Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusse võtmise otsustamine Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja Z.C (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasjas nr 2-25-13700 Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.C vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 22.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi (täiendatud 18.11.2025) Z.C (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 127,86 eurot, intressid 6,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 92,13 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja jooksvad viivised alates 23.08.2025 kuni põhinõude tasumata jäägilt kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 607 eurot ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
2.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu Telia Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust. Kostja ostis 14.04.2020 Telia Eesti AS-ilt järelmaksuga mobiiltelefoni Huawei P30 Pro 128 GB (Järelmaksu müügileping 1538892) kogusummas 599 eurot. Hinnale lisandus lepingutasu 19,90 eurot. Lepingu krediidikulukuse määr oli 27,46% aastas, aastaintress 21,90% ja krediidi kogukulu 804,28 eurot.
4.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on leitud, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Praeguses asjas arvelduskonto väljavõtet krediidiandja kostjalt ei küsinud. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Samuti ei ole ka piisav üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).
5.Pärnu Maakohtu 13.11.2025 kohtunõudes kohus määras anda hagejale võimaluse täpsustada ja tõendada hagiavalduse asjaolusid vastutustundliku laenamise osas, esitada täiendavad selgitused, tõendid ja teha ümberarvestus (VÕS § 403 4 lg 7). Kuna krediidiandja on kostja maksevõime hindamisel lähtunud üksnes taotluses esitatud andmetest (sissetulek vähemalt 501 eurot, deklareeritud kohustused 60 eurot). Hagist ei nähtu konkreetsed allikad ja andmed ning kas ja milliste andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud võlgniku sissetulekuid, finants- ja muude kohustuste olemasolu ja suurust, nende võimalikku suurenemist, kostja igakuiseid püsikulusid, kontrolliti kostja leibkonda ja ülalpeetavaid.
6.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses ega hagi täiendustes välja toodud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja esitatu pinnalt ei saa kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja märgib, et Telia Eesti AS ei ole nõudnud laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist, kuna järelmaksuga müüdud kauba maksumus ei olnud suur (599 eurot). Kostja on deklareerinud järelmaksu taotlusel, et tema sissetulek koosneb vanemahüvitisest 501-500 eurot ning tema laenud tagasimaksed on 60 eurot. Vanemahüvitisest suurusest nähtub, et kostjal oli üks ülalpeetav (2020 aastal oli vanemahüvitise miinimumkuumäär 540 eurot kuus.). Ka kohane lepingu täitmine täpselt ühe aasta jooksul näitab selgelt, et see oli kostjale jõukohane.
7.Kui lepingu sõlmimisel ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõutud, ei ole kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. Kogutud info on krediidivõimelisuse hindamiseks olnud pealiskaudne. Krediidiandjal on kohustus kontrollida tarbija esitatud andmeid. Krediidiandja ei saa seejuures tugineda tarbija poolt esitatud andmete kontrollimata 2
jätmisel enda kehtestatud krediidireeglitele. Hageja ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ta ilma kostja pangakonto väljavõtteta tegi kindlaks, et kostjal muud (laenu)kohustused puuduvad, samuti kostja igakuised püsikulud. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta vastavad tõele, kuna kontoväljavõtet esitatud ei ole. Krediidiandja on seega hagi asjaolude kohaselt rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud hagis toodud asjaoludel kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
9.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi asjaolude kohaselt ei ole krediidiandja järginud kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3). Kui krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne.
10.TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama sätte p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata kui hagi edulootus kohtu esialgsel hinnangul puudub. Selliselt hoitakse kokku ka poolte menetluskulusid.
11.Hagi täienduse kohaselt jääb hageja oma esialgse nõude juurde ning esitab alternatiivse nõude vaid juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Järelmaksuga müügilepingu maksegraafiku kohaselt tuli kostjal viimane osamakse tasuda 20.10.2022, seega on lepingu lõpptähtaeg saabunud. Hageja märgib, et ei esita VÕS § 4034 lg 7 järgset arvestust. Kokku on kostja teinud lepingu alusel 25 graafikujärgset tagasimakset summas 669,34 eurot, mille hageja arvestab põhisumma 618,90 eurot katteks. Hageja seisukohast on viivisekokkulepe kehtiv (Riigikohtu määrus ts 2-21-13098, punkt 24, 33), milleks on kolmekordne seaduses sätestatud viimisemäär. Hageja viivise nõue on summas 100,91 eurot. Hageja arvestab tehtud maksed, millest on maha arvatud põhiosa tagasimaksete summa viivisemakseks. Samuti ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral hagejal õigus võtta lepingutasu 19,90 eurot. Hageja nõude summa on seega: - 618,90 (põhiosa)+ 669,34 (tagasimaksed) + 19,90 (lepingutasu) – 100,91 (viivised) = 30,57 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivised 30,57 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ning jooksvad viivised alates 19.11.2025 põhinõude tasumata jäägilt lepingulises viivisemääras 24% aastas.
12.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne (vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24)). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressimäära tasumist. Eeldades, et hagiavalduses toodud andmed on õiged ning kuivõrd kostja on maksnud hagejale tagasi makseid rohkem kui saadud krediiti, s.o 599 euro ulatuses, siis lähtudes VÕS § 4034 lg 7, tuleb arvestada kostja tehtud maksed täies ulatuses 3
krediidisumma katteks. Seega on kostja oma võlgnevuse krediidiandjale täitnud. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid (sh sissenõudekulusid). Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet, s.o hageja õiguste rikkumine ei ole hageja esitatud andmete kohaselt üldse võimalik. Keeldumise korral ei teki hagejale perspektiivitu hagi menetlemise tõttu menetluskulusid ja ta saab hagilt tasutud riigilõivu tagastamist nõuda (vt allpool). Seega on keeldumine põhjendatud ka menetlusökonoomiast tulenevalt.
13.Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
14.Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
15.Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot tasumist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel pärast määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Addis Tammiku, kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.