Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-11405
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Innokenti Menšikov
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2025, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-11405
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi J.X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2230,35 eurot
Menetlusosalised esindajad:
ja
nende Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX) Kostja: J.X (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
2-25-11405 suurendamises ning kehtestati uueks laenulimiidi suuruseks 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 6534 eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehe p 3 kohaselt kohustus klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 45,22% aastas ehk 0,1239% päevas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2016 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 56,85% (18,95% x 3). Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.). Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 8999,57 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 3693,79 eurot, kulude katteks 206,02 eurot ja intressi katteks 5099,76 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata jaanuarikuu osamakse summas 152,90 eurot, maksetähtaeg 19.01.2024, veebruarikuu osamakse summas 149,71 eurot, maksetähtaeg 19.02.2024, märtsikuu osamakse summas 155,25 eurot, maksetähtaeg 19.03.2024, aprillikuu osamakse summas 161,17 eurot, maksetähtaeg 19.04.2024. Krediidiandja edastas kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Krediidiandjal ei ole võimalik süsteemiprobleemide tõttu lepingu ülesütlemise teatist taasesitada. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 18.04.2024. a. Lepingu üldtingimuste punkt
2-25-11405 jäägilt alates kostja viimasele maksele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Enne krediidilepingu sõlmimist oli kostja kohustatud ennast tuvastama kostjale sobivas Eesti Post postkontoris. Kostja isikusamasus tuvastati Jõhvi Eesti Postis 19.05.2017. a ID kaardi alusel. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Enne laenulepingu sõlmimist täitis kostja hageja edastatud dokumendi „Laenusaaja isikuandmed ja kinnitused“, millel kostja märkis mh enda igakuiseks sissetulekuks 650 eurot ja igakuised kohustused 120 eurot. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha Laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Hageja lisab, et kostja ja krediidiandja vahel on krediidileping sõlmitud 2017. a, seega on krediidiandja teostanud kliendi krediidivõimelisuse hindamise 2017. a kehtinud krediidiandja sise-eeskirja ja regulatsioonide kohaselt. 8 aastat tagasi kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega, seega on mõeldamatu kohandada täna kehtivaid nõudeid aastaid tagasi tehtud krediidiotsustele. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (Multitude Bank) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja 05.08.2025 menetlusdokumendile on lisatud lepingu ülesütlemise teatis.
2-25-11405 Kostja poolt vaidlustamata asjaoludel täitis krediidiandja oma lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldas kostjale krediiti kokkulepitud limiidi ulatuses, kokku summas 6534 eurot.
kohalduvaid
õigusnorme
ja
Krediidiandja on tutvunud vaid maksehäirete- ja rahvastikuregistri väljavõtetega. Krediidiandja lähtus sissetulekute ja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud andmetest. Hageja märgib, et kostja regulaarseks sissetulekuks oli 650 eurot ja igakuised kohustused 120 eurot. Krediidiandja ei ole palunud esitada ega analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks aga kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute regulaarsust. Lepingumuudatuse puhul puuduvad tõendid, et hageja oleks kostja tegelikku rahalist seisu uuesti kontrollinud. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega täitnud vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevaid kohustusi.
2-25-11405
(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.