Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Kohtujurist
Maris Adamson-Särgava
Määruse tegemise aeg ja koht
24.04.2023.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-19533
Tsiviilasi
J. K.i (K., isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Ärakuulamise toimumise aeg
22.03.2023.a
37,61 eurot, 30.07.2020 pensionilisa toetus Tallinna linnalt summas 100 eurot, 28.07.2022 pensionilisa toetus Tallinna linnalt summas 150 eurot, Tugiliisu stipendiumid 30.05.2022, 15.06.2022, 15.07.2022, 22.09.2022, 17.10.2022, 16.11.2022, 23.12.2022 ja 17.01.2023 vahemikus 38,40 eurot kuni 208,38 eurot. Lisaks eelnevale Tallinna Xxxx päevahoiuteenus kaitstud töö tubades 12.2020 summas 192,80 eurot, 06.2021 summas 192,80 eurot ja 12.2021 summas 72,30 eurot. Aruandest nähtuvalt on võlgniku arveldusarvel rahalisi vahendeid summas 146,94 eurot. Võlgniku püsikulud on igakuiselt summas 545 eurot, so elukohakulu 300 eurot kuus, toidukulu 120 eurot kuus, transpordikulu 15 eurot kuus, ravimikulu 20 eurot kuus ja telefonikulu 90 eurot kuus. Võlgnik edastas aruande lisana kohtule arveldusravete väljavõtted ja tõendid töösuhete kohta. 24.01.2023 edastas kohus võlgniku kohta järelepärimised krediidiasutustele, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Pensionikeskusele. Krediidiasutuste poolt edastatud vastustest nähtuvalt omab võlgnik AS-is Xxxx arvelduskontot nr xxxx (kontojääk 105,95 eurot), kogumishoiust nr xxxx (jääk 1,80 eurot) ja kogumishoiust nr xxxx (jääk 0 eurot). Eesti Töötukassa andmetel on J. K. (isikukood xxxx) saanud perioodil 08.08.2017 kuni käesoleva ajani väljamakseid vahemikus 381,60 eurot kuni 506,20 eurot. Maksu- ja Tolliamet teavitas kohut, et perioodil 01.08.2017 – 31.12.2017 on Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud võlgnikule 1339,65 eurot ja Tallinna Xxxx poolt summas 418 eurot. 2020. aastal on võlgnik saanud brutotulu summas 200,05 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on J. K.i nimel avatud pensionikonto nr xxxx, kuid J. K. ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. J. K. ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Sotsiaalkindlustusamet teavitas kohut, et võlgnikule on alates 08.08.2017 kuni käesoleva ajani makstud töövõimetuspension perioodil 01.09.2017- 31.03.2018 igakuiselt summas 267,93 eurot, töövõimetuspension perioodil 01.04.2018- 30.04.2018 summas 288,22 eurot ja 04.08.2017 maksti välja pension summas 267,93 eurot. Võlgnikule maksti puudega tööealise toetus perioodil 01.09.2017-31.05.2018 igakuiselt summas 23,01 eurot, puudega tööealise toetus perioodil 01.06.2018-31.01.2023 igakuiselt summas 41,68 eurot ja 04.08.2017 maksti välja toetus summas 23,01 eurot. Harju Maakohtu 08.08.2017 kohtumääruse kohaselt olid võlgnikul järgnevad võlausaldajad: Jrk nr
Nimi Xxxx P OÜ C AS T AS I OÜ
Rahuldamata nõue (eurodes) 1 426,58 487,22 5 017,10 990,75 967,86
08.03.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja seisukoha esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise osas. T AS teavitas kohut, et võlausaldaja võlgnevuse katteks on laekunud 167,53 eurot ning nõude jääk on seega 823,22 eurot. Võlausaldaja jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. P OÜ avaldas seisukohas, et võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on jätkuvalt 487,22 eurot ning võlgnik ei ole teostanud võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Võlausaldaja leidis, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada võlgnikku kohustustest vabastamata. 22.03.2023 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik ja usaldusisik, võlausaldajad ärakuulamisele ei ilmunud. Võlgniku usaldusisik avaldas ärakuulamisel, et võlgnik saab invaliidsuspensioni ning võlgnik ei ole suuteline töötama seoses tervisliku seisundiga. Kuna võlgniku ema on haige, siis kolis võlgnik ema juurde, et tema eest hoolitseda. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tal on raske puue ning tema emal oli insult. Seetõttu kulub võlgniku aeg oma ema eest hoolitsemisele. Võlgnik
avaldas, et tema võlgnevused tekkisid sellest, et tema abikaasa võttis võlgniku ID-kaardiga võlgniku nimel laenu. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
Võlgnik ja võlgniku usaldusisik on avaldanud 22.03.2023 ärakuulamisel, et võlgnikul on raske puue ning võlgnik saab invaliidsuspensioni. Võlgnik elab käesolevalt koos emaga, kuivõrd võlgniku emal oli insult ning võlgnik hoolitseb ema eest. Võlgniku võlgnevused on tingitud asjaolust, et võlgniku abikaasa võttis võlgniku ID-kaardiga võlgniku nimel laenu. Arvestades eeltoodut, st asjaolu, et võlgnik on raske puudega isik ning võlgniku sissetuleku moodustavad erinevad toetused, on ilmne, et võlgniku sissetulekust ei ole võimalik teostada võlausaldajatele väljamakseid suuremas ulatuses. Siinjuures tuleb arvestada, et võlgniku püsikulud on igakuiselt summas 545 eurot, so elukohakulu 300 eurot kuus, toidukulu 120 eurot kuus, transpordikulu 15 eurot kuus, ravimikulu 20 eurot kuus ja telefonikulu 90 eurot kuus. Kohus leiab, et võlgniku püsikulud on ökonoomsed ning terves ulatuses põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades käesolevat majandussituatsiooni, ei ole võimalik ja eluliselt usutav, et võlgniku püsikulud saaksid olla võlgniku poolt märgitust väiksemas määras. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Võlgnik on edastanud kogu menetluse vältel kohtule korrapäraselt aruandeid ning täiendavaid tõendeid. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda kohta. Võlgnik on esitanud kohtule oma arveldusarve väljavõtted, millest nähtuvad detailselt võlgniku sissetulekud ja väljaminekud kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel. Kohus leiab, et hoolimata võlgniku keerulisest käesolevast olukorrast ja võlgnikul esinevast raskest puudest, on võlgnik teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle nimel, et võlgnevused saaksid tasutud. Kohtu hinnangul on võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel teinud pingutusi ning tasunud võlgnevusi võimaluste piires arvestades seejuures, et võlgniku sissetuleku moodustavad üksnes toetused, millele ei saa sissenõuet pöörata. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017 tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad J. K.i kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.