Muud

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 ei võta kohus avaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi avalduse vormi- ja sisunõudeid. Kuna avaldaja maksejõuetusavaldus ei vasta jätkuvalt FiMS ega TsMS nõuetele, eeskätt on esitamata andmed võlgniku kohustuste kohta (võlanimekiri), tuleb maksejõuetusavalduses oluliste puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu keelduda menetlusse võtmast V. H. maksejõuetusavaldust. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et juhul, kui avaldaja maksejõuetusavaldus vastaks FiMS ja TsMS nõuetele, võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata ka siis, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1). Avaldaja on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on FiMS § 2 lg 4 järgi vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohtu hinnangul ei saavutaks antud juhul avaldaja suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on avaldajat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Samuti on avaldajalt mõistetud välja elatis L. H. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 23. jaanuaril 2027. Eeltoodu annab alust arvata, et avaldaja maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks on tema õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda seetõttu elatist ja toimepandud süütegude menetlemisega tekkinud menetluskulusid ja trahvinõudeid. Seega on avaldaja ise oma käitumisega tekitanud olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja elatise tasumise kohustuste näol. Riigikohus on 23. septembri 2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses (avaldaja 2 aasta 10 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks on loetud 28. veebruar 2022) olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuses viibimise vältel on avaldajal võimalik oma menetluskulude kohustust vähendada vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja FiMS § 50 lg 2 järgi ei vabaneks avaldaja nii või teisiti elatise maksmise kohustusest ega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. TsMS § 173 lg-test 1, 2 ja 4 ning § 172 lg-st 2 juhindudes jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja on 5. aprillil 2023 tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks tuleb seega esitada kohtule vastav avaldus, näidates selles ära konto numbri ja selle omaniku nime, kelle kontole riigilõivu tagastamist taotletakse. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.