lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-6184/4

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 08.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-6184/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Õigeksvõtul põhinev

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2023, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6184

Tsiviilasi

Tervisekassa hagi A.V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

855,42 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: esindajad Eesti Tervisekassa (kuni 31.03.2023 Haigekassa), rk 74000091, asukoht: Lastekodu 48, Tallinn, Harjumaa, esindaja Pille Pihler Kostja: A.V., ik xxxx, viibimiskoht xxxx; elukoht xxxx Resolutsioon

Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Välja mõista kostjalt A.V. hageja Tervisekassa kasuks 855,42 eurot.

3.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja A.V. kanda. Väljamõistetavad kulud puuduvad.

Otsus kuulub täitmisele viivitamatult (TsMS§ 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.25.04.2023 esitatud hagi kohaselt A.V. tekitas 07.02.2021 tervisekahjustusi H.P., mida tõendab Viru Maakohtu 22.04.2022 otsus nr xxxx. Kannatanu vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, kannatanule osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidsid kindlustusjuhtumid. Hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale (alates 01.04.2023 Tervisekassa) esitatud raviteenuste arve/arved ja mis on arve esitajale/esitajatele hageja poolt summas 598,16 eurot tasutud. Samast juhtumist tingituna määras ja maksis hageja kannatanule ajutise töövõimetuse hüvitist Perearst xxxx OÜ väljastatud töövõimetuslehe nr xxxx alusel summas 257,36 eurot. Kannatanu on saanud hagejalt ravikindlustushüvitisi kokku summas 855,42 eurot. Hageja saatis 23.01.2023 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. Nõudesumma on senini tasumata. Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel tervisekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida tervisekassa on kohustatud RaKSis sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Hagejal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused on osutatud meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Kohtuotsus ning raviteenuste arved tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused, mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetuse hüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd eeldatakse VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt. Kannatanule

tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanule tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved ja töövõimetuslehed, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Kostja tegevuse, kannatanule tekitatud ja tekkinud tervisekahjustuste ja hageja poolt kannatanule võimaldatud ravikindlustushüvitise ja kantud kulutuste ning nõudeõiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Hageja palub lähtudes RaKS §-dest 25 lg 1, 26 lg 1 ja VÕS §-st 104 välja mõista kostjalt hageja kasuks tervisekahjustuse tekitamisega seotud kahju summas 855,42 eurot.

MENETLUSE KÄIK

2.Viru Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja esitas kohtule 05.05.2023 kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hagi õiguslikud alused on kajastatud hagi asjaoludes ning kohus ei korda neid siinkohal. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hageja poolt esitatud ulatuses. Kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja