Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14501
Kohtuasi
X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.12.2022 hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 02.12.2022 määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata X taotlus riigilõivu tagastamiseks.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 3 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 150 lg 8). Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 29.09.2022 Harju Maakohtule hagi (täiendatud 07.11.2022) Y (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagi kohaselt oli kostja hagejale riigi õigusabi korras määratud kaitsja kriminaalasjas nr XXX-XXXX (kohtueelse asja nr XXXXXXXXXXX). Hageja leiab, et kostja tegevus tema kaitsmisel oli puudulik ja süvendas hageja süüd, mille tulemusena mõistis kohus ta kinnipidamisasutusse 10 aastaks. Hageja leiab, et kostja on talle tekitanud mittevaralist kahju 20 000 eurot ning varalist kahju menetluskulude ja DNA-analüüside eest 20 000 eurot. Hageja heidab kostjale ette vigu tema esindamisel: kostja ei öelnud hagejaga kohtumisel, et ta on endine politseitöötaja; kostja soovitas nõustuda prokuröri ettepanekuga kõike täielikult tunnistada, kuid pooled süüdistused langesid hiljem ära; hageja tunnistas oma süüd ülekuulamisel osaliselt, kuid kohtus teatas kostja, et hageja tunnistas end täielikult süüdi; kostja keeldus peatunnistaja, kuriteo peaprovokaatori C ristküsitlusest, mis oleks võinud asjade käiku muuta; kostja ei küsinud tunnistajatelt hageja soovitud küsimusi; hageja soovis asjas esitada tõendeid selle kohta, et ta on kollektsionäär, kuid kostja neid ei esitanud – kohus aga kirjutas otsuses, et hageja kollektsionääriks olek on tõendamata; kostja ei toonud talle palutud dokumente; kostja ei reageerinud relvaeksperdi valetunnistusele; kostja poleks pidanud hagejat survestama kirjutama palveid seoses elektroonilise valvega; kostja teatas kohtus, et hageja hobi on „lapselik vallatus“ ning see paneb nördima; kostja oli üleüldiselt halvasti informeeritud ning passiivne. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 02.12.2022 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Maakohus tuvastas, et hageja on süüdistatav kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 418 lg 2 p-de 1 ja 3, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 4181 lg 2 p 1 järgi (kohtueelses menetluses asja nr XXXXXXXXXXX). Kriminaalasjas on Harju Maakohus teinud XX.XX.XXXX kohtuotsuse, millele hageja on esitanud XX.XX.XXXX apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse võtmise otsustamise staadiumis.
5.Arvestades, et hageja tugineb hagis sellele, et kostja ei täitnud maakohtus hageja esindajana enda kohustusi piisava hoolsusega, tekitades sellega hagejale varalise kahju (menetluskulud) ja mittevaralise kahju (vabadusekaotusega seoses), võis hageja ja kostja vahelisele suhtele kohaldada käsunduslepingu regulatsiooni (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619). Käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida järgmist: 1) kas käsundisaaja on lepingut rikkunud; 2) kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (kas rikkumine pole VÕS § 103 järgi vabandatav); 3) kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju; 4) kas kahju on hõlmatud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga;5) kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise tagajärjel ettenähtav; 6) kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RKTKo 14.06.2019, nr 2-13-6457, p 13).
6.Hagejale ei saa olla tekkinud hagis nimetatud kahju (menetluskulusid, mittevaralist kahju seoses vabadusekaotusega), kuna kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlus on pooleli ning puudub jõustunud lahend, millega oleks hagejalt nimetatud menetluskulud välja mõistetud ning karistus määratud. Hageja on kriminaalasjas esitanud apellatsioonkaebuse ning tal on võimalik esitada kõik väited, mis tema arvates asja lahendamist, sh hagis kirjeldatud kahju tekitamist mõjutavad, ning mille esitamata jätmist ta kostjale ette heidab. Apellatsioonikohtul on võimalik
2-22-14501 neid kriminaalasjas esitatud apellatsioonkaebuse lahendamisel arvestada ning maakohtu otsust muuta. Seega ka juhul, kui eeldada hagis toodud väidete õigsust, pole praeguses etapis veel hagejale tekkinud kahju, mille hüvitamiseks ta on kostja vastu nõude esitanud. Määruskaebus
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebuses hageja kordab juba esitatud väiteid ja esitab uusi väiteid kostja kui kaitsja tegevuse kohta kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetlemisel. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, kuid täiendada tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi määruse põhjendusi.
10.Hageja tõi esile, et kostja osutas talle õigusabi kriminaalmenetluses riigi õigusabi korras määratud kaitsjana. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel on hageja poolt esile toodud asjaolusid arvestades käsundusleping (VÕS 619), mille kostja poolsest rikkumisest tulenevalt on hageja väidete kohaselt tekkinud talle mittevaraline ja varaline kahju.
11.Ringkonnakohus märgib, et mittevaraline kahju võib olla isikule tekkinud ka ajal, kui käsundi täitmine pole veel lõppenud, kuid mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel peab hageja esile tooma asjaolud, milliste esinemisel on võimalik nõuda käsunduslepingu rikkumise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole hagiavalduses eelviidatud asjaolusid esile toonud, mis annab aluse jätta hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmata. VÕS § 134 lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaolud, mis on loetletud käesoleva määruse p-s 2, viitavad pigem väidetavale käsunduslepingu rikkumisega (hoolsuskohustuse järgimata jätmine) põhjustatud varalise kahju tekkimise võimalusele. Hageja ei ole esile toonud, et pooltevahelise käsundusleping oli suunatud mittevaralise huvi järgmisele. Tegemist oli kliendi ja advokaadi vahelise õigusabi osutamise lepinguga, mille puhul sellist eesmärki ei saa eeldada. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud muid kokkuleppeid, millest kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralise kahju.
12.Varalise kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et kahju hüvitamise nõude eeldused pole täidetud, kuna hageja ei ole esile toonud, et talle oleks kahju tekkinud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et hagejale ei ole tekkinud varalist kahju, kuna kriminaalasjas nr X-XX-XXXX maakohtu poolt tehtud otsus, millega olid hagejalt välja mõistetud menetluskulud, ei olnud hagi esitamise ajaks ega ole ka käesoleva määruse tegemise ajaks jõustunud. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks
2-22-14501 järeldada, et juhul, kui kostjal on kohustus hagejale kahju hüvitada, siis kostja seda kohustust ei täidaks.
13.Eeltoodut arvestades on maakohus lõppjäreldusena õigesti keeldunud hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
16.Hageja esitas 02.05.2023 ringkonnakohtule taotluse määruskaebuse esitamisel 10.04.2023 tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 alusel tasuda riigilõivu 70 eurot. Harju Maakohtu 17.03.2023 määrusega jäeti rahuldamata hageja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Harju Maakohtu 02.12.2022 määrusele ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2023 määrusega jäeti hageja määruskaebus maakohtu 17.03.2023 määrusele rahuldamata. Seega tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene alust riigilõivu tagastamiseks, kui määruskaebus jääb rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.