuremas rahalises mahus (Raki Invest OÜ arve järgne rahaline maht 46 605 eurot). Kostja poolt peatöövõtjale esitatud aktist nähtuvad akteeritud tööd ja nende mahud veebruaris 2016. Kohus nõustub kostjaga, et krohv- ja betoonpindade viimistlust ei ole sellises mahus nagu Raki Invest OÜ arvel.
14.Hageja poolt on tõendamata, kuidas on saadud arvele märgitud tööde mahud. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud tööde valmimist ja tööde üleandmist. Kui asuda seisukohale, et hageja ei pidanudki esitama üleandmis - vastuvõtmisakti ning hageja nõue tasu osas muutus sissenõutavaks väidetava töö valmimisest, siis tulnuks hagejal tõendada poolte kokkulepet ilma aktita töö eest tasu saamiseks (Riigikohtu lahend nr 32-1-44-15, p 13). Selleks, et VÕS § 637 lg 4 ei kohalduks, peab olema tuvastatud lepingupoolte kokkulepe, mille kohaselt nõue muutub sissenõutavaks muul kui sättes märgitud ajal. Hageja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu. Riigikohus on 14.10.2015 lahendis nr 3-2-1-93-15 leidnud, et töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ekslik on hageja arvamus, et maksudeklaratsiooni andmetega saab lugeda tõendatuks, et kostja on arvet aktsepteerinud. Võlasuhte lahendamisel tähendust omavaks faktiliseks asjaoluks ei ole arve ega selle deklareerimise maksuõiguslikud tagajärjed. Hageja ei ole esitanud mistahes tõendeid, et Raki Invest tööjõud on teinud töid Tartu, Riia 2 objektil. Raki Invest OÜ ja ML Viimistlus OÜ maksudeklaratsioonide andmed ei asenda nõude aluseks olevaid asjaolusid.
15.Hageja ülesandeks on tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja esitada nõuet kinnitavad tõendid. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et Raki Invest OÜ arve aluseks olid tema poolt tegelikult teostatud ja nõuetekohased tööd ning kostja on sellised tööd Raki Invest OÜ-lt vastu võtnud või saab neid lugeda vastu võetuks. Kuna hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid esitanud ega tõendanud, siis hagi rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus
16.Hageja palub 20.06.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
17.Kuna maakohus leidis, et on tõendatud, et kostja oli arvest nr 1627 teadlik, kostja juhatuse liige ja raamatupidaja jagasid e-kirja teel Raki Invest OÜ-le juhuseid arve nr 1627 parandamise ja koostamise kohta ning kostja deklareeris arve nr 1627 oma käibedeklaratsioonis, siis oleks maakohus pidanud hagi rahuldama.
18.Kostja poolt ilmselgelt maksukelmusele viitavatele asjaoludele vaatamata jättis kohus need tähelepanuta. Seega pöördus hageja kuriteoteatega Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna poole. 13.06.2019 teatises kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta märgiti, et “tsiviilkohus pole tuvastanud, et Raki Invest OÜ arve alusel tegelikult kaupu ei saadud ega teenuseid ei osutatud”. Eeltoodust tulenevalt viitas ringkonnaprokurör asjaolule, et kohus on otsuse tegemisel teinud vale järelduse või on jätnud välja selgitamata otsuse tegemise suhtes olulise asjaolu ning just nimetatud asjaolu on apellatsioonkaebuse esitamise aluseks ning põhjuseks. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada
apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
20.Käesoleval juhul on maakohus jätnud hagi rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega neid tõendanud, s.o ei ole esitanud ega tõendanud arve nr 1627 aluseks olevaid asjaolusid: tellitud teenust ja poolte kokkuleppeid, töövõtulepingu olemasolu ja selle sisu, teostatud tööde liiki ja mahtu, tööde teostamise aega, tööde nõuetekohasust, tööde valmimist ja üleandmist. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud hagejale ette heidetavate asjaolude suhtes oleks maakohus pidanud täitma selgitamiskohustust ning juba hagi menetlusse võtmisel või hiljemalt eelmenetluse käigus selgitama hagejale, millises osas on hagi puudulik ning andma hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mitte viitama neile alles lõpplahendis.
21.Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited ja nende põhjendamiseks esitatud tõendid. Kuna eelmenetluse ülesanded on olulises ulatuses täitmata ning mh ei ole maakohus täitnud kohaselt selgitamiskohustust, siis tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis (RKTKo nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik; nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).
22.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, sest maakohus on oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p-i 1 järgi. Erialakirjanduses on välja toodud, et õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalistele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III. Lk 1147). Tegemist ei ole rikkumisega, mille ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause). Maakohtul tuleb täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse ülesanded, s.o selgitada välja hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ning paluda esitada kohased tõendid.
23.Kuivõrd maakohtu otsus kuulub eeltoodust tulenevalt tühistamisele, ei käsitle ringkonnakohus kaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka hageja taotlus uue tõendi (13.06.2019 teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta) vastuvõtmiseks.
24.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.