2-19-105000/59 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

1.Hageja nõue ja põhjendused ORAVAPOISID 2 OÜ esitas 16.04.2019. a kohtusse hagiavalduse M. M. i vastu võla ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 5950 eurot ja viivise põhivõlalt hagiavalduse esitamise seisuga summas 72,80 eurot ja edasiulatuvalt 8% aastas kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale suulise laenulepingu alusel laenu kokku 5950 eurot, sh 23.02.2018. a summas 1000 eurot, 17.05.2018. a summas 1000 eurot, 15.06.2018.a summas 250 eurot, 15.08.2018. a summas 500 eurot, 22.08.2018. a summas 500 eurot, 29.08.2018. a summas 300 eurot, 31.08.2018. a summas 700 eurot, 05.09.2018. a summas 200 eurot, 19.09.2018. a summas 500 eurot ja 20.09.2018. a summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus. Alates 2019. aasta algusest üritas hageja kostjat korduvalt kätte saada, kuid paraku see ei õnnestunud. Kuna hageja ei saanud enam kostjat kätte, saatis ta 15.01.2019. a kostjale e-kirja, milles nõudis laenu tagastamist hiljemalt 25.01.2019. a. Lisaks teatas hageja, et kui laenu ei tagastata määratud ajaks, hakkab jooksma intress. Kostja hageja kirjale ei reageerinud ning laen on endiselt tasumata. Hageja nõuab kostjalt temale üleantud 5950 euro tagastamist ja viivist tasumata summalt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 19.02.2019. a. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 72,80 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist protsendina põhinõudelt. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei nõustu kostja väitega, et perioodil 02.01.2018. a kuni 26.10.2018. a töötas kostja hageja juures suulise töölepingu alusel ja hageja poolt kostjale kantud raha puhul oli tegemist töötasuga. Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ei tunnista. Hageja toob välja, et kostja ei ole ega ole ka saanud kuidagi hageja juures töölepingu alusel töötada. Seda põhjusel, et kostjale kuuluv äriühing MRA Ehitus OÜ teostas hagejale alltöövõtu korras töid. Kostja oli selle äriühingu juhatuse liige. Hageja ei eita suhtlust poolte vahel, kuid kostja ei tegutsenud suhetes hagejaga mitte töötajana, vaid läbi oma ettevõtte MRA Ehitus OÜ, töövõtjana. Kostja poolt tõenina esitatud kirjavahetuselt nähtub, et kostja kasutas ka suhtlemisel oma ettevõtte e-posti aadressi. Hageja on seisukohal, et kui kohus leiab, et laenulepingu sõlmimine poolte vahel ei ole tõendatud on põhjendatud rahuldada hageja nõue alusetu rikastumise alusel, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja kandis temale raha mingi muu kohustuse täitmisena ja hagejal ei ole õigust raha tagasi nõuda. Hageja ei nõustunud kostja aegumise vastuväidetega nõudele alusetu rikastumise alusel. Hageja tõi välja, et esitas hageja vastu nõude raha maksmiseks maksekäsu kiirmenetluses 18.02.2019. a, milliseks ajaks ei olnud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg möödunud. Kuigi hageja tugines nõudes laenulepingu sõlmimisele, siis õigust kohaldab kohus ja kohus saab kvalifitseerida nõude ka alusetu rikastumise õigussuhtena.

tunnista ja leiab, et hageja ei ole seda ka tõendanud. Hageja ei ole tõendanud poolte tahteavaldusi kümnel korral laenulepingu sõlmimiseks ja ainult maksekorraldused raha kandmise kohta laenulepingu sõlmimist ei tõenda. Kostja väitel sõlmis ta hagejaga 02.01.2018. a suulise töölepingu, mille kohaselt töötas perioodil 02.01.2018. a kuni 26.10.2018. a hageja juures ehitusspetsialistina ning hageja poolt tema kontole kantud raha puhul oli tegemist töötasuga. Kostja väitel töötas hageja juures töölepingu alusel perioodil 02.01.2018. a kuni 16.03.2018. a objektil XXX, VEGA maja (peatöövõtja Metropol Ehitus OÜ); perioodil 19.03.2018. a kuni 19.06.2018. a objektil XXX, elamu (peatöövõtja Stark Ehitus OÜ); perioodil 16.07.2018. a kuni 31.07.2018. a ja 03.09.2018. a kuni 26.10.2018. a objektil XXX, Tallinn, lasteaed (peatöövõtja Pro Ehitus OÜ). Hageja poolt kostjale perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a maksed tehti hagejale töötasu maksmise kohustuse täitmise katteks. Kostjale andis tööülesandeid ja tööülesannate täitmist kontrollis hageja juhatuse liige S. H.. Tööaeg oli kokku lepitud tööpäevadel täistööpäev, so alates kell 8.00 kuni kell 17.30, kusjuures lõunaaeg oli ette nähtud kell 12.00 kuni 12.30. Kostja töötasuks oli poolte kokkuleppel 13 eurot (netos) töötunni eest. Hageja selgitas kostjale peale tööle asumist, et töötasu hakkab ta maksma töötaja pangakontole laenu maksena, et vältida töötasult riigimaksude maksmist. Seoses sellega, et hageja ei olnud nõus maksma kostja töötasult makse, tekkis poolte vahel konflikt, mistõttu keeldus hageja alates 27.10.2018. a kostjale töö andmisest. Kostja ütles hagejaga suuliselt sõlmitud töölepingu kirjalikult üles seisuga 16.06.2019. a. Kokku töötas kostja perioodil 02.01.2018. a kuni 31.07.2018. a ja perioodil 01.09.2018. a kuni 26.10.2018. a hageja kui tööandja huvides ajaliselt 1238 tundi. Arvestades töölepingu sõlmimisel kokku lepitud töötasumääraga 13 eurot tund (netos), moodustab arvestuslik töötasu kokku summas 16 094 eurot. Hageja poolt on kostjale tasumata töötasu summas 10 144 eurot (16 094 eurot – 5950 eurot). Kostja avaldas eelmenetluses, et esitab hageja vastu vastuhagi, kuid vastuhagi siiski ei esitanud. Kostja leiab, et tema töötamist hageja juures töölepingu alusel tõendab hageja juhatuse liikme S. H. 24.09.2018. a e-kiri, millega ta saatis kostjale kirja, et kostja vaataks üle Tabasalu tervisekeskuse tööde (alltöövõtu korras) mahutabeli kalkulatsiooni. Kostja väitel töötas tema Tabasalu tervisekeskuse objektil hageja kui alltöövõtja objektijuhina. Lisaks tõendavad kostja töötamist hageja juures Pro Ehitus OÜ juhatuse liikme K. K. i e-kirjavahetus hageja juhatuse liikme S. H. ga ja kostjaga perioodil 04.-23. oktoober 2018. a, milles K. K. pöördus hageja juhatuse liikme ja kostja poole XXX objekti kaetud tööde aktide tegemiseks ning XXX kaetud tööde aktid, millele on märgitud kostja hageja esindajaks. Kostja väitel töötas ta XXX objektil hageja kui alltöövõtja objektijuhina. Kostja ei nõustu hageja vastuväidetega selle kohta, et kostja ei saanud hageja juures töölepingu alusel töötada, kuna oli hagejale alltöövõtu korras töid teostanud MRA Ehitus OÜ juhatuse liige. MRA Ehitus OÜ on kantud registrisse 28.02.2018. a, aga kostja on osaühingu juhatuse liige alles alates 06.07.2018. a. MRA Ehitus OÜ teostas hagejale alltöövõtu korras töid objektil XXX, Järveküla perioodil 01.08.2018. a kuni 31.08.2018. a. Nende tööde eest esitas MRA Ehitus OÜ 01.08.2018. a hagejale arve ning kostjal eraisikuna ei ole töötasu nõuet hageja vastu seostuvalt objektiga XXX, Järveküla sel perioodil. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kui poolte vahel laenulepingu sõlmimine ei leia tõendamist, on võimalik rahuldada hageja nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja leiab, et nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud hagis esitatud õigusliku alusega. Hageja tugineb hagiavalduses nõude alusena laenulepingu sõlmimisele ega ole tuginenud alusetule rikastumisele. Kostja leiab, et alusetu rikastumise alusel ei saa hageja nõuet rahuldada ka seetõttu, et nõue on aegunud, sest on möödunud TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg. 3 (11)

3.3.Kohus käsitleb esmalt seda, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTK 24.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10911, p 11), et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Hageja, ORAVAPOISID 2 OÜ, puhul on tegemist juriidilise isikuga. Juriidiline isik saab lepinguid sõlmida üksnes esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Vastavalt TsÜS § 34 lg-le 1 loetakse suhtes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ. Ehk hageja sai kostjaga lepingu sõlmimiseks teha tahteavaldusi kas volitatud esindaja või seadusliku esindaja kaudu. Hageja väitel sõlmisid pooled suulise laenulepingu, mille alusel andis hageja perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kostjale laenu kokku summas 5950 eurot ja kostja pidi laenu tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus. Hageja on esitanud poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendamiseks pangakonto väljavõtte rahasummade ülekandmise kohta (dtl 19) ja hageja juhatuse liikme S. H. 15.01.2019. a ekirja kostjale (dtl 20). Hageja esitatud pangakonto väljavõte (dtl 19) tõendab ja selle üle ei ole ka poolte vahel vaidlust, et perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kandis hageja kostja pangakontole kokku 5950 eurot, sh 23.02.2018. a 1000 eurot, 17.05.2018. a 1000 eurot, 15.06.2018.a 250 5 (11)

eurot, 15.08.2018. a 500 eurot, 22.08.2018. a 500 eurot, 29.08.2018. a 300 eurot, 31.08.2018. a 700 eurot, 05.09.2018. a 200 eurot, 19.09.2018. a 500 eurot ja 20.09.2018. a 1000 eurot. Maksekorraldustel on maksete selgituseks märgitud „Laen M. M. “ ja 17.05.2018. a makse selgituseks „Laen“. 15.01.2019. a e-kirjast (dtl 20) nähtub, et S. H. on kirjutanud M. M. ile (kostja) järgmist: „Olen üritanud Teid korduvalt kätte saada, kuid telefoni kõnedele Te ei vasta. Oma varasemast kokkuleppest oma võlg 10.12.2018. a likvideerida pole kinni pidanud ja sellepärast pöördun Teie poole viimast korda meili teel. Oravapoisid 2 OÜ ootab laenu tagastamist hiljemalt 25.01.2019! Kui antud kuupäevaks pole raha täies mahus laekunud hakkab seaduses tulenevalt jooksma intress 0,25% päevas. Palun tasuda Oravapoiste 2 OÜ ees võlgnevus kiiremas korras summas 5950 eurot. Lisan ka panga väljavõtte Teile tehtud laenu summadest!“. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid, sh pangakonto väljavõte ja S. H. 15.01.2019. a e-kiri kostjale ei tõenda poolte vahel laenulepingu sõlmimist. Tõendatud on küll hageja poolt raha ülekandmine kostjale, kuid kohus on seisukohal, et üksnes selle põhjal ei saa laenulepingu sõlmimist eeldada. Hageja ei ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi sõlmida laenuleping, s.o saavutanud kokkuleppe, et hageja annab kostjale üle rahasumma ja kostja kohustub selle tagasi maksma. Kohus leiab, et vastavaid poolte tahteavaldusi ei tõenda ka maksekorraldustele märgitud selgitused „Laen M. M. “ või „Laen“. Need selgitused ei tõenda kostja tahteavaldust sõlmida laenuleping. Samuti ei tõenda vastavat kostja tahteavaldust hageja juhatuse liikme 15.01.2019. a e-kiri kostjale, milles nõutakse laenu tagastamist. Kohus märgib siinjuures, et hageja ei ole hagi alusena ka täpsustanud laenulepingu sõlmimise tingimusi. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja kandis kostjale perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a kokku 5950 eurot ebakorrapäraste ajavahemike tagant, erineva suurusega maksetega. Iseenesest ei ole välistatud sellistel tingimustel laenulepingu sõlmimine, kuid see ei ole praktikas tavapärane. Antud juhul kostja laenulepingu sõlmimist ei tunnista ja hageja ei ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi, ei otseseid ega kaudseid tahteavaldusi, laenulepingu sõlmimiseks. Muu hulgas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks asunud laenulepingut täitma. Hageja väitel sõlmiti poolte vahel tähtajaline laenuleping ja kostja pidi laenu tagastama orienteeruvalt 2018. aasta lõpus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja hagejale tema poolt kantud rahasummasid tagastanud ei ole. Kuna poolte vahel laenulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis nagu kohus seda eespool märkis (p 3.2) on võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust rikastumisest tuleneva nõudena, kui kostja ei tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Järgnevalt käsitlebki kohus kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja hageja poolt kostjale kantud raha puhul oli tegemist töötasuga.

26.10.2018. a ajaliselt kokku 1238 tundi. Hageja maksis kostjale selle aja eest töötasu kokku 5950 eurot, sh 23.02.2018. a 1000 eurot, 17.05.2018. a 1000 eurot, 15.06.2018.a 250 eurot, 15.08.2018. a 500 eurot, 22.08.2018. a 500 eurot, 29.08.2018. a 300 eurot, 31.08.2018. a 700 eurot, 05.09.2018. a 200 eurot, 19.09.2018.a 500 eurot ja 20.09.2018. a 1000 eurot. Kostja arvestuste kohaselt on hagejal temale maksmata töötasu 10 144 eurot. Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ei tunnista. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks aga ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. TLS § 4 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 19.01.2018. a nr 2-16-5811, p 12), et tulenevalt TLS § 4 lg-st 2 ja TsÜS § 68 lg-st 3 võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Riigikohus on selgitanud, et TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Arvestades eelnimetatud seaduse sätteid ja Riigikohtu suuniseid, peab poolte vahel suulise töölepingu sõlmimise tuvastamiseks olema tõendatud, et pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused, mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping võib olla ka töötaja tööle asumine. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 on vastavate asjaolude tõendamise koormis kostjal, kes töölepingu sõlmimisele hagile vastu väites tugineb. Kostja on esitanud töölepingu sõlmimise tõendamiseks kohtule alljärgnevad dokumentaalsed tõendid: Hageja juhatuse liikme S. H. 24.09.2018. a e-kirja kostjale (dtl 115). Nimetatud kirja pealkirjaks on „Tabasalu tabel (uus) ja kirjas kirjutab S. H. kostjale järgmist: „Vaata ka üle ja kui midagi võiks muuta helistan teen kiirelt ära ja saan ära saata.“ Kirja lisana on märgitud „Tabasalu mahutabel – Üldehitus-2“. Hageja juhatuse liikme S. H. 04.10.2018. a e-kirja kostjale. Nimetatud kirjas on S. H. edastanud kostjale tema, Olavi Esinurme ja Toomas Lepa samal päeval peetud ekirjavahetuse, milles viimane teatab järgmist: „Tere Edastan graafiku, mille alusel tarnime homme.“ Pro Ehitus OÜ juhatuse liikme K. K. i 23.10.2018. a e-kirja S. H. le ja kostjale (dtl 134). Nimetatud kirja pealkirjaks on „XXX Kaetud tööde aktid“ ja kirjas kirjutab K. K. järgmist: “Vaja on kiiresti teha ära järgmiste kaetud tööde aktid (koos fotodega): 1) esimese korruse kandvad seinad; 2) esimese korruse kõik sillused (paneme ühele aktile kokku ei pea igale sillusele eraldi akte tegema); 3) esimese korruse R/Bvälisseina elemendid ja vuukide monolitiseerimine ja tapiaukude monolitiseerimine; 4) esimese korruse õõnespaneelide montaaž ja monolitiseerimine; 5) teise korruse R/Bvälisseina elemendid ja monilitiseerimine. Asjaga kiire, H. V. läheb nädala lõpus puhkama enne on vaja allkirjad kätte saada!!!“. 7 (11)

Kaetud tööde aktid (dtl 135-149). Nimetatud aktid kannavad kuupäeva 25.10.2018. a ja aktidel on märgitud ehitiseks „Lasteaed, XXX, Rae vald“, tellijaks „H. V. , Inseneribüroo Telora OÜ“, töövõtja esindajaks „K. K. , Pro Ehitus OÜ“ ja alltöövõtja esindajaks „M. M. , Oravapoisid 2 OÜ“. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid tõendavad, et kostja oli 2018. aasta septembris ja oktoobris seotud Tallinnas XXX lasteaia objekti ehitusega. Kohus leiab aga, et need tõendid ei tõenda poolte vahel töölepingu sõlmimist, s.o vastastikuseid tahteavaldusi luua töösuhe. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tallinnas XXX lasteaia objektil oli peatöövõtja Pro Ehitus OÜ ja alltöövõtjaks hageja, ORAVAPOISID 2 OÜ. Tõenditest nähtub küll, et hageja juhatuse liige ja ka peatöövõtja juhatuse liige on suhelnud kostjaga seoses selle objektiga. Samas on kostja õigeks võtnud, et samal objektil tegi hageja alltöövõtjana töid MRA EHITUS OÜ, mille juhatuse liige kostja oli. Hageja on esitanud tõendina äriregistri väljatrüki (dtl 99), mis tõendab, et 06.07.2018. a on tehtud äriregistris kanne, mille kohaselt on kostja M. M. MRA EHITUS OÜ juhatuse liige. Hageja on esitanud tõendina ka MRA EHITUS OÜ 01.08.2018. a arve hagejale (dtl 97) XXX betooni tööde eest tasumiseks summas 6350 eurot. Arvel on MRA EHITUS OÜ esindajaks märgitud M. M. (kostja). Kohtu hinnangul annab nimetatud MRA EHITUS OÜ arve kinnitust sellest, et kostja tegutses Tallinnas XXX lasteaia objektil MRA EHITUS OÜ kui hageja alltöövõtja esindajana. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et perioodil 16.07. kuni 31.07.2018. a ja 03.09. kuni 26.10.2018. a töötas ta Tallinnas XXX lasteaia objektil hageja alluvuses eraisikuna töölepingu alusel on paljasõnalised ja tõendamata. Arvestades seda, et alates 06.07.2018. a oli kostja alltöövõtja MRA EHITUS OÜ juhatuse liige, on kohtu hinnangul ka kostja väited tema töölepingu alusel samal objektil töötamise kohta ka eluliselt ebausutavad. Perioodil 02.01.2018. a kuni 16.03.2018. a XXX objektil ja perioodil 19.03.2018. a kuni 19.06.2018. a XXX objektil töötamise kohta ei ole kostja üldse tõendeid esitanud. Menetluse käigus taotles kostja tunnistajate ülekuulamist. Kohus ka rahuldas hageja taotluse 13.01.2023. a määrusega, kuid 28.03.2023. a toimunud kohtuistungil kostja loobus tunnistajate ülekuulamisest. Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ja kostja töötamist tema alluvuses ei tunnista ning kostja vastavad väited on paljasõnalised ja tõendamata. Eeltoodut arvestades ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping ja perioodil 23.02.2018. a kuni 20.09.2018. a hageja poolt kostja kontole kantud 5950 eurot oli töötasu.

3.6.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt viivist 5950 euro tasumisega viivitamise eest alates 19.02.2019. a kuni nõude täitmiseni 8 % aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 72,80 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja põhinõude alusetu rikastumise alusel, millise kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud. Hageja nõuab viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele järgnevast päevast, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2. Hageja viivise nõue jääb ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra piiresse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Vastavalt TsMS §-ile 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise otsuse tegemise seisuga kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhinõudest. Kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest 19.02.2019. a kuni 21.04.2023. a, kujuneb 5950 eurolt viivise

Kostja esitas oma seisukoha hageja menetluskulude kohta (dtl 300-301). Kostja ei esita vastuväiteid hageja lepingulise esindaja tasumäärale, kuid on seisukohal, et esindaja ajakulu 20 tunni ulatuses on ülepaisutatud ega ole selles ulatuses olnud vajalik. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingud. Kohus nõustub aga kostjaga selles, et märgitud ajakulu neile toimingutele saab lugeda mõistlikuks ja põhjendatuks vaid osaliselt. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust saab pidada ülemääraseks hageja lepingulise esindaja ajakulu kahe kohtuistungi ettevalmistuseks, kokku 4,25 tunni ulatuses. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks kokku 1 tund kummagi istungi ettevalmistuseks. Lisaks leiab kohus, et põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 28.03.2023. a istungil osalemisele 3 tunni ulatuses. Istungi protokollist nähtub, et tegelikult kestis istung ca 2 tundi, mistõttu on märgitud ajakulu 1 tunni ulatuses põhjendamatu. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh hageja esindaja tehtud toiminguid, saab ülejäänud osas märgitud ajakulu lugeda mõistlikult vajalikuks. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ülejäänud osas hageja lepingulise esindaja ajakulu kohta. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu kõikidele toimingutele kokku 16,75 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks hageja esindaja tasumäära, mis on 125 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses keskmiselt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud advokaadist lepingulise esindaja tasumäärale. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu ei nõua hageja kostjalt lepingulise esindaja tasult käibemaksuosa hüvitamist, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10. Eeltoodut arvestades loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 2093,75 eurot (125 x 16,75).