26.11.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-105501
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi L. B. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
555,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: L. B. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 22.05.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 06.09.2019 sõlmitud kliendilepingust ja 10.09.2019 seademete kasutuslepingust tulenev võlgnevus 276,29 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis ajavahemiku 21.08.2022-22.05.2025 eest 182,58 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 23.05.2025 kuni põhinõude summas 276,29 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras 24% aastas.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja väitel on nõude aluseks kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud): 6.09.2019 sõlmiti kliendileping, mis on kliendisuhte raamleping. Kliendilepingu sõlmimisega loodi kostjale võimalus mugavalt liituda XXX teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ning sõlmida muid lepinguid XXX. Kliendilepingu allkirjastamisega nõustus kostja muu hulgas, et XXX osutab talle teenuseid ja müüb kaupu vastavalt tingimustele, mis on sätestatud XXX üldtingimustes, hinnakirjas, teenusetingimustes ning muudes kohaldatavates tingimustes. 10.09.2019 sõlmiti tähtajatu seademete kasutusleping, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või
nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet ruuter Inteno XXX. Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest.
2.2.Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): Arve nr
Summa
Maksetähtaeg
20220413583535 99
20.05.2022
20220514304372 99
20.06.2022
20220615031604 31,04
20.07.2022
20220715479053 47,25
20.08.2022
Kokku 276,29 Kostja ei tagastanud renditud seadme T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumuse 42,25 eurot. T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.07.2022.
2.3.Vastavalt T AS üldtingimuste punktile 10.8.1, kui klient ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt, on T AS-l õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud määras. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 põhisummalt 276,29, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.05.2025 kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis kehtis arvete tasumise tähtajal, so 24% aastas. Sama määra alusel palub hageja välja mõista viivise ka alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni.
2.4.T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.5.Hagejal nõuab lepingu üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel peale lepingu ülesütlemist tekkinud võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: tasulise kirja saatmine 27.11.2024 15 eurot, tasulise kirja saatmine 11.12.2024 5 eurot, tasulise kirja saatmine 27.12.2024 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 20.08.2025, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja hagile vastanud ei ole.
4.Sideteenuse tasu
4.1.Hageja on kohtule esitanud hageja poolt kohtuotsuse põhjenduste punktis 2.2. esile toodud arved (dtl alates 58) ning nõuab arvetel toodud summade kostjalt välja mõistmist. Hageja väitel oli T AS ja kostja vahel sõlmitud kaks lepingut – kliendileping ning seadmete 2
kasutusleping. Hageja väitel tarbis kostja 10.09.2019 sõlmitud kasutuslepingu alusel interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust.
tähtajatu
seademete
Kohus täitis selgitamiskohustust 16.06.2025 (dtl 81) ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates 95). Kohus selgitas sideteenuse osas hagejale menetlusse võtmise määruses järgmist: Sideteenus on olemuselt töövõtuleping, millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Siiski tuleb hagejal esile tuua, nagu öeldud, et poolte vahel oli kehtiv leping, leping sisaldas kokkulepet tasu kohta ning kostjale on esitatud arved, mis on tasumata ning tasud on muutunud sissenõutavaks. Kui kokkulepped sisaldusid üldtingimustes, tuleb hagejal esile tuua, millisel viisil üldtingimused lepingu osaks saanud olid. Kohus andis hagejale menetlusse võtmise määrusega tähtaja esitada hagiavalduse täpsustused ja täiendavad tõendid. Hageja täiendavalt midagi esitanud ei ole.
4.2.Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. Hagis toodud väide, et esitati interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, ei võimalda aru saada, millist konkreetset teenust kostjale siis esitati. Samuti ole hageja esile toonud kokkulepet tasu suuruse kohta. Kohtule esitatud kliendilepingus ega seadmete kasutuslepingus sideteenuse tasu ei ole. Ka ei ole hageja esile toonud lepingu punkti, millest nähtuks, et T AS ja kostja vahel oleks olnud eelpoolkirjeldatud kokkulepe arvete kohta. Hageja majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ning hagejat esindab magistrikraadiga jurist, kellele hageja on enda väitel tasunud osutatud õigusabi eest. Hageja, sama esindajat kasutades, on esitanud suurel hulgal samaliigilisi hagisid ka varem. Vaatamata kohtu poolt mitmel korral antud selgitustele ei ole hageja välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata võimaliku interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenuse tasu osas.
5.Seadme üür Nagu märgitud, nõuab hageja arvetel toodud summade kostjalt välja mõistmist. Hageja väitel sõlmiti seadmete kasutusleping, mille alusel kostja üüris seadet ruuter Inteno XXX. Kohtule esitatud seadmete üürilepingus ei ole välja toodud üüri summat. Hageja ei ole hagis välja toonud, kas, milline ja millises lepingutingimuses oli T AS ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe seadme 3
üüri summa kohta. Hageja ei ole hagis ka välja toonud, milline oli üüri tasu, mida kostja pidanuks iga kuu maksma. Seetõttu jääb rahuldamata hageja nõue arvetel toodud summade väljamõistmiseks.
6.Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)
6.1.Hageja on esitanud faktiväited, et 10.09.2019 sõlmiti tähtajatu seademete kasutusleping, mille alusel kostja üüris seadet ruuter Inteno XXX, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et lepingus nimetatud seade on tema valdusesse üle antud, kostja ei tagastanud renditud seadet T AS-le. Hageja on seisukohal, et seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme maksumuse 42,25 eurot ning et T AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 21.07.2022. VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS § 334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid ning selgitada kahjuhüvitise summa kujunemist. Üldtingimuste osas tuleb hagejal esile tuua, kuidas üldtingimused lepingu osaks saanud olid. Vaatamata eeltoodule ei ole hageja esile toonud, millal, millises vormis ja kuhu saatis T AS lepingu üles ütlemise tahteavalduse ning millistel asjaoludel T AS lepingu üles ütles (kas korraliselt või erakorraliselt, kui erakorraliselt, siis kas järgiti seaduses ja lepingus toodud üles ütlemise tingimusi).
6.2.VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks. See, kas leping on sõlmitud või üles öeldud, on õiguslik hinnang, mille annab kohus faktiliste asjaolude pinnal, kontrollides normides sätestatud eelduste täidetust. Ka seda selgitas kohus hagejale menetlusse võtmise määruses (dtl 96-97). Nagu öeldud, ei ole hageja, vaatamata kohtu poolt antud selgitustele esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks tuvastada, et leping on kehtivalt üles öeldud, seetõttu tuleb seadme hüvitise nõue jätta rahuldamata, sest eelpooltoodud nõude eeldused on täitmata.
7.Viivisenõue ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Kuivõrd kohus ei rahuldanud hageja põhivõla nõuet, ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõuded – põhivõlalt viivise nõue ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. Siiski märgib kohus täiendavalt, et hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 8.1.11. alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Üldtingimuste punktis 8.1.11. on sätestatud, et XXX on õigus loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkassoja krediidiinfo ettevõtted). XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXX seoses XXX ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud lepinguline kokkulepe võla sissenõudmise 4
kulude hüvitamise määrade kohta. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole seda teinud.
8.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
8.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud ega kohtule midagi esitanud, seega ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.