2135,59 eurot Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829)
Menetlusosalised ja nende esindajad
AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal hagi A. S. vastu võla nõudes
Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, e-post: [email protected]) Kostja: A. S. (isikukood: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Severinas Jakubauskas (e-post: menetlus @emerald.legal) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja põhivõlgnevus 1909,74 eurot ning 03.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 303,23 eurot.
3.Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks välja viivis põhinõudelt (1909,74 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 04.05.2023 kuni põhinõue täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud A. S.i kanda.
5.Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulud 878 eurot.
6.Mõista A. S.’lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (878 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtule hagi A. S.i (edaspidi kostja ) vastu, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks: − kahju summas 1909,74 eurot (põhinõue); − viivis põhinõudelt seisuga 08.12.2021 summas 73,19 eurot; − viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; − hageja menetluskulu; − viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 29.03.2021 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx), mida juhtis kostja, riivas ümberreastumisel temast paremal, oma sõidurajal pärisuunaliselt liikuvat sõidukit TOYOTA COROLLA. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk TOYOTA COROLLA kahjustada. Kostja ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid ning lahkus liiklusõnnetuse (kindlustusjuhtumi) toimumise kohalt. TOYOTA COROLLA kahjustused parandas Elke Mustamäe AS ning esitas hagejale TOYOTA remondiarve summas 1909,74 eurot.
3.Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus. Hageja hüvitas kahju, TOYOTA COROLLA parandamise kulu summas 1909,74 eurot.
4.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi, lahkus pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutses lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt, oli hagejal õigus esitada kostjale tagasinõue.
5.Põhjusel, et kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja 02.06.2021 kostjale tagasinõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 16.06.2021. 21.06.2021 andis kostja hagejale teada, et vaidleb kahjunõudele vastu. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 16.06.2021. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 17.06.2021. Kostja seisukoht
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostja vastuväidete kohaselt LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada
tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Vaidlus puudub selles osas, kes liiklusõnnetuse põhjustas, seega on kõne all kostja lahkumise võimalik õigusvastasus ja süü.
8.LS § 169 lg 1 järgi peab liiklusõnnetuses osalenud juht võimalikult kiiresti seisma jääma, tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu, ja esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Vaidluse all on see, kas kostja täitis eelnimetatud nõuded või mitte - sündmuskohalt lahkumise tõttu võib olla küsitav, kas kostja täitis LS § 169 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja kas lahkumine oli õigusvastane.
9.KarS § 30 järgi ei ole aga tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.
10.Õnnetuse hetkel oli kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates valudes, ja kellega oldi teel haiglasse. Piltlikult öeldes olid õnnetuse järel kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese elu ja tervis (kuna valude põhjus ei olnud talle kui meditsiinialaseid teadmisi mitteomavale inimesele teada), ja teisel pool õnnetusjuhtumi kohene vormistamine, mille puhul ei olnud kaalul (vähemalt esmapilgul) kellegi elu ega tervis (kõigest n-ö plekimõlkimine). On selge, et kindlustusjuhtumi vormistamine ei ole sellises olukorras esmatähtis ega kaal üles ohtu lähedase elule või tervisele. Muuhulgas täitis kostja sellega ka enda PKS § 15 lg 1 tulenevalt kohustust abikaasat toetada.
11.Arvestades liiklusõnnetuse toimumise täpset asukohta, oli kostjal võimatu peatuda samas kohas teisi liiklejaid ohustamata. Kostja peatus eemal, kuid arvestades kannatanu peatumise ja kostja peatumise koha vahelist kaugust ning kahes reas umbes 70-80 km / h sõitvaid autosid, ei olnud kostjal võimalik kannatanuga kontakti saada. Kostja lahkus, kui kannatanu kostja käeviibetele ei reageerinud. Kostjal oli võimatu tagurdada kohta, kus kannatanu sõiduk oli. Kui kostja oleks peatunud kannatanuga samas kohas, oleks suure tõenäosusega keegi neile tagant u 50 – 70 km / h kiirusega sisse sõitnud. Samuti oleks see seisanud kogu liikluse Järvevana teel Lasnamäelt Mustamäe suunal ning ummik oleks ulatunud mitme kilomeetri pikkuseks.
12.Kokkuvõtvalt ei olnud kostja õnnetuspaigast lahkumine õigusvastane, kuna kostjal tekkis õnnetuse tagajärjel kohustuste kollisioon ning KarS § 30 tulenevalt ei olnud LS § 169 lg 1 sätestatu kohustuste täitmata jätmine õigusvastane. Samuti ei reageerinud kannatanu kostja käeviibetele, millega kostja soovis kannatanuga kontakti saada. Seega ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud tagasinõude eeldused ja kostjalt ei saa nõuda õnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
13.Kostja on xxxx. Kostja ainus sissetulek on xxxx keskmiselt summas 526,10 eurot. Kostjal puuduvad muud sissetulekud. Kostjal puudub kinnisvara ja muu vara, mille arvelt oleks võimalik nõuet tasuda. Kostja ainuke sissetulek on väiksem miinimumpalgast. Vastavalt TMS § 132 lg-le 1 sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vastavalt TMS § 131 lg 1 p-le 10 ei saa riikliku xxxxi seaduses sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata.
14.Võttes aluseks eeltoodud asjaolusid, et ei ole täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestatud tagasinõude eeldused ja kostja varalise seisundit arvestades on ilmselge, et regressinõue kostja vastu on perspektiivitu. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele
16.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
17.Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: − 29.03.2021 toimus Xxxx maja juures liiklusõnnetus, kus sõiduk RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx), mida juhtis kostja, riivas ümberreastumisel temast paremal, oma sõidurajal pärisuunaliselt liikuvat sõidukit TOYOTA COROLLA (xxxx) (dtl 38-39); −
Kostjat on karistatud väärteokorras LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 teo toimepanemises (dtl 39);
−
Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk TOYOTA COROLLA kahjustada (dtl 38-39, 42-73);
− Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduki RENAULT MEGANE SCENIC (xxxx) valdaja tsiviilvastutus kindlustuse leping (liikluskindlustus) sõlmitud hageja poolt (dlk 41). − TOYOTA COROLLA kahjustused parandas Elke Mustamäe AS ning esitas hagejale TOYOTA remondiarve summas 1909,74 eurot (dtl 40). − 30)).
18.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 1909,74 eurot, põhinõudelt seisuga 08.12.2021 summas 73,19 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 09.12.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
19.Hageja tugineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Ka tugineb hageja liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1, LS § 169 lg 46.
20.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjat on väärteosmenetluse korras karistatud liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel
21.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt kostja oleks peale õnnetuse toimumist täitnud LS § 169 sätestatud nõuded juhi tegutsemisele liiklusõnnetuse korral. Selle sätte lg 1 järgi kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht p 1 järgi võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt LS § 39 lõikele 9, lg 4 järgi liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud, lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
22.Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks õnnetusest teavitanud politseid. Kostjal oli vastav kohustus LS § 169 lg-st 5 tulenevalt. Selliselt tegutsedes rikkus kostja LS § 169 lg-st 5 tulenevat kohustust, s.o jättis liiklusõnnetusest politseile teatamata olukorras, kus varalise kahju saaja ei olnud teada. Kostja ei ole esile toonud ka seda, et ta oleks teinud omalt poolt kõik, et tema isik ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud kahju saaks hüvitatud. Kostja ei ole tõendanud, et oleks esinenud LS § 169 lg 4 nimetatud asjaolud, mis välistanuks tema kohustuse politseid
liiklusõnnetusest teavitada. Eelnimetatud sõidukijuhi liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.
23.Lisaks sellele, et sõidukijuht peab regressinõude tekkimiseks olema kindlustusjuhtumi toimumise kohalt lahkunud õigusvastaselt, peab selline tegu LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt olema toime pandud süüliselt. LS §-s 236 on ette nähtud karistus liiklusõnnetusest mitteteatamise eest. LS §-s 237 on ette nähtud karistus liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest. Seejuures tähendab põgenemine LS mõttes süülist lahkumist liiklusõnnetuse sündmuskohalt (vt RKTKo nr 3-2-1-10506, p 11). Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja sai aru, et on toimunud liiklusõnnetus ning tekkinud on varaline kahju kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes politsei teavitamata ning lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline. Puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.
24.Kostja vastuväidete kohaselt õnnetuse hetkel oli kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates valudes, ja kellega oldi teel haiglasse. Õnnetuse järel oli kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese elu ja tervis (kuna valude põhjus ei olnud talle kui meditsiinialaseid teadmisi mitteomavale inimesele teada), ja teisel pool õnnetusjuhtumi kohene vormistamine, mille puhul ei olnud kaalul (vähemalt esmapilgul) kellegi elu ega tervis (kõigest n-ö plekimõlkimine). Kindlustusjuhtumi vormistamine ei ole sellises olukorras esmatähtis ega kaalu üles ohtu lähedase elule või tervisele. Muuhulgas täitis kostja sellega ka enda PKS § 15 lg 1 tulenevalt kohustust abikaasat toetada.
25.Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjat on menetluse vältel esindanud 2 advokaati, kellele on väga hästi teada, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb kõiki oma väiteid tõendada. Kui kostja autos oleks tõepoolest olnud valudes abikaasa, keda kostja liiklusõnnetuse põhjustamise ajal transportis haiglasse, siis oleks kostjal olnud võimalik esitada kohtule tervishoiuasutuse poolt väljastatud kinnitus liiklusõnnetuse toimumise päeval kostja abikaasa pool tervishoiuasutusse pöördumise kohta. Sellist tõendit kostja kohtule esitanud ei ole, mistõttu ei pea kohus kostja selgitusi usutavaks. Kuna kostja ei ole tõendanud, et õnnetuse hetkel oli kostjaga autos tema naine, kes oli tugevates valudes, siis ei ole tõendatud ka tema järgmine väide, et „õnnetuse järel oli kostja jaoks kaalukausil lähedase inimese elu ja tervis“.
26.Kohtule jäävad arusamatuks, kuidas puudutavad kindlustusjuhtumi võimalikud vormistamise nõuded antud vaidluse lahendamist. Hageja etteheide kostjale on, et viimane põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja etteheide ei seisne kindlustusjuhtumi vormistamise nõuete rikkumises.
27.Kostja ei ole vaidlustanud hüvitise suurust ega koosseisu.
28.Kostja väidete kohaselt on ta xxxx, tema ainuke sissetulek on xxxx ning vastavalt TMS § 131 lg 1 p-le 10 ei saa riikliku xxxxi seaduses sätestatud ulatuses sissenõuet pöörata. Eeltoodust tulenevalt on kostja arvates nõue tema vastu perspektiivitu.
29.Kohus jätab kostja vastuväited tähelepanuta. Kas ja kui suures summas õnnestub hageja nõude sissenõudmine selgub täitemenetluse raames. Käesoleva hagimenetluse raames ei lahenda kohus küsimust kui suures summas on seadusest tulenevalt lubatud hageja nõude täitmine TMS alusel.
30.Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 1909,74 euro saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude.
31.Hageja palub mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt alates 17.06.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
32.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa
protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
33.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras.
34.Viivist on põhjendatud arvestada alates 17.06.2021 (s.o alates nõudekirjas määratud tähtpäeva möödumisest - VÕS § 113 lg 2). Otsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 303,23 eurot (võlg 303,23 eurot, periood 17.06.2021 – 03.05.2023, määr VÕS § 113 lg 1, vt viivisekalkulaator.ee). Otsuse tegemise päevale järgnevast päevast tuleb viivis seadusjärgses määras välja mõista kuni kohustuse täitmiseni
35.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1909,74 eurot ning 03.05.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 303,23 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt (1909,74 eurot) alates 04.05.2023. a VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
37.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 250 eurot ja esindajakulud summas 628 eurot (töömaht 5,14h; tunnihind 120 eurot, käibemaksuta). Hageja soovib ka viivise väljamõistmist.
39.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik õigusabitoimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
40.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga tunnihinda mõistlikuks.
41.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 878 eurot (628+ 250). Lähtuvalt menetluskulude jaotusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 878 eurot.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb viivis menetluskuludelt hageja kasuks välja mõista.
43.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.