24. jaanuar 2023 Hageja: Osaühing Piperon (registrikood lepinguline esindaja Marilin Palts
Menetlusosalised ja esindajad
10616630),
Kostja: OÜ Gaur (registrikood 10431646), lepinguline esindaja Sergei Tšurkin
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaühingu Piperon hagi OÜ Gaur vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Gaur osaühingu Piperon kasuks välja võlgnevus 1865,16 eurot ja kuni
3.juunini 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 106,29 eurot.
3.Mõista OÜ-lt Gaur osaühingu Piperon kasuks välja viivis võlgnevuselt alates 4. juunist 2022 kuni põhivõla 1865,16 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Mõista OÜ-lt Gaur osaühingu Piperon kasuks välja menetluskulud 1458,60 eurot.
6.Mõista OÜ-lt Gaur osaühingu Piperon kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (1458,60 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(9)
2-22-8367 Juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Haginõue
1.Osaühing Piperon (hageja) esitas 3. juunil 2022 hagi OÜ Gaur (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 2817,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 160,57 eurot, viivise alates 4. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 2 teises lauses ettenähtud ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja tegi töid objektil M G E andmekeskus, kus elektritööde peatöövõtjaks oli S E O Eesti filiaal. Hageja paigaldas kaabli otsamuhvid. Pärast hageja tööde lõpetamist paigaldas kostja kaablid, kuid rikkus seejuures otsamuhvide pealmist kihti, mille tõenduseks esitas hageja fotod kahjustustest. Tellija nõudis töö parandamist.
3.Hageja, tellija, peatöövõtja ja E C esindajad käisid kahel korral objekti üle vaatamas. Esimesel ülevaatusel tuvastas hageja viie otsamuhvi kahjustused ning lisaks tuli üks vigastus välja tööde tegemise käigus. Teise ülevaatuse käigus tuvastas hageja seitse vigastust. Kokku vahetas hageja 13 termokahanevat siseotsamuhvi.
4.Otsamuhvide töö oli üksnes hageja pädevuses, kuid lepiti kokku, et parandustöö eest tasub kostja, kes otsamuhve kahjustas. Pärast parandustöö tegemist esitas hageja kostjale arve nr 2020324 materjalikulu, ülevaatuste ja kaablitarvikute paigaldamise eest kokku 2817,67 eurole. Kostja oli nõus 1348 euroga ning leidis, et tehtud tööde maht ei ole õige. Kostja ei ole nõus tasuma ülevaatuse tasu kahe päeva eest ja soovib vähendada parandustööde hinda 500 euro võrra. Hageja hinnangul on poolte vahel töövõtul põhinev õigussuhe ning hageja on töö teinud, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata. Kostja väited, et arvel märgitud tööde tegemine ei ole tõendatud ning et hageja ei ole teinud kostjale hinnapakkumist, on üllatuslikud ja vastuolus kostja enda kinnitusega, et tunnistab arvet osaliselt. Kostja on palunud arvel ühe rea eemaldada ja ühte summat vähendada. Kõigi muude ridade kohta on kostja esitanud vastuväiteid alles kohtumenetluse käigus.
5.Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel on tava esitada tehtud tööde protokolle. Kuigi lepingu on kostja sõlminud oma majandustegevuses, on ta hakanud arvele ja tehtud tööle vastuväiteid esitama alles ligikaudu aasta pärast töö tegemist. Vigastatud otsamuhve tuvastati rohkem kui need seitse, mille peatöövõtja esialgselt välja tõi. Parandustöö on tegelikult kallim kui uue otsamuhvi paigaldus. Ei vasta tõele, et torude vahetamiseks vajalikud tööd tegid kostja töötajad, kostja ei ole seda väidet ka tõendanud. Kostja vastus
6.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja meelest leiab hageja vääralt, et poolte vahel on vaidlus parandusteenuse tasu üle. Kostja hinnangul on vaidlus selle üle, kas hageja on tõendanud arvel märgitud tööde tegemise, lisaks on arvel märgitud tööd, mida kostja ei ole tellinud, ning arvel on tööde maht tellituga võrreldes ülepaisutatud. 2(9)
2-22-8367
7.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et arvel kirjas olevad tööd tehti ja et need tehti arvel kajastatud mahus. Hageja ei ole saatnud kostjale tööde hinnapakkumist, mis tähendab, et parandustööde tasu kokkulepe poolte vahel puudus. Tööd on dokumenteerimata. Ainult arve esitamisest ei piisa võlanõude tõendamiseks.
8.Tööde ülevaatusel tuvastati seitsmel muhvil vigastused ja need tuli kas vahetada täielikult või võimalusel vahetada ainult muhvide pealmised termokahanevad torud. Arvel on aga kirjas kokku 13 termokahaneva otsamuhvitoru paigaldus, mida kostja ei ole tellinud, samuti ei tulene selline kogus ülevaatuse tulemustest. Tegemist oli ainult kuue otsamuhvi torude vahetamise ja ühe toru lakkimisega. Alusetu on võlanõue nelja otsamuhvi paigaldamise eest, sellist tööd ei ole tellitud. Ülejäänud torude vahetamiseks vajalikud tööd tegid tegelikult kostja töötajad. Parandustööde tasu ei saa olla võrdne uue otsamuhvi paigaldamise maksumusega. Poolte vahel ei olnud tasu kohta kokkulepet, ei ole usutavaid tõendeid kahjustatud otsamuhvide parandustööde tavalise tasu kohta. Parandustööde on eest õiglaseks tasuks 50% uue otsamuhvi paigaldamisest ehk kokku 500 eurot (ilma käibemaksuta).
9.Tõendamata on, et toimus kaks ülevaatust kahel päeval. Üks ülevaatus ei võta tervet tööpäeva ja selle maksumus peaks olema parandustööde hinna sees. Tõendamata on, et kostja peab tasuma aprillikuise ülevaatuse ja parandustööde eest. 5. aprillil 2021 toimunud ülevaatus ei olnud kostjale teada, kostjat sinna ei kutsutud, kostja ei ole tellinud ülevaatust ega ülevaatusel tuvastatud viie otsamuhvi parandamist, ta ei ole sõlminud selleks hagejaga töövõtulepingut. Aktis ei ole viidet, et kahjustused tekitas kostja. Hagejalt tellis selle töö S E O Eesti filiaal. Vigastused parandati aprillis 2021, akt on allkirjastatud kolm kuud hiljem. Hageja ei ole nõudnud kostjalt ülevaatuse ja parandustööde eest tasu enne juulikuus seitsme otsamuhvi parandamist. Hageja on viivitanud tasunõude esitamisega peaaegu neli kuud, mis ei ole eluliselt usutav ega vasta mõistlikkuse põhimõttele. Kohtuistungid
10.29. novembril 2022 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana üle kostja töötaja A A . Tunnistaja rääkis, et hageja töötajad kutsuti objektile defektide kõrvaldamiseks. Defektid avastati seitsmel otsamuhvil, need olid väheolulised kriimud, mis ei läbinud materjali, maksimaalselt 1 mm, isolatsiooni paksus on 3 mm. Materjalile on küll paksusnormid, kuid tellijal on lõplik sõnaõigus. Kuus toru vahetati välja, ühte poleeriti. Kostja töötajad ühendasid remonti vajavate kaablite otsad lahti ja lasid alla põrandale, et oleks mugav remontida ning pärast remonti ühendasid need õigesse kohta tagasi. Hageja töötajad remontisid. Hiljem võtsid hageja töötajad samade kaablite teised otsad lahti, trafopesades. Hageja tööks oli otsamuhvide montaaž. Tunnistaja oma tööd ei protokollinud. Jaotusseadme kaks sektsiooni olid mõlemad montaaži ajal pinge alt vabad. Tellija käis objektil tihti kohal, lõpupoole peaaegu iga päev. Parandustööde kohas käis tellija ühel päeval, kui fikseeris puudujäägid. Ülevaatusel kostja esindajaid ei olnud. Hagejal võtsid parandustööd ühe päeva, kuid tunnistaja möönis, et päevi võis olla rohkem. Tööpäev oli hageja töötajatel lühem kui kostja töötajatel.
11.24. jaanuaril 2023 toimunud kohtuistungil kuulas kohus tunnistajatena üle peatöövõtja S E O Eesti filiaali esindaja A L ja E C OÜ vanemspetsialisti A N .
12.A L rääkis, et hageja tegi objektil kaks ülevaatust, märtsi lõpus-aprilli alguses ja juuli keskel. Mitu muhvi pidi vahetama, on kirjalikult fikseeritud. Esimene vahetamine toimus kevadel, pärast ülevaatust, teine oli augusti alguses. Selliseid kahjustusi ei tohi kindlasti jätta parandamata. Tellija nõue oli, et muhvid teeks firma, kellel on selleks luba. Tellijal hagejaga lepingut ei olnud. Esimesele ülevaatusele ilmselt kostja kutsuti, olid kohal töömehed, juhtkonda 3(9)
2-22-8367 võib-olla ei olnud. Akti juures olevad kaks pilti on näidiseks kõige kehvematest kohtadest. Kahjustusi parandas hageja, arvatavasti tellis tööd kostja. Ilma kostja nõusolekuta ei oleks hageja saanud tulla töid tegema. Kuna kostja töötajad tekitasid vigastused, siis kostja vastutas selle eest. Aprillis ei olnud need muhvid veel töös, aga augustis olid ja tuli tellida katkestus, et need ära teha. Augusti- ja aprillikuised vigastused ei olnud samad, kuigi ilmselt samadel kaablitel. Kostja pidi ülevaatusest teadma, sest katkestuste päevad olid talle teada. Vägisi ei saa kedagi ülevaatusele tuua. Esimese ülevaatuse akti koostas hageja, teise tunnistaja ja saatis selle kohta e-kirja. Suvel oli kiire, K P on akti ilmselt valesti kirjutanud, et tööde teostaja ja tööde tellija on K P . S teda ei tellinud ega maksnud ka ülevaatuse eest.
13.A N rääkis, et tema hinnangul on hagiavaldusele lisatud fotodel tegemist 24 kV otsamuhvidega, millel sisselõiked ei ole kohe ohtlikud, aga võrguomanikul tekib hiljem probleem. Need kohad hakkavad koguma mustust, plastik hakkab selle koha pealt kuumenema, mis tekitab kiirema vanutuse isolatsioonil. Kui seda ei korrastata, võib tekkida avarii ja see võib lõppeda kogu alajaama hävinguga. Mõistlik on rikkeid ennetada. Fotodel näha olevad kriimud ei ole tühised, tunnistaja ei nõustu, et otsamuhve ei pea vahetama. Paranduskomplekte tehakse konkreetsele tootele, tunnistajale teadaolevalt fotol oleva toote jaoks seda ei ole. Reeglina vahetatakse selliste kahjustustega osad välja, parandamine ja komplektivälise asja lisamine tuleb kooskõlastada tootja esindajaga. Lakkimist kasutati nõukogude ajal, kui olid mähitud otsamuhvid.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
15.Pooled on ühel meelel selles, et nad mõlemad tegid M G E andmekeskuses töid, peatöövõtjaks oli S E O Eesti filiaal, alltöövõtjaks oli kostja. Kostja töö sisuks oli kaablite paigaldus ja hageja töö sisuks otsamuhvide paigaldus. Kostja kahjustas enda tööde käigus hageja paigaldatud otsamuhve ja need tuli vahetada. Kostja on kinnitanud, et tellis hagejalt parandustööd seitsme kahjustatud otsamuhvi parandamiseks ja hageja need tööd tegi.
16.Pooltel on vaidlus selle üle, kui palju parandustöid kostja hagejalt tellis ning kas tehtud tööde maksumus on õige.
17.Hageja nõuab kostjalt 2817,67 euro tasumist 26. augusti 2021 arve nr 2020324 alusel. Arvel on read: teenustööd kaablitarvikute paigaldamise eest, 2 tk, 500 eurot (rida 1); termokahanev siseotsamuhv 1x24MONOI1.240 24 kV, 70‒240 mm2, L=350 mm, 6 tk, 127,14 eurot (rida 2); termokahanev siseotsamuhv 1x24MONOI1-630, 24 kV, 400‒630 mm2 Al/Cu, M16, 7 tk, 220,92 eurot (rida 3); ülevaatus, 2 tk, 500 eurot (rida 4); teenustööd kaablitarvikute paigaldamise eest, 4 tk, 1000 eurot (rida 5).
18.Kostja on olnud esialgu nõus tasuma 1348 eurot, millele lisandub käibemaks, paludes arvelt eemaldada rea 4 ülevaatused (500 eurot) ja vähendada rida 5 „teenustööd kaablitarvikute paigaldusele“ 500 euro võrra (dtl 11). Lõplikus seisukohas leiab kostja, et tal võiks olla kohustus tasuda ühe ülevaatuse eest realt 4 (250 eurot), osaliselt teenustööde eest realt 5 (500 eurot) ning pole kohustust tasuda siseotsamuhvide eest real 2, kokku võiks kostja maksekohustus seega olla 1470,92 eurot, millele lisandub käibemaks (dtl 216). 4(9)
2-22-8367
19.Kostja on seisukohal, et töid ei dokumenteeritud ega antud üle. Alles 24. jaanuaril 2023 kohtuistungil kinnitas tunnistajana ülekuulatud peatöövõtja esindaja A L , et parandustööd on tehtud. Kõige varem sellest ajast tekkis kostjal kohustus töö eest maksta.
20.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud, et tellija peab töö vastu võtma või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue lõike 4 alusel sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
21.Väites, et hageja ei ole tõendanud tööde tegemist või et töid ei ole üle antud, käitub kostja vastuoluliselt. 24. septembril ja 30. septembri 2021 e-kirjades hagejale palus kostja arvet muuta ning oli nõus osa sellest tasuma (dtl-d 11‒12). Kostja on olnud nõus osa arvet tasuma kogu menetluse vältel. Seega on kostja vähemalt osa tööde tegemist aktsepteerinud. Ka ei ole asjas esitatud tõendeid, et poolte vahel oleks tava anda töid aktiga üle. Senise ärisuhte kohta on esitatud ainult laekumised (dtl 13), arve (dtl 70) ja e-kiri (dtl 71).
22.Kostja on viidanud tema ja S E O Eesti filiaali vahel sõlmitud töövõtulepingule, mille punktide 3.9 ja 5.20 kohaselt vormistatakse tööde üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtuaktid ning tööd dokumenteeritakse ja antakse üle tellijale (dtl-d 105, 108). Hageja ei ole selle lepingu osapool. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohta on esitatud e-kirjad (dtl-d 58‒59), kus sarnast kokkulepet tööde üleandmise kohta ei ole.
23.Seetõttu saab kostja vastuväidet tööde üleandmisele pidada esitatuks ainult sellele osale töödest, millele kostja on algusest peale vastu vaielnud: ühele ülevaatusele ja kuue siseotsamuhvi vahetusele koos teenustöödega. Hageja esitatud arvet saab seetõttu pidada sissenõutavaks alates sellel märgitud kuupäevast. Küsimus on selles, kas kostja peab arve tasuma täies mahus.
24.Kostja sõnul ei ole tõendatud, et 14. aprilli 2021 tööde ülevaatuse akti kohaselt oleks kostja tellinud hagejalt otsamuhvide ülevaatust 5. aprillil või nende viie muhvi parandustöid, mis on aktis märgitud. 5. aprillil 2021 toimunud ülevaatuse kohta on hageja esitanud akti, kus tuvastati viis kahjustatud otsamuhvi. Aktil on K P allkiri 6. juulist 2021, aktile lisatud fotodel on näha kolm muhvi (dtl 175‒176).
25.Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja esindaja oleks ülevaatuse juures viibinud, et teda oleks sinna kutsutud või talle ülevaatuse toimumisest teada antud. Aktil on märgitud tellijana S E O Eesti filiaal, ülevaatuse teostajana hageja, kaasatud isikuna A L ning töövõtja esindaja ja tööde teostajana K P , kes on hageja juhatuse liige. Aktil on ainult K P allkiri. Tunnistaja A L ütles ülevaatuse kohta: „Ma arvan, et aprillikuus esimesele ülevaatusele me kutsusime Gauri. Ilmselt ikkagi kutsusime. Võibolla ei olnud seal Gauri juhtkonda, võibolla olid need töömehed, sest töömehed olid ka seal. /.../ Ma ei oska teile öelda, kas Gauri poolt ei olnud kedagi. Ei mäleta. Aga ütleme nii, et juhtkonnast ei olnud seal kedagi. /.../ Ma arvan, et Gauri esindajad olid teadlikud, et ülevaatus toimub. Me ei hoidnud seda saladuses. Nad teadsid, et see ülevaatus tuleb. See info tuli neile, et muhvid on vigastatud. Miks nad kohale ei tulnud. Ma millegipärast arvan, et neid ei olnud kohal. Kuna see asi oli üsna pakiline, siis ma saatsin selle kohta e-kirja. E-kirja saatsin oma osakonnajuhatajale ja tema saatis kirja edasi.“ (dtl 183). Tunnistaja ei olnud kindel, kas kostja ülevaatusest teadis, ta oletas seda, enam-vähem kindlalt väitis ta vaid, et kostja juhtkonda ülevaatusel ei olnud. Tunnistaja nimetatud e-kirja kohtule esitatud ei ole. Lisaks ütles tunnistaja, et aprillis ei olnud need muhvid veel töös, aga augustis olid ja tuli tellida eraldi katkestus, et need ära teha, ning hiljem kostja kohta: „Nad teadsid, millal töid tehakse. Katkestuste päevad olid neile teada.“ (dtl 184). Sellest saab järeldada, et aprillis ei olnud vaja tellida katkestusi, millest pidi kostjat teavitama. Samamoodi oletas tunnistaja, et töö tellimine oli hageja ja kostja kokkulepe (dtl 183‒184). 5(9)
2-22-8367
26.Tunnistajate ütlused on mõnevõrra vastuolulised küsimuses, kas ja millal parandati aprilli ülevaatusel avastatud viie otsamuhvi vigastused. Tunnistaja A L ütles, et „esimene otsamuhvi vahetamine, ma arvan, toimus kevadel, peale seda ülevaatust“ (dtl 183). Tunnistaja A A ütles, et hageja tegi parandustöid ühel päeval, kuid hiljem ei välistanud siiski, tööpäevi võis olla rohkem (dtl-d 164‒165). Tuleb arvestada, et A A on kostja töötaja, samas A L ei ole kummastki menetluspoolest majanduslikult sõltuv, mistõttu võivad A L ütlused olla usaldusväärsemad. Muid tõendeid aprillis muhvide parandamise kohta esitatud ei ole. Hageja kirjutab 21. juuli 2022 vastuses, et esimesel ülevaatuse päeval andis vigastatud otsamuhvidele hinnangu hageja esindaja ning kui hiljem käisid töid üle vaatamas M -i ja E C esindajad ja jõudsid järeldusele, et vigastatud muhve on rohkem kui aktis nimetatud, siis paluti kokku leppida uus ülevaatuse aeg. Kokku tuvastati rohkem vigastatud otsamuhve kui need seitse, mis tellija algselt välja tõi (dtl-d 81‒82). Sarnase väite esitas hageja ka kohtuistungil: „Seda pean täpsustama, mis kuupäeval täpselt tööd tehti. A L kirjutas, et otsamuhve hakatakse alates 5. augustist vahetama. Mõlemad ülevaatused olid enne seda tehtud.“ (dtl 182). Hageja öeldut võib mõista ka selliselt, et mõlemad ülevaatused tehti enne parandustöid ning parandati kõik korraga. Seda muljet süvendavad hagiavaldusele lisatud fotod, mis on samad nagu aprillikuise ülevaatuse akti juures (dtl-d 8, 176). Nii pooled kui ka tunnistajad on ühel meelel vaid selles, et augustis parandas hageja seitse otsamuhvi.
27.Võrdluseks on teise ülevaatuse kohta esitatud H M 28. juuli 2021 e-kiri, et 16. juulil 2021 toimus ülevaatus, mille käigus avastati seitsmel muhvil vigastused (dtl 58‒59). Selle ülevaatuse toimumist tunnistab kostja oma lõplikus seisukohas, selle vajalikkus ja toimumine on tõendatud ka tunnistaja A L ütlustega. Ülevaatusel avastatud seitsme muhvi parandustööd ei ole samuti vaidluse all. Esimese ülevaatuse kohta tõendeid, et kostjat oleks teavitatud ülevaatusest või avastatud vigastustest, esitatud ei ole.
28.Isegi kui eeldada, et parandati täiendavalt viis otsamuhvi, ei ole esitatud piisavalt tõendeid, et kostjal oleks kohustus hagejale selle eest maksta. Võimalik on, et hageja ja tellija rohkemate muhvide parandamise mingil moel omavahel kokku leppisid, aga pole piisavalt tõendatud, et kostja oleks olnud selle kokkuleppe osaline. Hagiavalduses kirjutab hageja, et „lepiti kokku, et hageja parandustöö eest tasub kostja“ (dtl 4), kuid pole märgitud, kes selles kellega kokku leppis. Hageja esitatud arvel on kliendi tellimuse numbri all märge „e-kiri“, kuid aprillikuise ülevaatuse ja sellel tuvastatud viie otsamuhvi vigastuste kohta kohtule e-kirja esitatud ei ole. Kostja võib vastutada oma töödega tekitatud kahjustuste eest S E O Eesti filiaali ees viimasega sõlmitud lepingu alusel, kuid sellist nõuet asjas esitatud ei ole.
29.Kostja on lisaks juhtinud tähelepanu sellele, et kui ülevaatus toimus aprillis ja muhvid parandati „kevadel, pärast seda ülevaatust“, siis arve esitas hageja selle eest alles 26. augustil, kuigi tasu muutub üldjuhul sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja ei ole viivitamist selgitanud, asjas ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks olnud jätkuva tööga, et juba kevadel oleks olnud alust eeldada täiendavaid vigastusi vms. Asjaolu, et hageja kostjale kevadiste tööde eest kevadel arvet ei esitanud, kinnitab pigem kostja väiteid, et kostja ei pea nende tööde eest tasuma.
30.Hageja nõuab kokku 13 muhvi parandustööde eest tasumist. Aprilli aktis on märgitud viis muhvi ja juuli e-kirjas seitse, st ühe muhvi vigastamise ja parandamise kohta ei ole üldse tõendeid esitatud. Selle kohta on ainult hageja paljasõnaline kinnitus, et „üks vigastus tuli välja tööde käigus ja selle palus S E O Eesti filiaali esindaja P S samuti korda teha“ (dtl-d 205, 211). Kostja seda tööde käigus täiendavalt leitud vigastust omaks võtnud ei ole.
6(9)
2-22-8367
31.Seega on hageja tõendanud kostja kohustuse tasuda 16. juulil 2021 toimunud ülevaatuse ja seitsme otsamuhvi parandamise eest, milliseid töid on ka kostja põhimõtteliselt ka aktsepteerinud.
32.Kostja leiab, et parandustööde eest ei ole õige nõuda sama hinda nagu uute muhvide paigaldamise eest.
33.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
34.Pooled ei ole väitnud, et nad oleks tasu kokku leppinud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis on parandamise eest tavaline tasu. Hageja on küll esitanud hinnakirja, kus on märgitud „KP kaabli vigastatud termokahaneva otsamuhvi vahetuse“ hinnaks 340 eurot (dtl 99), kuid dokumendist ei ole näha, kus hinnakiri on olnud avaldatud või kostjale teatavaks tehtud. Kostja sõnul ei ole hinnakirja hageja veebilehel ega ole see olnud kostjale enne tööde tegemist kättesaadav (dtl 102). Dokument ei tõenda, et tegemist oleks tavalise tasuga.
35.Kostja on võrdluseks esitanud varasema arve veebruarist 2021 uue otsamuhvi paigaldamise eest, mille hinnaks ilma käibemaksuta oli 250 eurot (dtl 70) ja e-kirja sama hinnapakkumisega ‒ 250 eurot 3-faasilise komplekti eest (dtl 71). Parandustööde hinnaks on hageja arvestanud 4x250 eurot, mis kujunes selliselt, et 250 eurot on paigaldustöö hind kolmele faasile, sest tavaolukorras on kolmefaasilised komplektid. Ühe faasi hinnaks teeks see 83,34 eurot. Arve ridade 2 ja 3 on kokku 13 ühefaasilist komplekti, mis tähendab, et hind peaks tegelikult kokku olema 1083,42 eurot, kuid hageja nõuab kostjale vastu tulles ainult 1000 eurot (dtl 81). Seega vastab tõele kostja väide, et hageja on parandustööde maksumuse arvestanud paigaldustöö hinnaga samamoodi.
36.Hageja on selgitanud, et parandustöö on kallim ja keerukam kui uue otsamuhvi paigaldus. Kõigepealt oli vaja vigastatud otsamuhv eemaldada ilma kaabli isolatsiooni vigastamata, seejärel puhastada tehnilises paigaldusjuhendis kirjeldatud pinnad, eemaldada vanad mastiksikihid ja uue otsamuhvi paigaldamisel taas paigaldada kõik uued kihid. Kõige selle peale läheb termokahanev toru (dtl 82). Hageja selgituse kohaselt tuleb seega parandamiseks teha rohkem kui ainult uue otsamuhvi paigaldamisel. Kostja ei ole seda väidet ümber lükanud, kuid on väitnud, et tema töötajad tegid tegelikult osa töid (dtl 102) ja esitatud võrgustandardi joonise (dtl 117). Esitatud joonis samas ei tõenda, kes milliseid töid tegi, millal või kus. Joonise koostaja on AS E , kes ei ole vaidluse osapool. Tunnistaja A A selgitas, et kostja töötajad ühendasid kaabliotsad lahti ja lasid alla põrandale, et oleks mugav remontida, ning pärast remondi tegemist ühendasid need õigesse kohta tagasi (dtl 163). Tunnistaja ütlustest saab järeldada, et kostja töötajad mitte ei remontinud otsamuhve, vaid võimaldasid vigastatud kohale ligipääsu. Et vigastatud otsamuhvide vahetamine oli vajalik, on kinnitanud tunnistaja A N ja seda ka põhjendanud. Tunnistaja A A on öelnud, et kriimustused ei olnud olulised, kuid tema ütluste hindamisel tuleb arvestada, et tegemist on kostja töötajaga. A N ei ole kummagi poole töötaja, mistõttu on tema ütlused eelduslikult vähem osapooltest mõjutatud.
37.Eelnevast tulenevalt ei ole tõendatud, et parandustöö peaks tingimata olema odavam kui uue otsamuhvi paigaldus või et kostja töötajad oleksid teinud osa parandustööst või et otsamuhve ei oleks olnud vaja hageja valitud viisil parandada. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostjal oli kohustus tasuda seitsme otsamuhvi parandustööde eest, on parandustööde hind hageja arvutuste järgi 7x83,34=583,38 eurot.
38.Hageja on seisukohal, et kuna arve esitati kostjale juba 26. augustil 2021 ja töö tehti veel varem, on kostja oma vastuväited esinenud hilinemisega ‒ alles kohtumenetluse ajal ehk ligikaudu 7(9)
2-22-8367 aasta aega hiljem. Kohus selle hinnanguga ei nõustu. Kostja on arveridade 4 ja 5 kohta esitanud pretensioonid septembris 2021, umbes kuu aega pärast arve saamist. Kohtumenetluses on kostja hageja esitatud tõendite alusel oma vastuväiteid tõesti muutnud, möönnud ühe ülevaatuse tasumise kohustust, kuid leidnud, et ta ei pea tasuma summat real 2. Arvestades, et vigastuste ülevaatus toimus ilma kostja juuresolekuta, tõendeid ülevaatuste ja tööde kohta esitati alles kohtumenetluses ning kostja möönab maksekohustust kokkuvõttes suuremas summas kui algses pretensioonis, ei saa sellist käitumist kostjale ette heita.
39.Eelneva alusel on hagejal õigus kostjalt nõuda arve real 1 märgitud 500 eurot, real 3 märgitud 220,92 eurot, real 4 märgitust 250 eurot ja real 5 märgitust 583,38 eurot, kokku 1554,30 eurot, millele lisandub käibemaks 310,86 eurot, kokku 1865,16 eurot.
40.Hageja nõuab kostjalt lisaks viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
41.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
42.Arve maksetähtpäeva arvestades on alates 17. septembrist 2021 kuni hagi esitamiseni 3. juunil 2022 sissenõutavaks muutunud viivis 1865,16 eurolt 106,29 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Kohus rahuldab ka hageja nõude mõista kostjalt välja viivis alates 4. juunist 2022 kuni põhinõude 1865,16 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
43.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja võlgnevuse 1865,16 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 106,29 eurot ja viivise võlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võlgnevuse tasumsieni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
45.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hageja keeldus nii kostja kui ka kohtu pakutud kompromissist, millest ühe puhul oleks ta kohtulahendiga võrreldes võitnud ja teise puhul kaotanud, on antud juhul õiglane jätta hageja põhjendatud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda. Kohus rahuldas hageja nõude 66% ulatuses. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb samas proportsioonis jätta kostja kanda.
46.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja nimetatud menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 2390 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured.
47.Hageja makstud riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista ja õigusabikulu tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista osaliselt. Õigusabikulu tunnitasu 120 eurot on põhjendatud ja vastab turuhinnale, kuid õigusabile kulunud aeg on põhjendamatult pikk.
8(9)
2-22-8367
48.Arvestades, et hagiavalduse sisu on vähem kui neli lehekülge ja olukorrale õigusliku hinnangu andmise aeg on eraldi arvestatud, saab avalduse koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 2 tundi. Samamoodi on õigusliku hinnangu andmisele kulunud aeg eraldi arvestatud 21. juuli ja
26.augusti vastuste puhul, mistõttu vastuste koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada vastavalt 1,5 ja 1 tund. 28. veebruari vastus ei ole nii mahukas, et selle koostamiseks oleks pidanud kuluma 1,5 tundi, põhjendatud ajakuluks võib pidada ühte tundi. Kokku on seega põhjendatud ajakuluks 14 tundi ja 55 minutit, mis tunnihinda arvestades teeb 1790 eurot.
49.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1458,60 eurot, s.h riigilõiv 277,20 eurot ja õigusabikulud 1181,40 eurot.
50.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.