nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja: J.X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 15.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J.X (kostja) vastu põhivõlgnevuse 1851,52 eurot, intressi 33,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 139,22 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.07.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja 19.05.2017. a laenulimiidi lepingu. Krediidilepingu üldtingimuste punkti 6.1 kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 2000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. 22.01.2020. a pooled muutsid lepingu tingimusi ja laenusaaja edastas kostjale lepingu üldtingimused koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mille kohaselt leppisid pooled kokku laenulimiidi 1
2-25-11405 suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 6534 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45,22% aastas ehk 0,1239% päevas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2016 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 56,85% (18,95% x 3). Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 8999,57 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 3693,79 eurot, kulude katteks 206,02 eurot ja intressi katteks 5099,76 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata jaanuarikuu osamakse summas 152,90 eurot, maksetähtaeg 19.01.2024, veebruarikuu osamakse summas 149,71 eurot, maksetähtaeg 19.02.2024, märtsikuu osamakse summas 155,25 eurot, maksetähtaeg 19.03.2024, aprillikuu osamakse summas 161,17 eurot, maksetähtaeg 19.04.2024. Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Krediidiandjal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 18.04.2024. a. Lepingu üldtingimuste punkt
12.1.näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle elektrooniliselt läbi konto. Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja iseteeninduskeskkonnas. Ülesütlemise teatise saab lugeda kätte toimetatuks lepingu punkti 12.1 alusel ja/või kohtupraktikale tuginedes TsÜS § 69 lg 2 ja 3 alusel. Kostjat teavitati 03.05.2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 6534 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 3693,79 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga 2840,21 eurot (6534 eurot 3693,79 eurot). Kuivõrd kostja tasus inkassomenetluses 988,69 eurot, on kostjal põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 1851,52 eurot (2840,21 eurot - 988,69 eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista intress perioodi eest 11.01.2024–18.04.2024 summas 33,17 eurot. Kostja viimane makse krediidiandjale toimus 11.01.2024 summas 92,78 eurot. Mistõttu arvestab hageja intressi nimetatud viimasest maksest alates kuni lepingu ülesütlemiseni 18.04.2024 põhinõude summalt 2840,21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise krediidisumma jäägilt 1851,52 eurot alates kostja viimase makse järgnevast päevast 15.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.07.2025 seadusjärgses viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 139,22 eurot. Hageja märgib, et kuivõrd kostja tegi inkassomenetluses hagejale tagasimakseid kogusummas 988,69 eurot ja hageja arvestas nimetatud maksed põhinõude katteks, on hageja põhjendatult arvestanud viiviseid põhinõude 2
2-25-11405 jäägilt alates kostja viimasele maksele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Enne krediidilepingu sõlmimist oli kostja kohustatud ennast tuvastama kostjale sobivas Eesti Post postkontoris. Kostja isikusamasus tuvastati Jõhvi Eesti Postis 19.05.2017. a ID kaardi alusel. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Enne laenulepingu sõlmimist täitis kostja hageja edastatud dokumendi „Laenusaaja isikuandmed ja kinnitused“, millel kostja märkis mh enda igakuiseks sissetulekuks 650 eurot ja igakuised kohustused 120 eurot. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2017. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2017. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 8 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja 05.08.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu ülesütlemise teatis.
2.Hagimaterjalid ja 02.10.2025 menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamise portaali vahendusel 03.10.2025 (määrus ja hagiavalduse täiendus) ja 14.10.2025 (algne hagiavaldus). Kohus andis kostjale tähtaja 14 päeva alates menetlusdokumentide kättesaamisest kirjaliku vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt 28.10.2025 kuni käesoleva lahendi tegemise ajani esitanud vastust hagile ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2230,35 eurot, s.h põhinõue 1851,52 eurot, ja kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostjaga 19.05.2017.a laenulimiidi lepingut ja 22.01.2020 lepingu muudatust sõlmides tegutses Multitude Bank p.l.c krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hagiavalduses esitatu põhjal on tegemist sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 tähenduses. 3
2-25-11405 Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokkulepitud limiidi ulatuses, kokku summas 6534 eurot.
5.Kostjal oli kohustus kasutusele võetud krediit tagastada igakuiselt vähemalt miinimumsummana krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kohtule esitatu põhjal tasus kostja lepingu täitmisena kokku 8999,57 eurot. Kostja on jätnud tasumata minimaalse kuumakse 04.01.2024, 04.02.2024, 04.03.2024 ja 04.04.2024 arvete järgi.
6.Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
7.Kohus tuvastas, et lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr aastas (19.05.2017 56,84%) jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse. Kohus lähtub üksnes algselt sõlmitud lepingust ja selle tingimustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks andnud tahteavalduse laenulimiidilepingu muutmiseks, mistõttu kõik viited 22.01.2020 lepingu muudatusele jätab kohus tähelepanuta.
8.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks oli 650 eurot ja igakuised kohustused 120 eurot. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Lepingumuudatuse puhul puuduvad tõendid, et hageja oleks kostja tegelikku rahalist seisu uuesti kontrollinud. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. 4
2-25-11405
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada. Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates esimese lepingute sõlmimisest kuni 31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne. Kohus on käesoleval juhul andnud 05.09.2025 määrusega hagejale võimaluse tuua esile oma nõude korrigeeritud arvestus. Hageja ümberarvestust ei esitanud. Riigikohus on lahendi nr 221-13098/50 p-is 25 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja ei ole kohtule esitatud hagiavalduses välja toonud ega tõendanud, mida ta tegi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmiseks, siis peab kohus talle selgitama, et hagi on muude nõuete kui hagetava laenusumma ja seadusjärgse intressi osas õiguslikult põhjendamatu, ja andma TsMS § 3401 lg 1 järgi talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui krediidiandja kohtu määratud tähtaja jooksul ei selgita, millised sammud ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus (vt selle kohta käesoleva määruse p-d 17-23), või kui ta ei suuda oma kohustuste täitmist tõendada, siis tuleb selline hagi jätta vastavalt asjaoludele kas täielikult või osaliselt rahuldamata. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.“ Kuivõrd hageja ei ole suutnud tõendada, et krediidiandja oleks kohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingus sätestatud intressikokkulepe tühine. Hageja ei ole esitanud nõude ümberarvestust. Kostja on krediiti saanud 6534 eurot, kuid on tagasimakseid teinud kokku 8999,57 eurot, millest põhinõude katteks arvestati üksnes 3693,79 eurot, kulude katteks 206,02 eurot ja intressi katteks 5099,76 eurot. Kuna tühise intressikokkulepe katteks tehtud maksed tuleb arvestada laenusumma katteks, on vaidlusalune nõue täies ulatuses rahuldatud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud, siis ei ole kostjale tekkinud menetluskulusid, seega hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.