X ja Y hagid AS Delfi Meedia (endise ärinimega AS Ekspress Meedia) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X ja Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Mõlema hageja osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I (apellant I): X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II (apellant II): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Kostja (vastustaja): AS Delfi Meedia (endise ärinimega AS Ekspress Meedia) (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Asja läbivaatamine
14.04.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2022 otsus hagejate hagide rahuldamata jätmise ja menetluskulude hagejate kanda jätmise osas ning teha uus otsus, millega hagid rahuldada, mõista kostjalt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista AS-ilt Delfi Meedia X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2500 eurot.
Välja mõista AS-ilt Delfi Meedia Y kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2500 eurot.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.
2-19-20588 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X ja Y esitasid 20.12.2019 Harju Maakohtule ühise hagiavalduse, milles palusid AS-ilt Ekspress Meedia (praeguse ärinimega AS Delfi Meedia) mõlema hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Kostja avaldas 22.02.2019 ajakirja „Kroonika“ veebiväljaandes artikli pealkirjaga „Kroonika sahinad: kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ ja paberväljaandes artikli pealkirjaga „Sahinad“, kus väideti, et hagejad jäid süüdi AS-i Y pankroti põhjustamises ning et tegemist oli hagejate esimese kriminaalkaristusega. Artiklite avaldamise hetkeks oli kostja juba 08.11.2018 avaldanud artikli selle kohta, kuidas ringkonnakohus oli mõistnud hageja I õigeks. Hagejad esitasid kostjale 05.03.2019 nõudekirjad ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagejad leidsid, et kostja oli oma väljaannetes esitanud hagejate kohta käivaid ebaõigeid faktiväiteid. Artiklitest jäi igale mõistlikule lugejale mulje, et hagejad on süüdi mõistetud ja karistatud ning et kohtu otsus on artiklite avaldamise hetkeks jõustunud, kuigi XX.XX.XXXX oli Tallinna Ringkonnakohus süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud ja hagejad õigeks mõistnud.
3.Kostja põhimõtteliselt nõustus, et oli avaldanud ebaõiged faktiväited, kuna väidetavalt ei olnud kostja teadlik sellest, et hagejad olid artiklite avaldamise hetkeks õigeks mõistetud. Kostja on „Kroonika“ 08.03.2019 paberväljaandes ja „Kroonika“ digiversioonis avaldanud ebaõige väite paranduse. Kui 08.03.2019 paberväljaandes oli vastavasisuline väide ümber lükatud, siis digiversioonis ei ole kostja tänaseni ebaõigete faktiväidete kohta õiendit avaldanud. Kostja üksnes eemaldas 22.02.2019 artiklist ebaõige faktiväite. 08.03.2019 vastuses kostja keeldus hagejatele kahju hüvitamisest, leides, et ebatäpsuse parandamisega on hagejatele kahju hüvitatud. Hagejad vastava seisukohaga ei nõustu, kuna kostja on oluliselt rikkunud hagejate õigust süütuse presumptsioonile.
4.Kummalegi hagejale oleks põhjendatud mõista välja mittevaralise kahju hüvitis summas 20 000 eurot. Hageja I puhul tuleb arvestada, et kostja rikkumised on olnud korduvad. Samuti ei ole vähetähtis see, et hageja I ei olnud artikli avaldamise hetkeks enam avaliku elu tegelane. Hageja II puhul tuleb arvestada lisaks süütuse presumptsiooni rikkumisele ka asjaoluga, et tema isikliku elu kajastamiseks puudus kostjal igasugune adekvaatne põhjendus.
2-19-20588 Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
6.Kostja ei ole artiklite avaldamise ajal käsitletud hagejaid süüdiolevana, vaid on avaldatud väide, et kevadel said nad kriminaalkaristuse. Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr XXX-XXXX tunnistati hagejad XX.XX.XXXX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 järgi maksejõuetuse põhjustamises. Tallinna Ringkonnakohus tühistas XX.XX.XXXX Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ja mõistis hagejad õigeks. Artiklite ilmumise ajal ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsus jõustunud ei olnud. Kohtulahend kriminaalasjas nr XXX-XXXX, millega mõisteti hagejad õigeks, jõustus alles XX.XX.XXXX. Seega ei olnud artiklite ilmumise ajal hagejad selles asjas lõplikult ei õigeks ega süüdi mõistetud.
7.Väite hindamisel tuleb arvestada ka artiklite konteksti. Väide avaldati uudises, mis kirjeldas hagejate abiellumise fakti. Fakti ilmestati väitega, et hagejad on juba enne abiellumist olnud koos nii heas kui halvas. Maakohtu poolt süüdimõistmine (vaatamata sellele, et otsus hiljem tühistati) on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt koosolemine halvas. Seega on väite avaldamise konteksti arvestades tegemist küll ebatäpse väitega, kuid sisulist isikuõiguste rikkumist väites ei esine.
8.Hagejad esitasid kostjale 05.03.2019 nõude, milles nõudsid ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, kommentaaride eemaldamist, kommentaare avaldanud isikute IP-aadresside avaldamist, pildi eemaldamist, mittevaralise kahju hüvitamist (kumbki hageja nõudis vähemalt 20 000 eurot) ning rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Kostja rahuldas hagejate nõude osaliselt – kustutas kommentaarid, parandas veebis asuvas artiklis oleva ebatäpsuse ja avaldas paberväljaandes paranduse ühes vabandusega, kuid ei avaldanud hagejatele kommenteerijate IP-aadresse ega rahuldanud kahju hüvitamise ja tulu väljaandmise nõuet. Kostja oli kompromissina valmis maksma mittevaralist hüvitist, mille suurus vastas rikkumise raskusele ja ulatusele ning mis on kooskõlas sarnaste vaidluste puhul kohtu poolt väljamõistetavatele hüvitistele. Hagejad kostja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud.
9.Hagejad ei ole tõendanud hagejate suhtes au teotavate ebaõigete andmete avaldamise negatiivset tagajärge, rikkumise raskust ja ulatust. Hagejad ei ole tõendanud, et väite avaldamine omas pikaajalist ja kestvat mõju. Hagejad ei ole tõendanud, milline oli artiklite loetavus. Hagejad ei ole tõendanud ühtegi faktilist asjaolu, millest saaks järeldada avaldatud väite mõju tema igapäevasele elule, tööle ning tegevusele. Seetõttu saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel lähtuda vaid kostjate teost ja asjas tegelikult tõendatud asjaoludest. Vaidluses puuduvad mittevaralise kahju tekkimise eeldused. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud, siis kostja tegevuses puudub õigusvastasus ja süü. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
11.Hagejate nõude õiguslikuks aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mis võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Hagejate väitel põhjustas kostja neile kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagiavalduses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi. Samuti võib kostja käitumist pidada seadusest tulenevat
2-19-20588 kohustust rikkuvaks (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3) või tahtlikult heade kommetega vastuolus olevaks (VÕS § 1045 lg 1 p 8).
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevas: -
22.02.2019 ilmus ajakirja Kroonika veebiväljaandes artikkel pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“;
-
22.02.2019 ilmus ajakirja Kroonika paberväljaandes artikkel pealkirjaga „Sahinad“; mõlemas artiklis avaldati järgmine sisu: „Kuigi X (X) on seda Kroonika varaema pärimise peale kummutanud, viitavad kõik märgid, et mees on oma elukaaslase Y (X) lõpuks naiseks võtnud. Kroonika andmetel kannab Y nüüd juba mõnda aega hoopis perenime X. Paar elab Hispaanias XXX, kus käivad koolis ka nende lapsed. X ja Y on olnud koos nii heas kui halvas juba enne abiellumist. Mõlemad said läinud aasta kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le. Millal täpsemalt liit sõlmiti ja missugune nägi välja nende pulmapäev? X Kroonika pöördumisele ei vasta.“;
-
08.03.2019 Kroonika paberväljaandes ilmus artikkel pealkirjaga „Kroonika lükkab ümber Y ja X kohta avaldatud ebaõiged faktiväited“. Artiklis avaldati, et Kroonika on oma 22.02.2019 ilmunud paberväljaandes avaldanud Y ja X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Y ja X on käesolevaks ajaks õigeks mõistetud ning Y ja X-l puuduvad kriminaalkaristused. Kroonika vabandab Y ja X ees valeandmete esitamise pärast! Artiklis selgitati ka seda, et prokurör on lahendi vaidlustanud ja sellekohast Riigikohtu otsust võib oodata aprillis.“;
-
kostja parandas ajakirja Kroonika veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ hagejate suhtes esitatud ebaõige faktiväite;
-
kostja on kustutanud Kroonika veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ juures ilmunud kommentaarid hagejate nõudel.
13.Selleks, et tuvastada, kas kostja vastutab hagejate ees, tuleb kindlaks teha alljärgnevad kostja vastutuse eeldused ehk tuvastada: kas kostja on rikkunud hagejate isiklikke õigusi (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2); kas kostja rikkumine on õigusvastane ja kas esinevad õigusvastasust välistavaid asjaolud (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2); kas hagejatele on tekkinud kahju; kas hagejatele tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos; kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS §-d 1043 ja 1050).
14.Maakohtu hinnangul tuleb kõigepealt analüüsida, kas hagejad on avaliku elu tegelased. Avalikult kättesaadava informatsiooni kohaselt märksõna „X“ sisestamisel otsingumootorisse Google annab vasteid umbes 122 000 tulemust. Märksõna „X“ sisestamisel veebiväljaande Postimees otsingusse ei näita küll numbriliselt vastete arvu, kuid annab arvukalt vasteid. Märksõna „X“ sisestamisel veebiväljaande Äripäev otsingusse tuleb vasteid 870. Äriregistri andmetel on hagejaga I olnud seotud (kustutatud ja registris) 75 erineva ettevõttega (sealhulgas on hageja I olnud seotud meediaäriga, kuivõrd talle on kuulunud osalus Tartu Päikeseraadios, Pärnu Raadios ja Tallinna raadiojaamas Mega FM). Samuti on veebiväljaandes Vikipeedia
2-19-20588 hagejaga I seoses artikkel. Eeltoodud informatsioon on üldteada informatsioon ja avalikult kättesaadav ning sellest järeldub, et hageja I on meedias sagedasti kajastatud isik, kes on ise ka meediavaldkonnas tegutsenud ja seotud arvukate oluliste äriühingutega, millest järeldub, et ta on Eesti mõistes käsitletav avaliku elu tegelasena, kuivõrd ta on mõjutanud majandust läbi oma arvukate ettevõtete.
15.Kuigi hageja II ei kvalifitseeru avaliku elu tegelaseks, pidi ta arvestama sellega, et avaliku elu tegelasega suhteid luues (abielludes) satub ta avaliku tähelepanu alla seoses sellega, et avaliku elu tegelase hageja I elulisi sündmuseid kajastatakse meedias.
16.Kohtulahend kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, millega mõisteti hagejad õigeks, jõustus alles XX.XX.XXXX, seega puudub vaidlus, et hagejate õigeksmõistev otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud artikli ilmumise ajal jõustunud ning hagejad ei olnud selles asjas lõplikult ei õigeks ega süüdi mõistetud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud seega artiklis faktiliselt kajastatud hagejate isiklike õigusi teotavaid andmeid. Vaidlusaluseid väiteid peab hindama, võttes arvesse nende avaldamise konteksti ja tuvastama selle, kuidas mõistlik lugeja neist väidetest aru saab. Kohtu hinnangul ei ole artiklites esitatud väide: „ X ja Y on olnud koos nii heas kui halvas juba enne abiellumist. Mõlemad said möödunud kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le“ oma sisult õigusvastane, kuivõrd algse Harju Maakohtu XX.XX.XXXX kohtuotsusega just sellisele järeldusele jõutigi. Käesoleval juhul on artiklis püütud kasutada abiellumisel traditsiooniliselt kasutatavat väljendit „koos nii heas kui halvas“, mille ilmestamiseks on ajakirjanik sõna „halvas“ iseloomustamiseks kasutanud näidet seoses paari seosega AS-i Y kriminaalasjaga. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejate suhtes artiklites andmete avaldamine õigusvastane, kuna käesoleval juhul ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, vaid mittetäielike andmete avaldamisega.
17.Kuivõrd hageja I on käsitletav avaliku elu tegelasena, millest tulenevalt ulatub paratamatult tähelepanu tema, kui avaliku elu tegelase suhtes ka tema lähedastele, eeskätt abikaasale/elukaaslasele, siis ei saa artiklites viidatud asjaolude avaldamist pidada õigusvastaseks, kuivõrd avaldamise suhtes oli avaldajal õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis asjaolusid avaldamise hetkel piisava põhjalikkusega. Kostja on avaldatut kontrollinud Harju Maakohtu otsusest täites sellega hoolsuskohustust, samuti on kostja põhistanud, et ta ei olnud teadlik ringkonnakohtu otsusest, mis maakohtu otsuse tühistas. Seega kostja tegevust ei saa käsitleda süülisena. Väited avaldati meelelahutusajakirjas Kroonika, millise ajakirjanikelt ei saagi eeldada süvateadmisi õigusdokumentide sisust ja kohtuotsuste jõustumisest. Samuti pidas maakohus seejuures oluliseks, et 31.03.2022 kiitis valitsus heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud eelnõu, millega muutuvad kohtulahendid tulevikus Riigi Teatajas avalikuks juba enne nende jõustumist. Seega on heaks kiidetud kohtulahendite varasemast suurem avalikustamine.
18.Hagejad ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hagejate kohta avaliku kohtupidamise andmete ebatäpne kajastamine ei sisalda endas sellise intensiivsusega riivet, mis õigustaks mittevaralise kahju tekkimist. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et delikti koosseis on muus osas täidetud, siis kostja tegevuses puudub õigusvastasus ja süü. Samuti on kostja hagejate nõuded osaliselt rahuldanud ja vabandanud hagejate ees avalikult. Apellatsioonkaebus
19.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagid rahuldada.
2-19-20588
20.Maakohtu otsuse põhjendused ei ole tervikuna jälgitavad, maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja on rikkunud menetlusõigust.
21.Maakohus on ebatäpsete andmete avaldamise õigusvastasuse hindamisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 1047 lõikeid 1-3. VÕS § 1047 lg 1 ega lg 2 ei sea õigusvastasuse või selle puudumise tuvastamise eelduseks avaldatud andmete täielikku või osalist ebaõigsust. Ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 sisus üldmõiste, millega on hõlmatud ka mittetäielike ja eksitavate andmete avaldamine.
22.Maakohus käsitleb kostja poolt avaldatut ja selle mõistliku inimese arusaamise järgi mõistetavust punktides 26-30. Viidatud punktides jõuab aga kohus erinevatele ning hagejate hinnangul vastuolulistele järeldustele. Maakohtu otsusest ei ole võimalik mõista, kas maakohus tuvastas sisuliselt, et kostja ei ole ebaõigeid väiteid avaldanud või ei pea kohus avaldatud ebaõigeid/ebatäpseid andmeid õigusvastasteks. Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu, millisele õiguslikule alusele tuginedes on maakohus tuvastanud, et kostja tegevus ei ole olnud õigusvastane. Maakohus on kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel jätnud ebaõigesti VÕS § 1047 lg 1 ja lg 2 kohaldamata.
23.Maakohus järeldas, et hagejate õigusi (VÕS § 1047 lg 2 mõistes oleks „au“) teotavaid andmeid ei ole artiklis kajastatud tulenevalt sellest, et artikli avaldamise hetkeks ei olnud hagejaid süüdi mõistev ega õigeks mõistev lahend veel jõustunud. Selline järeldus on vastuolus kehtiva Riigikohtu praktikaga ning rikub hagejate põhiõigust süütuse presumptsioonile. Kellegi süüdiolevana käsitlemine, s.o isikule kuritegude toimepanemise omistamine, on Riigikohtu praktika kohaselt igal juhul isiku au teotav. Hagejaid käsitletakse kostja avaldatud artiklis hagejate perekondlikult tähtsa pulmasündmuse kirjeldamisel, mis annab aluse vaadelda hagejate pulmasündmust kui kriminaalkurjategijate pulma. Sellise kuvandi loomine on samuti ilmselgelt hagejate au teotav.
24.Kohus ei ole kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel arvestanud hageja esitatud tõenditega selle kohta, kuidas kostja on enne vaidlusaluse artikli avaldamist kahel korral avaldanud info hagejaid süüdi mõistva otsuse tühistamisest Tallinna Ringkonnakohtu poolt.
25.VÕS § 1047 lõigete 1-3 kohaselt lasub õigusvastasust välistavate asjaolude tõendamise koormis kostjal. Maakohus on nimetatud tõendamiskoormise jätnud tähelepanuta ning on VÕS § 1047 lg 3 hindamisel tõendamise kohustuse koguni välistanud, olles asendanud selle põhistamiskoormisega.
26.Maakohus on menetlusnorme rikkudes leidnud, et hageja I on avaliku elu tegelane. Maakohus on käsitlenud üllatuslikult otsuses olulisel hulgal asjaolusid, mida menetlusosalised ei ole menetluse jooksul enda menetlusdokumentides esitanud. Kostja ei ole kordagi väitnud menetluses, et hageja I võiks olla avaliku elu tegelane. Samuti ei ole kostja avaldanud ühtegi asjaolu, mida kohus pidas otsuse põhjenduste kohaselt üldtuntuks. Maakohus ei ole käesolevas menetluses teavitanud pooli kohtu kavatsusest käsitleda mingeid asjaolusid käesolevas menetluses üldtuntud asjaoludena. Maakohus on asjaolude üldtuntuks lugemisel tuginenud ebausaldusväärsetele allikatele. Erinevate otsingumootorite tulemuste arvud on asjakohatu viis, kuidas lugeda isikut avaliku elu tegelaseks. Samuti ei saa sellist järeldust teha isikule kuuluvate ettevõtete arvust ega Vikipeedia artiklis avaldatust. Lisaks ei tee isikust avaliku elu tegelast konkreetsel ajahetkel asjaolu, et kunagi võis ta avaliku elu tegelane olla.
27.Kehtiv seadus ega kohtupraktika ei võimalda tunnistada kedagi avaliku elu tegelaseks põhjusel, et ta on avaliku elu tegelase abikaasa. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks just
2-19-20588 konkreetses situatsioonis pidi kohtu hinnangul avaliku elu tegelaseks mitte kvalifitseeruv hageja II siiski taluma avaliku elu tegelasele omast isikuõiguste riivet pelgalt selle tõttu, et ta on hageja I abikaasa.
28.Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et kostja kontrollis avaldatavaid andmeid. Otsuses puuduvad põhjendused, millele rajanevalt tuvastas kohus, et kostja üleüldse midagi avaldatud väitega seonduvalt kontrollis. Kui kostja oleks päriselt kontrollinud hagejate kriminaalkaristuse kohta käivaid väiteid, oleks kostja ilmselgelt tuvastanud, et hagejad on õigeks mõistetud. Maakohus on jätnud täielikult sisustamata kostja kui meediaväljaande käibekohustuse avaldatavate andmete kontrollimisel süüdimõistvate lahendite kajastamisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise osas on ajakirjanikul võimalik pöörduda andmesubjekti, prokuratuuri või kohtukantselei poole. Samal ajal on maakohus õigusvastasuse kontrollimisel hinnanud kostja tegevusi pärast avaldamist, millel puudub vaidluse aluseks olevate andmete avaldamise õigusvastasuse hindamise seisukohalt igasugune tähendus. Maakohus ei saanud kostja vastu esitatud hagi lahendamisel VÕS § 1047 lg 3 kohaldamisel lähtuda võimalikust Kroonika ajakirjaniku teadmislävendist.
29.Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et vaidlusaluste andmete avaldamise suhtes oli õigustatud huvi. Hagejad olid artikli avaldamise hetkeks ligikaudu 3,5 kuud varem õigeks mõistetud. 22.02.2019 vaidlusaluse artikli avaldamise hetkel puudus selliste asjaolude avaldamise suhtes mistahes õigustatud huvi – sellel ajal ei toimunud ühtegi istungit, samuti ei olnud menetluses pooleli ühtegi muud aktiivset toimingut. Isegi kui hagejaid käsitleda avaliku elu tegelastena, ei õigusta selline asjaolu nende laimamist või nende kohta esitatavate väidete suhtes kontrollikohustuse lõdvendamist või koguni avaliku elu tegelaste süütuse presumptsiooni eiramist.
30.Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes tuvastanud, et kostja tegevuses puudus VÕS § 1050 kohaselt süü. Olukorras, kus kostja teadlikkus hagejate õigeksmõistmisest on ümberlükkamatult tõendatud, on kostja tegevus olnud ebaõigete andmete avaldamisel kas teadlik või vähemalt raskelt hooletu.
31.Maakohus on mittevaralise kahju olemasolu hindamisel ning selle puudumise tuvastamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Kostja käsitles õigusvastaselt hagejaid süüdiolevatena, seejuures hagejate pulmasündmust kajastavas artiklis. Maakohus on samas jätnud tähelepanuta hagejate esitatud väited rikkumisele eelnenud ja järgnenud kostja käitumisest ning suhtumisest hagejatesse. Maakohus jättis ka ebaõigesti VÕS § 134 lg 6 kohaldamata. Seejuures tuleb arvestada, et kostja on rikkunud hageja I isiklikke õigusi korduvalt ning kostja varaline seisund õigustab vajadust määrata hagejatele suurem kahju hüvitis.
32.Maakohtu otsuse resolutsioon on menetluskulude jaotamisel vastuolus otsuse põhjendustega. Resolutsioonis jättis maakohus menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, kuid põhjendavas osas pidas maakohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Juhul, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastustaja seisukoht
33.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2-19-20588
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagid rahuldada. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2500 eurot ja hageja II kasuks mittevaralise kahju hüvitise 2500 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas 22.02.2019 ajakirja Kroonika veebiväljaandes artikli pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ ja 22.02.2019 ajakirja Kroonika paberväljaandes artikli pealkirjaga „Sahinad“ ning mõlemas artiklis avaldati järgmine sisu: „Kuigi X (X) on seda Kroonika varaema pärimise peale kummutanud, viitavad kõik märgid, et mees on oma elukaaslase Y (X) lõpuks naiseks võtnud. Kroonika andmetel kannab Y nüüd juba mõnda aega hoopis perenime X. Paar elab Hispaanias XXX, kus käivad koolis ka nende lapsed. X ja Y on olnud koos nii heas kui halvas juba enne abiellumist. Mõlemad said läinud aasta kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le.“. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et 08.03.2019 on kostja Kroonika paberväljaandes avaldanud paranduse selle kohta, et Kroonika on oma 22.02.2019 ilmunud paberväljaandes avaldanud hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ning kostja parandas ajakirja Kroonika veebiväljaandes 22.02.2019 ilmunud artiklis pealkirjaga „KROONIKA SAHINAD. Kas X pidas salaja pulmi? C taas koos?“ hagejate suhtes esitatud ebaõige faktiväite selle kohta, et hagejad on süüdi mõistetud.
36.Pooled vaidlevad, kas nendes artiklites avaldas kostja faktiväite hagejate lõpliku süüdimõistmise kohta kuriteo toimepanemises või pidi mõistlik lugeja saama nendest artiklitest järeldada, et hagejate suhtes on küll tehtud süüdimõistev otsus, kuid see pole lõplik. Maakohus loetles otsuses kostja vastutuse eeldused VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1047 lõigete 1 ja 2 järgi ning leidis, et artiklites hagejate süüdimõistmise kohta andmete avaldamine ei olnud õigusvastane põhjusel, et tegemist ei olnud ebaõige faktiväite avaldamisega ning kostja kontrollis avaldatut piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus maakohtu järeldustega ei nõustu. Maakohus küll loetles õigesti kostja vastutuse eeldused, kuid ei ole kohaldanud viidatud sätteid õigesti, jättes kõigepealt sisuliselt tuvastamata, mida kostja hagejate kohta avaldas ning seejärel hindamata, kas avaldatu sisaldab hagejate au teotavat faktiväidet ja kui, siis kas kostja on tõendanud selle faktiväite õigsuse. Kui kostja ei ole tõendanud hagejate au teotava faktiväite õigsust, saab VÕS § 1047 lg 1 ja lg 3 kohaselt hinnata, kas ebaõige faktiväite avaldamine on õigusvastane. Maakohus hindas kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1047 lg 3 järgi, kuid otsusest ei selgu, kas kostja tegevust ei saa lugeda õigusvastaseks ka VÕS § 1047 lg 1 järgi. Samuti tugines maakohus ebaõigesti ning pooltega arutamata sellele, et hageja I on avaliku elu tegelane ja et ka hageja II peab tulenevalt sellest avaldatud faktiväidet taluma. Eelnimetatud minetused tingivad ringkonnakohtu hinnangul maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise, millega ringkonnakohus rahuldab hagejate hagid ja mõistab kostjalt hagejate kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti VÕS § 1047 lõiget 1 kohaldades leidnud, et kostja ei ole ebaõiget faktiväidet avaldanud. Kõigepealt ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega, justkui mittetäielike andmete puhul ei saa olla tegemist ebaõigete andmete avaldamisega. Ka mittetäielike ja eksitavate andmete esitamine on hõlmatud ebaõigete andmete avaldamise mõistega (VÕS IV komm, § 1047, p 3.1).
38.Kostja avaldas ajakirja Kroonika 22.02.2019 artiklites lause „Mõlemad said läinud aasta kevadel kriminaalkaristuse – AS Y nõukogu liikmetena jäid mõlemad süüdi firma pankroti
2-19-20588 põhjustamises. X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le.“. Riigikohtu kujundatud praktikast tuleneb, et faktiväitena on käsitatav isiku kohta mis tahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide (kohtupraktikas on faktiga samatähenduslikud „andmed“ ja „asjaolu“) on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 17). Pooled ei vaidle, et kostja avaldatut saab käsitleda faktiväitena, mitte väärtushinnanguna. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 1047. Riigikohus on selgitanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10, p 21). Samuti võivad VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo 15.04.2015, 3-2-124-15, p-d 13–14). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna väited kriminaalkaristuse saamise ja süüdi jäämise kohta keskmisele mõistlikule lugejale alust järelduseks, et tegemist on poolelioleva kohtuprotsessiga ja maakohtu otsus hagejate süüdimõistmise kohta jõustunud ei ole. Kriminaalkaristuse saamine ja süüdi jäämine tähendab keskmise mõistliku lugeja jaoks seda, et sellele ei järgne edasist menetlust, mis võiks päädida õigeksmõistmisega. Sellele, et hagejad oleksid vaatamata maakohtu süüdimõistvale otsusele õigeks mõistetud, ei ole artiklites viidatud. Seejuures on artiklites avaldatud, et „X-le oli see esimene kriminaalkaristus, nagu ka Y-le.“, millest saab järeldada, et mõlemal tuleb seda karistust kanda või on see juba kantud.
39.Pooled ei vaidle selle üle, et artiklite avaldamise ajal, s.o 22.02.2019 hagejate suhtes jõustunud kohtuotsust kriminaalasjas nr X-XX-XXXX ei olnud ja hagejad ei olnud seega neile esitatud süüdistuse alusel süüdi mõistetud. Seega omistas kostja hagejatele kuriteo toimepanemise ilma, et hagejad oleksid selle eest vastutavad, rikkudes sellega ühtlasi põhiseaduses sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Riigikohus on selgitanud, et isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav (RKTKo 18.02.2015, 3-21-159-14, p 10). Sellises olukorras ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas hagejad jäid neile esitatud süüdistuses hiljem süüdi või mõisteti nad õigeks. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on osutanud näiteks raskete ametialaste õigusrikkumiste puhul, et demokraatlikus ühiskonnas tuleb küll vältimatult jagada informatsiooni sellistes õigusrikkumistes esitatud süüdistuse kohta, kuid samas on EIK rõhutanud, et vahet tuleb teha juhtumitel, kui avaldatu kohaselt kedagi pelgalt süüdistatakse kuriteos, ning juhtumitel, kui ilma süüdimõistva kohtuotsuseta kinnitatakse kellegi kohta, et ta on pannud toime kuriteo (EIKo 08.04.2010, 40523/08: Peša vs. Horvaatia, p 140-141). Seda, et väidete esitamisel kriminaalse käitumise kohta tuleb arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, st et isikut ei või käsitada süüdiolevana enne süüdimõistvat kohtuotsust, on EIK rõhutanud korduvalt (EIKo 29.08.1997, Worm vs Austria, p 50; EIKo 20.09.2018, Jishkariani vs Gruusia, 18925/09, p 41).
40.EIK on selgitanud, et selleks, et konventsiooni artikkel 8 (õigus era- ja perekonnaelu austamisele) oleks kohaldatav, peab isiku au teotamine ületama teatud raskusastme ning isikut peab olema rünnatud viisil, mis kahjustab isiku õigust enda eraelu puutumatusele (vt nt EIK 29.03.2016 otsus asjas nr 56925/08: Bedat vs Šveits, p 72). Vaidluse puhul, mis puudutab tasakaalu leidmist eraelu austamise ja sõnavabaduse vahel, hindab EIK mh seda, kas avaldatu aitas kaasa avalikule debatile; kui tuntud see isik on, kelle suhtes väited avaldati, ja milline on tema eelnev käitumine olnud; millise sisuga väide avaldati, samuti selle avaldamise vorm ja tagajärjed; kuidas saadi teave, mida avaldati (EIKo 07.02.2012, Axel Springer AG vs Saksamaa, 39954/08, p-d 89-95). Käesolevas asjas ei olnud artiklite eesmärk aidata kaasa mingile avalikule
2-19-20588 debatile, vaid kostja avaldas ebaõige faktiväite hagejate süüdimõistmise kohta nende abiellumist käsitlevas artiklis. Kostja väitel soovis ajakirjanik fakti ilmestada väitega, et hagejad on juba enne abiellumist olnud koos nii heas kui halvas ning maakohtu poolt süüdimõistmine (vaatamata sellele, et otsus hiljem tühistati) on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt koosolemine halvas. Ringkonnakohtu hinnangul ei õigusta ebaõige väite avaldamist kuriteos süüdimõistmise kohta soov illustreerida sellega abiellunute koosolemist halvas.
41.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud, et väide hagejate süüdimõistmise kohta vastaks tõele. Seega on tegemist hagejate au teotava õigusvastase faktiväitega.
42.Kostja saab vabaneda vastutusest kui ta tõendab VÕS § 1047 lg 1 ja lg 3 järgi oma heausksuse. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei pidanud teadma sellest, et hagejate suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei ole jõustunud. Kostja ei ole samuti tõendanud, et ta ei pidanud hagejate suhtes tehtud õigeksmõistvast otsusest artikli avaldamise ajal teadma.
43.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja ei ole põhistanud õigustatud huvi avaldamaks hagejate abiellumise uudise juures jõustumata kriminaalkaristuse andmete avaldamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks kontrollinud andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Antud juhul hõlmas kostja kontrollikohustus selgitamist, kas hagejate suhtes tehtud maakohtu otsus hagejate süüdi mõistmise kohta on jõustunud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks selliseid asjaolusid enne artikli avaldamist kontrollinud. Ehkki ajakirjanikelt ei saa eeldada süvateadmisi õigusdokumentide sisust ja kohtuotsuste jõustumisest, on kohtuotsuse jõustumise välja selgitamine (vastava päringu tegemine kohtusse) ka tavaajakirjanikule piisavalt jõukohane. Avaldades väite isiku süüdimõistmise kohta (mis selle ebaõiguse korral omab olulist isikuõiguste riivet), peab ajakirjanik olema teinud kõik selleks, et see väide oleks kontrollitud.
44.Eeltoodust tulenevalt ei täitnud kostja oma käibekohustust, jättes hagejate kohta avaldatud andmed kontrollimata, mistõttu puuduvad ringkonnakohtu hinnangul kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
45.Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul ebaõigesti leidnud, et kuna hageja I on käsitletav avaliku elu tegelasena ja hageja II on tema abikaasa, ei saa artiklites ebaõige faktiväite avaldamist nende suhtes pidada õigusvastaseks.
45.1.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus pidas ebaõigetel alustel ja pooltega arutamata hagejat I avaliku elu tegelaseks. Ehkki ebaõige on hagejate seisukoht, et kostja pole tuginenud sellele, et hageja I on avaliku elu tegelane (vastav kostja positsioon nähtub 10.11.2021 istungi protokollist – ajamärk 00:52:15), ei ole maakohus pooltega arutanud ja sellele pole tuginenud ükski menetlusosaline, et avaliku elu tegelaseks olekut saaks tuvastada üldtuntud asjaoludest (antud juhul otsingumootorite vastustest, äriregistri teabesüsteemist ja Vikipeedia artiklist). Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset
2-19-20588 teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on selgitanud, et asjaolu TsMS § 231 lg 1 alusel üldtuntuks lugemisel tuleb kohtuotsuses märkida, mille põhjal kohus selleni jõudis, ja enne võimaldada pooltel avaldada selle asjaolu kohta seisukohta (RKTKo 08.02.2012, 3-2-1-15611, p 37). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltega neid asjaolusid arutanud. Seega on maakohus pooltega neid asjaolusid arutamata jätnud täitmata selgitamiskohustuse ja sellest tulenevalt oluliselt rikkunud menetlusõigust.
45.2.Lisaks on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et Google`i otsingumootori ning Postimehe ja Äripäeva otsingute vastete arvust, äriregistri teabesüsteemist nähtuvate isikule kuuluvate ettevõtete arvust ja Vikipeedia artikli olemasolust saab järeldada isiku avaliku elu tegelaseks olemist. Riigikohus on selgitanud, et asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist. Seetõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495, p 15). Maakohtu järeldus tugineb üksnes abstraktsele vastete arvule, mis ei arvesta hageja I tegevuse iseloomu artiklite avaldamise hetkel ega konkreetset juhtumit.
45.3.Isegi juhul, kui hageja I oleks avaliku elu tegelane, ei tulene sellest õigustust tema suhtes avaldada ebaõigeid ja tema au riivavaid väiteid ning et ta peaks nende avaldamist taluma. Asjas Egill Einarsson vs Island (EIKo 07.11.2017, 24703/15, p 52) on EIK märkinud, et ka avaliku elu tegelased ei pea taluma seda, et neid avalikult süüdistatakse tõsistes kuritegudes ilma, et need väited oleksid tõendatud.
45.4.Hageja II osas on maakohus samuti ebaõigesti asunud seisukohale, et ta peab taluma avalikkuse tähelepanu ja seega artiklites kajastatud väidete avaldamist. Tulenevalt eelpoolnimetatud kohtupraktikast ei saa abstraktselt ka isiku abikaasat lugeda avaliku elu tegelasega talumiskohustuse osas võrdustatud isikuks ja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ei ole ka tema kohustatud taluma.
46.Isiklike õiguste õigusvastase rikkumise korral vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumist VÕS § 1050 järgi. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751/184, p 26.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud süü puudumist.
47.Kuna kostja poolt ebaõige hagejate au teotava faktiväite avaldamine on õigusvastane ja süüline, on hagejatel õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032/63, p 13). Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 16).
47.1.Hagejad paluvad kostjalt hüvitise väljamõistmist mitte konkreetse rahasummana, vaid paluvad kohtul määrata õiglane hüvitis. Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RKTKo 19.03.2012, 3-2-1-4-12, p 14). Samuti on Riigikohus selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTKo 22.10.2008, 32-1-85-08, p 13). Seega on ebaõige kostja seisukoht, et hagejad ei ole mittevaralise kahju
2-19-20588 eelduseid tõendanud. Negatiivseid emotsioone ja psüühilist häiritust ei saagi tõendada, vaid seda saab sõltuvalt avaldatud faktiväidete sisust eeldada.
47.2.Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RKTKo 13.01.2010, 3-2-1-152-09, p 16). Arvestada tuleb ka seda, kui andmeid avaldati Internetis, mistõttu jõuab see eelduslikult suure hulga inimesteni (RKTKo 26.06.2013, 3-2-118-13, p 28). Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-8508, p 11). Kuna kostja artikkel avaldati nii paberväljaandes kui ka Internetis, on kostja avaldatud ebaõiged andmed jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hagejate õigushüvedele on intensiivne. Arvesse tuleb võtta ka seda, et antud juhul on tegemist ebaõige faktiväite avaldamisega selle kohta, et hagejad on kurjategijad, mis tähendab tõsist riivet isikuõigustele ja seejuures muudab selle rikkumise raskemaks asjaolu, et väide avaldati hagejate eraeluliselt olulise sündmuse (pulmade) kontekstis. Samas tuleb arvesse võtta, et hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud muid negatiivseid tagajärgi peale emotsionaalse üleelamise ning arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja on juba 14 päeva pärast ebaõige faktiväite avaldamist selle Internetis parandanud ja paberväljaandes avaldanud paranduse koos vabandusega. Ehkki ebaõige faktiväite paranduse avaldamine on toimunud lühikese ajavahemiku järel, ei saa sellest siiski järeldada, et hagejatele tekkinud kahju oleks olulises ulatuses vähenenud, kuna paranduse avaldamine ja ebaõige faktiväite eemaldamine ei kõrvalda esialgse artikli avaldamisega tekkinud kahjulikku mõju.
47.3.Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus mõistlikuks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks hagejale I 2500 eurot ja hagejale II samuti 2500 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid, millest tulenevalt hinnata hagejatel tekkinud kahju ulatust erinevaks. Kahju hüvitise suuruse puhul arvestab ringkonnakohus ka VÕS § 134 lõiget 6, millest tulenevalt võib kohus isiku au teotamise korral arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejad on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et kostja kasum oli 2020. a majandusaasta aruande kohaselt 2019. aastal 308 587 eurot ja 2020. aastal 1 397 580 eurot (I kd tl 122-135). Ringkonnakohus ei pea antud juhul õigeks arvestada hüvitise suuruse määramisel kostja võimaliku varasema tegevusega hageja I õiguste rikkumisel, kuna nende rikkumiste korral oli hagejal I võimalik nõuda hüvitist eraldi ja käesolevas asjas kohus ei hinda, milliseid rikkumisi on kostja veel hageja I suhtes toime pannud. Asjaolu, et kostja ei pakkunud hagejatele enne kohtumenetlust kompromissi, ei saa ringkonnakohtu hinnangul hüvitise määra suurendada. Samuti ei mõjuta hüvitise määra asjaolu, et kostja pole konkreetselt ajakirjas Kroonika hagejate õigeksmõistmist kajastanud. Kostja avaldas paberväljaandes paranduse ja veebiväljaandes parandas ebaõige faktiväite, mistõttu puudus vajadus veel lisaks hagejate õigeksmõistmist kajastada.
47.4.Ehkki Riigikohus on leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 29), peavad siiski kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).
47.4.1.2020. aastal Riigikohtu poolt koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot.
2-19-20588
47.4.2.11.02.2022 leidis Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-20-12004, et avaldajalt tuleb välja mõista 2000 eurot selle eest, et kannatanut kujutati valimiskampaania reklaampudelil korruptiivse prussakana (mille kujutisi hakati kasutama laiemalt meedias) ning ei lõpetanud kannatanu õiguste rikkumist ega vabandanud kannatanu ees ka pärast vastuväidetest teadasaamist. Antud asjas tuvastatud asjaolude kohaselt oli kannatanule esitatud süüdistus omastamises, kuid hiljem ta mõisteti õigeks.
47.4.3.13.05.2022 pidas Tallinna Ringkonnakohus asjas nr 2-18-19557 põhjendatuks avaldajalt välja mõista 10 000 eurot selle eest, et kannatanut süüdistati telesaates alusetult soovituste jagamises arstiabist loobumiseks, mis tõi kaasa ühe patsiendi surma. Sisuliselt süüdistati kannatanut kuriteo toimepanemises. Antud asjas esile toodud asjaolude kohaselt avaldati ebaõiged andmed väga populaarses telesaates, millel on palju vaatajaid. Samuti arvestati sellega, et avaldaja on Facebooki lehel saadet jätkuvalt kommenteerinud ja avaldatud väiteid õigustanud.
47.4.4.21.10.2022 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et Facebooki postituses ebaõige au teotava faktiväite (narkoäri ajamine) avaldamise eest tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot. Seejuures arvestas ringkonnakohus, et postituse levik ei olnud ulatuslik. Selles asjas asus ringkonnakohus seisukohale, et Facebooki postitust ei saanud antud pidada võrdväärseks internetis avaldatud meediaväljaande artikliga. Ka selles asjas kustutas avaldaja postituse.
47.5.Arvestades senist hiljutist kohtupraktikat on ringkonnakohtu hinnangul kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistetav hüvitis 2500 eurot sarnastel asjaoludel võrreldav ja vastab ühiskonna üldise heaolu tasemele. Käesolevas asjas tingib võrreldes viidatud kohtupraktika kohaselt väiksemate kahju hüvitistega suurema hüvitise väljamõistmise asjaolu, et kostja avaldas ebaõige faktiväite kuriteos süüdimõistmise kohta populaarses ajakirjas (nii veebis kui paberil), kuid võrreldes tsiviilasjas nr 2-18-19557 välja mõistetud hüvitisest väiksema seetõttu, et käesolevas asjas ei kaasnenud kannatanule nii tõsiseid tagajärgi ja telesaates avaldamist saab ringkonnakohtu hinnangul pidada raskemaks rikkumiseks kui ajakirjas ebaõige faktiväite avaldamist. Seejuures tingib käesolevas asjas hüvitise mõnevõrra väiksema suuruse ka asjaolu, et kostja reageeris ebaõige faktiväite avaldamisele piisava kiirusega ja eemaldas ebaõige faktiväite veebist ning avaldas paberväljaandes selle paranduse. Ringkonnakohtu hinnangul arvestab hüvitis kokku summas 5000 eurot ka kostja varalist seisundit ja sellest tulenevat eesmärki mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest.
48.Hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse tühistamise ning hagide rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda maakohtu otsusest nähtuvat vastuolu menetluskulude jaotamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Reena Nieländer
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.