nende Hageja StarboCon OÜ (registrikood 12702026); lepinguline esindaja vandeadvokaat E. M. (Cuesta Advokaadibüroo OÜ; e-post xxx) Kostja K. L. (isikukood xxx; xxx; e-post xxx lepinguline esindaja vandeadvokaat H. R. (PRIORE Advokaadibüroo; epost: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja StarboCon OÜ kanda.
3.Määrata K. L.i menetluskulude rahaliseks suuruseks 3150 eurot.
4.Mõista StarboCon OÜ-lt K. L.i kasuks välja menetluskulud summas 3150 eurot.
StarboCon OÜ-l tuleb alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale ning nende esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.StarboCon OÜ on esitanud 11.07.2022 hagiavalduse K. L.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi aluseks olevad peamised asjaolud on alljärgnevad. 1.1 Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostja K. L.i valdusesse tööriistad, mida kostja pole tagastanud. Nimelt oli hageja ja X OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping ning selles kokku lepitud tööde teostamiseks pöördus kostja K. L. 2021. aasta sügisel hageja juhatuse liikme P. R.i poole uurides, kas hageja oleks valmis laenama tööriistu, mida X OÜ-l (kui äriühing, mille juhatuse liige ja osanik kostja on) endal pole, kuid mis on vajalikud töövõtulepingu täitmiseks (objekti valmimiseks), vastasel juhul oleks X OÜ need pidanud rentima ja kandma sellega seoses täiendavaid kulutusi. Hageja tuli kostjale vastu ning andis tema valdusesse tööriistad (loetletud hagi punktis 1.2, täpsemalt hagiavalduse punktides 2.14 ja 2.17). Tööriistad olid tööde teostamise kohas ja hageja lubas kostjal need enda valdusesse võtta. Hagi kohaselt andis hageja eelkirjeldatud viisil kostja valdusse järgmised tööriistad: platesaag Makita; akud Makita 5ah, 2tk; ketassaag Makita; akukettsaag Makita; akuklambripüss Milwaukee; akulaadija Milwaukee; akud Milwaukee, 2tk; joonlaser Luna; võtmekomplekt Ironside; pikendusjuhe Essve; lehepuhur Makita; ketaslõikur 230 mm, Aeg; akutrell Milwaukee; karkassinaelapüss Bex; fassaadinaelapüss TJEP; erinevad käsitööriistad. 1.2 Tööriistadest tagastas hageja vaid kaks, ülal loetletutest vaid karkassinaelapüstoli. Lisaks järkamissaag. Nimetatud kahe tööriista tagastamise kohta vormistasid pooled 30. mail 2022. a vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti kohaselt „käesoleva vara üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega K. L. annab üle ja StarboCon OÜ võtab vastu K. L.i valdusesse antud tööriistadest (nimekiri toodud 06.mai 2022 nõudekirjas nr 1/64) järgnevad tööriistad: järkamissaag ProBuilder ja karkassipüss Bex“. Hageja leiab, et eeltoodust nähtuvalt kinnitas kostja aktis, et tema valdusesse anti nii kaks tööriista mille ta tagastas kui ka kõik ülejäänud tööriistad, mida ta ei tagastanud. Ehk kostja on kinnitanud akti allkirjastamisega kõigi nende tööriistade enda valdusesse saamist ja hagejale tagastamata jätmist, mille eest hageja hüvitist nõuab. Ülejäänud tööriistu kostja hagejale tagastanud ei ole. 1.3 Hageja nõuab seoses eelöelduga kostjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. Hageja leiab, et kostja kahju hüvitamise kohustus tuleneb asjaolust, et ta on põhjustanud hageja omandiõiguse esemeks olevate asjade kaotsimineku või hävimise. Nimelt järeldab hageja tööriistade mittetagastamise asjaolust seda, et need tööriistad on kostja valdusest kaotsi läinud või hävinud. 1.4 Kahju ulatuseks on hagiavalduse kohaselt kokku 4609,95 eurot, millest tagastamata tööriistade maksumus 3559,95 eurot (vt hagi punkt 2.17, tl 4 pöördel kuni 5) ja kohtueelsed õigusabikulud 1050 eurot. Lisaks nõuab hageja nimetatud summadelt viivist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Kostja K. L. esitas hagile vastuse, milles vaidles hagile vastu ning leidis, et hagi on tervikuna alusetu, põhjendamatu, tõendamata ja perspektiivitu. Allolevalt toob kohus ära kostja põhivastuväited hagile.
2(9)
2.1 Kostja leiab, et hagi asjaoludest nähtuvalt on hagi esitatud vale kostja vastu. Vastuolu hagi asjaolude ja kostjaks märgitud isiku vahel on selge juba hagiavalduse aluseks olevate asjaolude esimesest lausest ja esimesest alapunktist. Hageja väidete kohaselt oli hageja ja kostjale kuuluva äriühingu X OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel teostas X OÜ hagejale erinevaid ehitustöid. Seega väidab hageja, et andis tööriistad töövõtulepingu alusel ning lepingu täitmiseks X OÜ-le, kuid nõuab nüüd kahju hüvitamist hoopis kostjalt. Vale on ka hagi õiguslik alus. Hageja väidab, et andis tööriistad üle X OÜ-ga sõlmitud lepingu täitmise käigus, kuid nõuab kahju hüvitamist lepinguvälise kahju hüvitamise sätete järgi kostjalt, kuna kostja jättis väidetavalt tööriistad tagastamata (vt hagi p 2.5). Hageja suutmatus valida kahju hüvitamise aluseks oleva võlasuhte alust kinnitab, et hagi on alusetu ja esitatud vale kostja vastu. 2.2 Kostja rõhutab, et ta ei ole pöördunud hageja poole tööriistade laenamiseks ei X OÜ esindajana ega kindlasti mitte eraisikuna. X OÜ teostab ehitustöid ka teistele tellijatele ning äriühingul endal on töövõtulepingute täitmiseks vajalikud tööriistad olemas, vastasel juhul ei saakski ehitusettevõte valitud tegevusalal tegutseda. Kostjal puudus igasugune vajadus tööriistade laenamiseks hagejalt. 2.3 Tööriistu ei andnud hageja ei X OÜ-le ega kostjale. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Paljasõnalised on väited, et hageja andis tööriistad kostja valdusesse. Samas olid hageja väitel tööriistad juba tööde teostamise objektil, st hageja lubas kostjal need enda valdusesse võtta. Seega kinnitab hageja, et ta ei ole tööriistu kostjale ega X OÜ-le üle andnud, vaid need olid kõigile töövõtjatele kättesaadavad objektil, kus töid teostati. 2.4 X OÜ tegi xxx objektil perioodil mai 2021. a kuni detsember 2021. a saunamaja ehitustöid, valdavalt terrassi ehitust ja sisetöid. Kõiki hagi p-s 2.17 nimetatud tööriistu ei saanud X OÜ-l nende tööde teostamiseks vaja minna. Eelnimetatud tööde teostamiseks olid X OÜ-l olemas enda tööriistad. Hageja tööriistadest kasutas ta vaid platesaagi Makita, akuklambripüssi Milwaukee ja akutrelli Milwaukee. 2.5 Hageja nimekiri kadunud tööriistadest ei ole usutav. Kostjale teadaolevalt (hageja endise töötaja ütluste kohaselt) oli ketaslõikur AEG kadunud juba 2018. aastast. Ka käis hageja esindajana tegutsev E. K. mitme päeva vältel enne hageja lahkumist objektilt kohapeal ja viis sealt tööriistu minema. 2.6 Tõendamata on nii tööriistade kostjale üleandmine, tööriistade kostja kätte jäämine kui ka asjaolu, et tööriistad läksid kaduma kostja valdusest. 2.7 Hageja järelevalveta tööriistad viis objektilt ära A. T., kes oli üks hageja alltöövõtjatest. 2.8 Kostja käes olid naelapüss ja järkamissaag, mille ta võttis hoiule ning andis hagejale üle hagi lisaks 8 oleva üleandmis-vastuvõtmisaktiga. 2.9 Hageja ei ole tõendanud, et ta tööriistad kostjale üle andis, et kostja jättis tööriistad tagastamata ja et kostja teo ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kokkuvõtteks ei ole kostja hinnangul täidetud hageja nõude eeldused ja asjaolud, mille tõendamise vajadust on rõhutatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13. 2.10 Kostja leiab veel, et luues olukorra, kus igaüks sai hagejale kuuluvaid tööriistu kasutada ja nendega ka objektilt lahkuda, langeb hagejale vähemalt VÕS § 139 lg 1 kohane vastutus. Järelikult tuleks hüvitist vähendada vastavalt VÕS § 139 lg-le 1 ulatuses, milles hagejast tulenevad asjaolud soodustasid kahju tekkimist. Hageja on lubanud tekkida olukorral, kus temale kuuluvad tööriistad võisid kaotsi minna, st hageja jättis talle kuuluvad tööriistad järelevalveta ja need vedelesid pidevalt objektil, kus tööriistadele oli ligipääs kõigil alltöövõtjatel ja ka kõrvalistel isikutel. Järelikult tuleks juhul, kui kahju oleks tõendatud, hagejale tasutava hüvitise väärtust vähendada nullini ja jätta hüvitise nõue rahuldamata.
3.Kohus vaatas tsiviilasja läbi 13. veebruari 2023. a kohtuistungil, millel kohus kuulas hageja taotlusel tunnistajana üle E. K.i ning kostja taotlusel A. T.i. Lisaks kuulas kohus vande all ära kostja K. L.i. 3(9)
4.Menetlusosalised esitasid 16. märtsil 2023. a kohtukõne kirjalikud teesid ja menetluskulude nimekirjad. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.Pooled ei vaidle käesolevas tsiviilasjas järgmiste asjaolude üle, mis nähtuvad ka käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest: (i)
hageja StarboCon OÜ ja X OÜ vahel oli sõlmitud (all)töövõtuleping, millest tulenevalt pidi X OÜ teostama hagejale erinevaid ehitustöid kinnistul asukohaga xxx, xxx küla, xxx, xxx maakond (edaspidi viidatud kui kinnistu);
(ii)
kostja K. L. on X OÜ juhatuse liige (seaduslik esindaja);
(iii)
kinnistul asuval ehitusobjektil olid hagejale kuuluvad erinevad tööriistad;
(iv)
kostja on X OÜ alltöövõtulepingu täitmise käigus neid tööriistu (vähemalt osaliselt) kasutanud (vt kostja ütlused vande all, tl 103);
(v)
kostja on andnud peale alltöövõtulepingu lõppemist hagejale üle kaks viimasele kuuluvat tööriista (karkassinaelapüss ja järkamissaag);
(vi)
kinnistul oleval ehitusobjektil teostas ehitustöid esialgu ka hageja.
7.Pooled vaidlevad peamiselt järgmiste küsimuste üle: (i)
kas hageja ja kostja vahel on õigussuhe seoses hageja tööriistadega;
(ii)
missugused tööriistad objektil üldse olid; ning
(iii)
kas kostja vastutab hageja tööriistade kadumise või hävinemise eest.
8.Vastavalt TsMS § 4 lg-le 2 määravad hagimenetluse pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
9.Hageja on esitanud kostja vastu lepinguvälistest suhetest, täpsemalt deliktist tuleneva nõude VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Samas hagi aluseks oleva asjaoluna toetub hageja justkui ka väitele, et tema ning kostja K. L.i vahel oli kokkulepe asja (tööriistade) kasutamiseks. Hageja väidete kohaselt andis ta nimelt K. L.i valdusse tööriistad, mis olid vajalikud hageja ja X OÜ vahelisest alltöövõtulepingust tulenevate tööde teostamiseks. Niisiis, ehkki hageja on tuginenud nõude alusena deliktile, on ta siiski nõude alusena toonud sisuliselt välja lepingulise suhte eksisteerimise enda ja kostja vahel, mis seisnes tööriistade laenamises ja nende valduse üleandmises tööde teostamiseks kinnistul (vt hagi p 1.2, tl 2 pöördel). Lisaks toetub hageja asjaõiguslikule valduse instituudile.
10.Seetõttu kontrollib kohus kõigepealt, kas hagejal saaks kostja vastu olla mõni asjaõiguslik valdust puudutav nõue, seejärel kontrollib kohus, kas hageja ja kostja vahel saab olla lepinguline suhe ning sellest tulenev kahju hüvitamise nõue ning lõpuks kas hagejal saaks kostja vastu olla deliktist tulenev nõue eeltoodud sätete alusel.
11.Hageja käsitluse kohaselt on ta andnud kostjale üle hagis nimetatud tööriistade valduse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Hageja toetub tööriistade K. L.i valdusse andmise fakti osas 30. mai 2022. a vara üleandmise-vastuvõtmise aktile (tl 22). AÕS § 36 lg 1 kohaselt valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 36 lg 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. 4(9)
Kohus nõustub hagejaga selles, et K. L. võis omada teatud ajal kinnistul oleval ehitusobjektil ka tegelikku võimu mõne hageja tööriista üle. Seda ei ole kostja otseselt ka eitanud, nõustudes, et ta kasutas objektil mõningaid hageja tööriistu, sest need vedelesid seal. Kas selleks oli olemas ka valduse üleandmise kokkulepe, ei ole tsiviilasjas esitatud asjaoludel ja tõendite alusel sisuliselt tuvastatav. Tegelik võim asja üle sai aga tuleneda juba sellest, kui hageja tööriistad olid kinnistul asuval ehitusobjektil. Samas ei oma see siiski tähendust, sest hageja ei ole esitanud kostja vastu ühtki nõuet, mis oleks puutumuses valduse instituudiga – näiteks valduse kaitse omavoli vastu (AÕS § 40); omaabi õigus (AÕS § 41); otsimisõigus (AÕS § 42); ning valduse äravõtmisest või rikkumisest tulenevad nõuded (vt AÕS § 44 ja 45). Kohus ei näe esitatud asjaoludel sellisteks nõueteks K. L.i vastu ka hagis väljatoodud asjaoludel mingit alust. Sellised nõuded saanuks antud juhul pigem kaitsta kostja valdust kolmandate isikute eest. Otsese ja kaudse valdaja ja/või kaasvaldajate õigussuhete osas neist sätetest aga abi ei ole.
12.Kohus kontrollib järgnevalt, kas hagejal sai olla kostjaga lepinguline suhe tööriistade laenamiseks. 12.1 Hageja selgitustest lähtuvalt pöördus K. L. hageja poole tööriistade laenamise sooviga, et X OÜ saaks teha alltöövõtulepingus ette nähtud töid. See tähendab, et kostja sai sellises küsimuses pöörduda hageja poole X OÜ esindajana, mitte aga isiklikust huvist lähtuvalt. Hageja ei väida ka, et kostja oleks tööriistu vajanud millekski isiklikult. 12.2 Ka hageja tunnistaja E. K.i ütlustest ei tulene muud. Kuigi tunnistaja jaatab, et tööriistade laenamise sooviga pöördus tema poole K. L., ei ole ka tunnistaja avaldanud ühtki asjaolu, millest võiks järeldada, et ta tegi seda eraisikuna mitte X OÜ seaduslik esindajana. Seejuures on ka E. K. hiljem vastuolus eelnevaga selgitanud, et tööriistu soovis siiski alltöövõtja (vt täpsemalt p 12.5). 12.3 Kohus ei näe ka mingit majanduslikku loogikat selles, et kostja oleks asunud endale laenama hagejalt tööriistu. Seetõttu ei loe kohus ka eluliselt usutavaks hageja väiteid, et tööriistade kasutusse andmiseks oleks eksisteerinud (suuline) leping just hageja ja kostja vahel. Kui selline lepinguline suhe eksisteeris (näiteks tasuta kasutamise leping), siis saanuks see eksisteerida hageja ja X OÜ vahel. Kostja ei ole samastatav X OÜ-ga. 12.4 Käesoleval juhul on tuvastatav ehitustöövõtulepingust tulenev õigussuhe hageja ja X OÜ vahel. Samas hageja ning kostja vahelise võimaliku õigussuhte osas puudub igasugune adekvaatne dokumentatsioon. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul ainuüksi kahe tööriista valduse tagastamise akti alusel leida, et hageja ja kostja vahel pidi olema lepinguline suhe tööriistade kasutamiseks. Seda eriti olukorras, kus tööriistu kasutati selleks, et X OÜ saaks täita enda töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Ka akti enda sõnastus ei viita sellele, et poolte (s.o hageja ja kostja) vahel oleks olnud sõlmitud tööriistade kasutamiseks mõni kasutusleping. Akt viitab üksnes tööriistade valdusse andmisele, mitte aga mõne võlaõigusliku lepingu sõlmimise asjaolule. Järelikult saab kõnealune akt olla antud asjas tõendusväärtust omav vaid osas, millega on fikseeritud kahe tööriista valduse tagastamine StarboCon OÜ-le, mistahes muude õigussuhete olemasolu või puudumist sellest aktist järeldada ei saa, selleks on tegemist liialt ebatäpselt sõnastatud dokumendiga. 12.5 Kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks selles osas ka hageja töötaja E. K.i ütlusi, kes väitis, et K. L. küsis kas võib tööriistu laenata, E. K. küsis P. R.ilt, kas võib ja tuli jaatav vastus. See oligi E. K.i sõnul kokkulepe tööriistade laenamiseks. Kohus ei ole veendunud, et ütlused kokkuleppe sõlmimisest tööriistade laenamiseks oleks piisavalt usaldusväärsed. E. K. on hageja töötaja, kes veel liiati enda sõnul ise oli hageja tööriistad ehitusobjektile viinud, kuid need sealt mingil põhjusel tagasi toomata jätnud. Seega ei saa välistada, et tema ütlused on kantud soovist mitte vastutada hageja kinnistul olnud võimalike tööriistade kaotsimineku eest ise. Samuti võib töötaja puhul eeldada, et huvi on anda tööandjale soodsaid ütlusi. Seetõttu jätab kohus käesolevas asjas kõrvale E. K.i ütlused K. L.iga tööriistade laenamiseks kokkuleppe sõlmimise kohta. Liiati, kui selline vestlus oleks aset leidnud seoses kinnistul asuval ehitusobjektil olevate tööriistadega, tuleb arvestada, et sellel objektil 5(9)
teostas allhanke korras ehitustöid X OÜ. Seetõttu ei saaks sellisest vestlusest kuidagi järeldada tööriistade kasutamise kokkuleppe sõlmimist just hageja ja kostja vahel. Liiati on ütlused ka vastuolulised. Hiljem ütles tunnistaja, et alltöövõtja küsis temalt neid tööriistu (vt tl 107). Alltöövõtjaks oli aga X OÜ mitte K. L.. Vastuolud on ütlustes ka selles, et esialgu ütles E. K., et kui K. L. tööriistade laenamise palvega tema poole pöördus asusid tööriistad xxx kinnistul lukustatavas majas (tl 105 pöördel). Hiljem aga selgitas E. K., et osad tööriistad olid kohapeal, kuid osad viis ta sinna alltöövõtja palvel (tl 107). Lisaks on E. K.i selline ütlus vastuolus A. T.i ütlustega, mille kohaselt kasutasid tööriistu kinnistul asuval ehitusobjektil väga erinevad isikud ning ka E. K.i enda ütlustega, et ehitustöid teostas objektil alguses ka hageja ise (vt täpsemalt p 15.3 allpool). Kui tööriistad oleks antud K. L.i isiklikku kasutusse, siis ei oleks hagejal endal olnud võimalik nendega objektil tööd teha. 12.6 Kokkuvõtteks, hageja ja kostja vahel lepingulist suhet tööriistade kasutusse andmiseks ei ole käesoleval juhul võimalik esitatud asjaolude ja tõendite pinnal jaatada.
13.Järelikult tuleb täiendavalt kontrollida, kas hagejal saaks olla kostja vastu lepinguväline nõue tulenevalt kahju õigusvastasest tekitamisest VÕS § 1043 ning VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohus märgib vastusena kostja vastuväitele, et hageja on järelikult oma nõude õigesti kvalifitseerinud.
14.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 näeb aga ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-14, p 12). Kui hageja on need asjaolud tõendanud, siis on kostja(te)l vastutusest vabanemiseks võimalik tõendada, et kahju tekitanud isik ei olnud õigusvastase teo toimepanekus süüdi (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-7163.
15.Kohus kaalub kõigepealt, kas antud juhul eksisteerib VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes kostja tegu. Hageja on hagis leidnud, et hageja omandit rikkuvaks kostja teoks oli hagejale kuuluvate tööriistade tagastamata jätmine ning seeläbi nende hävimise või kaotsimineku põhjustamine. Nimetatu saaks kohtu hinnangul olla teoks VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes siis, kui kostjal eksisteeris kohustus hageja tööriistad tagastada või hageja tööriistu nende kaotsimineku või hävinemise vastu mingil alusel kaitsta. Kohus kontrollib seetõttu, kas selline kohustus sai kostjal eksisteerida. 15.1 Hageja on sellise alusena sisuliselt toonud välja vaid selle, et kostja olevat soovinud neid tööriistu laenata ning temale anti üle asjade valdus. 15.2 Kohus ei tuvastanud, et hageja ja kostja vahel olnuks mingi kasutusleping tööriistade kasutamiseks (vt p 12, ülal). Kui selline leping eksisteerinuks, saanuks tööriistade hoidmise ja tagastamise kohustus tuleneda sellest lepingus. Sellisel juhul saaks aga hageja esitada kostja vastu nõude kasutuslepingu rikkumisest tulenevalt mitte deliktiõiguslikul alusel. 15.3 Ainuüksi valduse olemasolu faktist ei saa kohtu hinnangul kostjale tuletada kohustust hageja tööriistu valvata või need hagejale tagastada. Nagu eelpool selgitatud kujutab valdus endast tegelikku võimu asja üle (AÕS § 32) ning valduse kui õigusliku instituudi väärtus seisneb selles, et valduse saanud isikul on seeläbi võimalik kolmandate isikute vastu kaitsta AÕS-i §-ides 40–50 sätestatud viisidel ja alustel. Seejuures ei saa jätta arvestamata ka seda, missugustel asjaoludel kostja tööriistade valduse sai. Nimelt selgitas hageja enda tunnistaja E. K., et tööriistad viis kinnistule ehitatavasse hoonesse tema (vt tl 105 pöördel). K. L. sai E. K.i sõnul tööriistadele ligipääsu läbi selle, et tal oli ligipääs objektile ja objekti võti (vt tl 105 pöördel). Sama tunnistaja ütlustest nähtub veel, et kinnistul tegid lisaks alltöövõtjale X OÜ-le tööd ka teised isikud – hageja StarboCon OÜ ise ning lisaks elektrik ja torumees 6(9)
(vt tl 106 pöördel ja 107). Kostja tunnistaja A. T. selgitas, et tema töötas kinnistul asuval ehitusobjektil tööde teostamise algusest peale. Esialgu StarboCon OÜ all, kes oli temale palga maksja. Seda, mitu inimest StarboCon OÜ poolt objektil veel töötas, ta ei tea. StarboCon OÜ võimaldas aga nendel, kes seal objektil töötasid, oma tööriistu kasutada. Sellised inimesed tulid sinna läbi E. K.i. Tööriistade kasutada andmine toimus selliselt, et kellel mingit tööriista vaja oli, see kasutas (vt tl 109 pöördel). StarboCon OÜ tööriistu kasutas kinnistul ka A. T.. Sellest võib järeldada, et hageja oli viinud kinnistul asuvale ehitusobjektile tööriistu, millele oli nii hageja enda töötajatel kui erinevad alltöövõtjad. Järelikult oli nende esemete valdus vähemalt kõigil isikutel, kes sellel objektil töötasid. Sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks andnud tema poolt ehitusobjektile viidud tööriistad üksnes kostja K. L.i kasutusse. Ka ei saanud tööriistade juhusliku hävinemise ja kahjustumise riisiko minna üle hagejalt kostjale ainuüksi läbi selle, et kostjal oli tööriistadele kinnistul ligipääs ja tal oli seeläbi tööriistade valdus. 15.4 Kohustust valvata ehitusobjektil olevaid teisele isikule kuuluvaid tööriistu ei tulene kostjale kohtu hinnangul ka seadusest. Antud küsimuses (eeltoodud asjaoludel) puudub eraldi kaitsenorm. 15.5 Ka ei saa sellistel tingimustel tuletada kostjale ainuüksi ehitusobjektile ja tööriistadele ligipääsu ja nende kasutamise faktist sellist üldist käibekohustust, mille sisuks oleks tagada tööriistade kaitsmine hävinemise või kaduma mineku eest. Kohus leiab, et olukorras, kus omanik viib oma tööriistad ehitusobjektile ning lubab neid seal kasutada erinevatel isikutel (töötajad, alltöövõtjad), jääb tööriistade kaotsimineku riisiko omanikule endale. Riisikot üle anda oleks võimalik konkreetse lepinguga, kui tööriistad antakse mõne isiku kasutusse. Näiteks, kui see toimub tasuta kasutamise lepingu alusel, peab kasutaja kandma eseme säilitamiseks vajalikud kulud (VÕS § 391 lg 1) ja eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama (VÕS § 393 lg 1). Sellist lepingut hageja ja kostja vahel käesoleval juhul kohtul tuvastada ei õnnestunud. Ka ei tekiks sellise lepingu puhul küsimust deliktiõiguslikust vastutusest vaid hageja saanuks nõude esitada lepingu alusel. 15.6 Täiendavalt märgib kohus, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes kostja poolt hageja omandi kahjustamise jaatamiseks pidanuks hageja ka tõendama, et tööriistad, mille maksumuse hüvitamist ta nõuab, üldse hageja omandisse kuulusid. Selle kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Kostja on aga esitanud hagile muuhulgas vastuväite, et kõiki neid tööriistu, mille maksumuse hüvitamist hageja kostjalt nõuab, üldse objektil ei olnudki. Sama väitis ka tunnistaja A. T.. 15.7 Kohus on pooltele selgitanud (vt tl 70-71), et hagejal tuleb mh tõendada, et tema tööriistad läksid kaduma just kostja valdusest. Ka seda ei ole hageja teha suutnud. Tunnistaja E. K.i sõnul viis ta objektilt lahkudes ära sealt renditööriistad. Osad tööriistad ilmselt jäid objektile, mida ei eita ka kostja. Missugused ja mis neist edasi sai, on aga tõendamata. Teada on, et kaks tööriista tagastas kostja hagejale 30. mail 2022 (tl 22) ja kolme tööriista enda käes olemist on tunnistanud A. T.. Nimetatud isikule aga tegi tööriistade valduse kättesaadavaks kinnistul asuval objektil samuti hageja ise. Nimelt tunnistas A. T., et ta tuli objektile tööle kohe alguses ning StarboCon töötajana/töövõtjana, kellele hageja samuti tööriistu kasutusse andis (tl 109 pöördel). Kas tööriistu seal rohkem oli ning kas ja mille tõttu nad kaduma on läinud, on tõendamata. Kohus ei pea ka selles osas võimalikuks arvestada E. K.i ütlustega otsuse punktis 12 kirjeldatud põhjustel. 15.8 Kokkuvõtteks leiab kohus, et nõude eeldusena on tõendamata, et kostja oleks pannud toime teo VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 mõistes ja millega saaks kaasneda vastutus õigusvastaselt põhjustatud kahju eest.
16.Kuivõrd käesoleval juhul on tõendamata hageja nõude esimene alus – kostja (õigusvastane) tegu – siis ei pea kohus hindama teiste nõude eelduste (kahju, põhjuslik seos ja süü) olemasolu.
17.Siiski soovib kohus rõhutada, et kui võtta eelduseks, et hageja väide tema tööriistade kaotsi mineku kohta on õige, siis on hagejal piisavalt tõendamata ka kahju tekkimine – eelkõige see, et hagejale hagis väidetud tööriistad üldse kuulusid ning see, et need tegelikkuses kaduma on läinud. 7(9)
Näiteks väitis tunnistaja A. T., et hageja tööriistadest kolm on tema käes. Seega ei ole nimetatud tööriistad vastupidiselt hageja väidetele hävinenud ega kadunud (teada on isik, kelle valduses need on) ning hagejal on võimalik oma omandiõigusest tulenevaid nõudeid nende osas veel maksma panna. Kas tööriistu lisaks neile kolmele ning kostja poolt hagejale üle antutele hagejal objektil veel oli, on tõendamata. Kohus ei loe punktis 12 kirjeldatud põhjustel selle kohta esitatud tõendeid (akt ja E. K.i ütlused) usaldusväärseteks. Akti osas märgib kohus veel, et selles on viidatud hageja 06.05.2022 nõudekirjale nr 1/64 (tl 17-18), milles aga on alles tagantjärele kirja pandud tööriistad, mille üleandmist hageja kostjalt nõuab. Ei ole aga ühtki dokumenti, mis tööriistade kasutusse andmisel usaldusväärselt dokumenteeriks, mida ja kellele üle anti. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kirjaliku dokumentatsiooni puudumisel suutis hageja enam kui aasta peale tööriistade objektile viimist (E. K.i tunnistuse kohaselt kuskil 2021. a alguses) täpselt ja usutavalt taastada info selle kohta, missugused tööriistad ta üldse kinnistul asuvale objektile viis. Seda kinnitab m.h ka asjaolu, et tööriistadest, mille kostja hagejale 30. mail 2022. a üle andis, ei olnud ühte nõudekirjast üldse nimetatud. Kohus leiab, et selliste asjaolude kirjalik dokumenteerimine on omanikuna hageja enda vastutus ning selle tegemata jätmise eest ei saa hageja panna vastutust ühelegi teisele isikule. Ka tähendab see, et hagejal puuduvad täna reaalselt dokumendid ja usaldusväärsed tõendid, mille pinnal saaks järeldada, et talle üldse kahju on tekkinud.
18.Lisaks on hageja ise käitunud oma tööriistade suhtes ilmselgelt raskelt hooletult. Hageja enda väitel on ta viinud ehitusobjektile ligemale 4000 euro eest tööriistu ning jätnud need peale tellija nõudel sealt lahkumist lihtsalt objektile. Seejuures on ta võimaldanud oma tööriistu kasutada erinevatel isikutel, kuid ei ole sõlminud nendega (vähemalt kostjaga) kokkulepet kasutamise tingimuste ning vastutuse kohta. Lisaks on hageja ka ettevõtte siseselt jätnud dokumenteerimata endale kuuluvate tööriistade liikumise. Seesugune hageja käitumine ei ole kooskõlas hea peremehe hoolsuse nõuetega. Sellest tulenevalt ei saaks muude eelduste täitmise korral lugeda täidetuks kahju ja teo vahelise põhjusliku seose nõuet. Nimelt ei saa sellises olukorras hageja kahju (kui see eksisteerib) olla põhjustatud just kostja tegevusest või tegevusetusest. Põhjusliku seose ahela katkestab siin hageja enda raskelt hooletu ümberkäimine oma varaga.
19.Lisaks annaks selline käitumine aluse hageja kahjunõude vähendamiseks vastavalt VÕS § 139 ning kui ka eksisteeriks õigusvastase kahju hüvitamise koosseis, jätaks kohus VÕS § 139 alusel hagejalt tema enda varaga raskelt hooletu ümberkäimise tõttu ikkagi hüvitise välja mõistmata. Kohus leiab, et kahju (kui see eksisteeriks) on tekkinud asjaoludel ja ohu tõttu, mille eest vastutab täies ulatuses hageja ise.
20.Järelikult ei ole hageja lõppjärgus suutnud tõendada ühegi oma nõude eelduse olemasolu ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
21.Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ning sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
22.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
24.Kuivõrd menetluskulud jäävad tervikuna hageja kanda, puudub vajadus määrata rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude suurus.
25.Kostja on esitanud tsiviilasjas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 4095 eurot, mis koosneb õigusabikuludest 22,75 õigusabi tunni eest tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga. 8(9)
26.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ning leidis, et tunnihind 180 eurot, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge, vaidlus ise ei ole keskmisest keerukam ning seni riigikohtu poolt aktsepteeritud kõrgeim tunnihind on olnud 170 eurot. Lisaks leidis hageja, et põhjendamatud on kostja õigusabikulud seoses 15. septembri 2022. a tagatise taotluse koostamisega (1,25 h) ning
19.oktoobri 2022. a vastuväite ja taotluse koostamisega (3 h).
27.Kohus leiab, et tunnihind 180 eurot, mis sisaldab käibemaksu (hageja on ekslikult märkinud, et käibemaks lisandub), ei ole praegusel Eesti õigusmaastikul ebamõistlikult suur. Tegelikuks tunnihinnaks teeb see järelikult 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Käibemaks ei ole teatavasti ise tasu õigusteenuse eest. Hageja on ise viidanud, et Riigikohtu praktikas on aktsepteeritud tunnihinda 170 eurot. Seejuures tuleb arvestada, et ka sellele hinnale lisandub veel käibemaks. Järelikult on kostjale osutatud õigusabi tunnihind kooskõlas kehtiva Riigikohtu praktikaga ning igati mõistlik ja põhjendatud. Ka hagejale endale on õigusabi osutatud sama hinnaga.
28.Kohus nõustub aga sellega, et hageja põhjendatud menetluskuludeks ei ole 15. septembri 2022 (ajakulu 1,25 h) ja 19. oktoobri 2022 (ajakulu 2 h) taotlustega seonduvad kulud. Seetõttu tuleb kostja menetluskulude rahalist ulatust vähendada vastavalt 3,25 õigusabi tunni eest arvestatud õigusabi tasu ulatuses ehk 585 euro võrra (3,25*180=585). Lõplike seisukohtade esitamise kulu (kostja väitel kokku 7 h) loeb kohus põhjendatuks 5 õigusabi tunni tasu ulatuses. Seetõttu tuleb kostja menetluskulude rahalist ulatust vähendada veel 2 õigusabi tunni eest arvestatud õigusabi tasu ulatuses ehk 360 euro võrra (2*180=360). Ülejäänud osas on kostja menetluskulud põhjendatud. Kokku määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3150 eurot (s.o 4095-585-360=3150).
29.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.