Muud

Avaldaja on puudutatud isiku osanik. 04.10.2022 esitas avaldaja esindaja puudutatud isiku juhatusele teabenõude, mille kohaselt avaldaja palus võimaldada talle tutvumine osaühingu teabe ja dokumentidega. Teabenõude kohaselt palus avaldaja edastada teabe ja dokumendid avaldaja e-posti aadressil hiljemalt 18.10.2022 või võimaldada teabe ja dokumentidega tutvumine puudutatud isiku valitud asukohal ja ajal enne eelnimetatud tähtpäeva saabumist. 18.10.2022 edastas puudutatud isiku esindaja vastuse ettepanekule märkides, et “Edastan teile teadmiseks C haiguslehe väljavõtte. Kahjuks ei ole mul sellest tulenevalt olnud võimalik kliendiga kontakteeruda ja ei saa teie nõuet täita. Olen hetkel ka ise alates 14.10 haiguslehel. Koheselt peale tervenemist anname teada, kuidas dokumentidega tutvumist on võimalik korraldada”. 26.01.2021 ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas 2-20-9004 kohustati puudutatud isikut teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Ka seda kohtulahendit ei ole puudutatud isik tänaseni täitnud vaatamata sellele, et nõude alusel on alustatud täitemenetlust (täitemenetluse nr 024/2021/660). Puudutatud isik on küll teabenõude avaldusele vastanud, kuid sisuliselt ei ole võimaldanud dokumentidega tutvumist. Puudutatud isik kuritarvitab oma õigusi teadlikult asja lahendamist venitades ning umbmääraseid vastuseid andes. Avaldaja teabenõue puudutab endast tavapärast ettevõtte majanduslikku seisu kajastavaid dokumente ja teavet. Tegemist ei ole osaühingut ebamõistlikult koormavate andmetega, vaid teabega, mille osas kehtib muuhulgas raamatupidamise seadusest tulenev nõue neid arusaadavalt ja aktuaalselt dokumenteerida. Seega eeldades, et juhatus on korraldanud raamatupidamise ja majandustehingute dokumenteerimise nõutaval viisil, on teave lihtsasti edasiantav ning ei tekita ülemäärast halduskoormust ettevõtjale. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõivu summas 50 eurot ja esindajakulu summas 2574 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused

C’i haigusleht kestab ka tänasel päeval, millest tulenevalt ei ole C ka käesoleval hetkel võimeline tööga seotud ülesandeid täitma. Kuivõrd avaldaja poolt küsitud raamatupidamisdokumendid ja informatsioon ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja valduses, siis ei saa lepinguline esindaja ise ka kuidagi küsitud dokumente või informatsiooni kokku panna, vaid selle jaoks on siiski vaja juhatuse liikme töövõime taastumist ning küsitud informatsiooni kokku panemist juhatuse liikme poolt. Puudutatud isik ei ole kordagi keeldunud avaldajale informatsiooni andmisest, vaid on üksnes märkinud, et teeb seda koheselt peale juhatuse liikme tervenemist ja haiguslehe lõppemist. Puudutatud isik on seisukohal, et antud juhul puudub avaldajal õigus kohtule avalduse esitamiseks ja puudub alus esitatud avalduse menetlemiseks, kuna puudutatud isik ei ole keeldunud avaldajale info väljastamisest. Avaldaja on oma täpsustatud avalduse punktis 2.3. palunud esitada pangakontode väljavõtted, kuid on palunud lisada pangakonto väljavõtetele alusdokumendid väljamaksete ja sissemaksete kohta. Samuti on avaldaja palunud täpsustatud avalduse punktis 2.4. esitada kassa ja pearaamatu väljavõtted lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta. Selliselt dokumentatsiooni esitamine on ilmselgelt Puudutatud isikule ebamõistlikult koormav, kuivõrd raamatupidamise kannete tegemisel on võetud arvesse küll kõiki alusdokumente, kuid vastavad pangakontode väljavõtted ei ole raamatupidamises arhiveeritud selliselt, et seal iga kande juures oleksid ka vastavad alusdokumendid, vaid alusdokumendid asuvad siiski arvete vmt väljamakseid/sissemakseid tõendavate dokumentide juures. Sarnaselt ei ole mõeldav, et puudutatud isik esitaks kassa ja pearaamatu väljavõtted selliselt, et iga kande juures oleksid vastavad alusdokumendid, vaid vastavad alusdokumendid on süstematiseeritud eraldi. Antud juhul on avaldaja teabenõue dokumentide esitamiseks esitatud kohati viisil, mis eeldab väga ulatuslikku dokumentide sorteerimist ja eraldi kokku panemist, milline tegevus on ebamõistlikult koormav puudutatud isiku jaoks. Lisaks eelnevale on avaldaja palunud puudutatud isikul esitada juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a majandusaastaks. Antud juhul ei saa kohustada juhatuse liiget esitama tegevuskava 2023.a majandusaastaks, kui sellist tegevuskava koostatud ei ole. Puudutatud isik palub välja mõista avaldajalt esindajakulu summas 1103,66 eurot. Samuti palub puudutatud isik välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Kohus on 23.01.2023 kohtumäärusega määranud, et käesolev tsiviilasi kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses (dtl 54-55).

Äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 1 sätestab, et osanikel on õigus saada juhatuselt teavet

osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele.

Kohus peab käesolevas asjas seega tuvastama: (1) avaldajal õigustatud huvi olemasolu nõude esitamise vastu, kohtuväliselt teabe ja dokumentide nõudmise (kohtueelse menetluse läbimine), (2) avalduse kohtule esitamise tähtaegsuse, dokumendid ja teabe, mille esitamist osanikul on õigus nõuda; (3) puudutatud isik kas keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast või ei vasta teabenõudele; (4) asjaolud, mis annavad puudutatud isikule õiguse keelduda dokumentide ja teabega tutvumise võimaldamisest ning (5) määratleda teabeõiguse teostamise aeg, koht ja viis ning (6) määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.

Puudutatud isiku äriregistri väljatrükist nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku osanik, kellele kuulub äriühingu osa nimiväärtusega 537 eurot (dtl 8-9). Puudutatud isik ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu kohus selle vastavalt ka tuvastab.

RKTKo 3-2-1-114-13 punktis 11 on Riigikohus selgitanud, et ÄS § 166 lg 1 annab osanikule õiguse saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega ilma oma õigustatud huvi põhistamata – st tema õigustatud huvi eeldatakse. Avaldaja on puudutatud isiku osanik ja tema õigustatud huvi tuleb eeldada.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson 04.10.2022 ÄS § 166 lg 1 alusel puudutatud isiku registrikaardile kantud eposti aadressil xxxx teabenõude, milles palus võimaldada tutvuda/edastada teabe puudutatud isiku tegevuse kohta (dtl 11-13). Puudutatud isiku nimel vastas lepinguline esindaja 18.10.2022, et juhatuse liige C viibib haiguslehel, mistõttu pole võimalik teabenõuet täita, kuid peale tema tervenemist antakse teada, kuidas dokumentidega tutvumist on võimalik korraldada (dtl 11).

Kohus tuvastab, et puudutatud isikule 04.10.2022 esitatud teabenõuega ja kohtusse esitatud avaldusega nõutud dokumendid ja teabe sisu kattuvad. Seega on avaldaja esitanud puudutatud isikule enne kohtusse pöördumist nõuetekohase avalduse dokumentide ja teabe saamiseks.

ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks osanike koosolek, või esitada kahe nädala jooksul, alates juhatuse keeldumise saamisest, või nelja nädala jooksul, alates taotluse esitamisest, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Asja materjalidest nähtuvalt pöördus avaldaja dokumentide saamiseks puudutatud isiku poole 04.10.2022 e-kirjaga (dtl 11-13). Avaldaja esitas avalduse kohtule 01.11.2022 (dtl 3-6). Seega on avaldus esitatud kohtule tähtaegselt.

Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole vastuseks 04.10.2022 teabenõudele midagi esitanud, viidates puudutatud isiku juhatuse liikme töövõimetusele ja alates

14.07.2022 kuni vähemalt töövõimetuslehtedele (dtl 70).

15.01.2023

väljastatud

ja

järjest

pikendatud

Puudutatud isik leiab, et 18.10.2022 e-kirjast (dtl 11) on selgelt näha, et puudutatud isik ei ole keeldunud info avaldamisest, vaid puudutatud isikul on objektiivsed põhjused, miks ei ole võimalik infot just avaldaja poolt nõutud ajahetkeks väljastada. Puudutatud isik on märkinud, et annab avaldajale koheselt informatsiooni peale juhatuse liikme tervenemist ja töövõime taastumist (dtl 36, p 2.9). Puudutatud isiku väitel ei ole ta keeldunud oma kohustuste täitmisest ning avaldaja õigusi pole üldse rikutud. Seega puudus avaldajal üldse alus kohtusse pöördumiseks ning esineb alus jätta avaldus läbi vaatamata (dtl 36, p 2.7).

Kohus ei nõustu puudutatud isikuga sellest, et juhatuse liikme tervis või töövõimetusleht oleks ÄS § 166 lg 3 mõttes asjaoluks, mis annaks õigustuse teabenõuet mitte täita või selle täitmist (teadmata aja võrra) edasi lükata või et osanikul puuduks õigus kohtusse pöörduda, kui osaühing sõnaselgelt ja kategooriliselt ei keeldu teavet ja dokumente väljastamast, vaid, vastupidi, lubab seda edaspidi teha.

ÄS § 166 lg 3 kohaselt võib osanik esitada avalduse kohtule, kui: (1) juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest; või (2) juhatus teabenõudele ei ole vastanud.

Käesolevas asjas ei esine ÄS § 166 lg 3 esimest alternatiivi, s.t. puudutatud isik ei ole keeldunud dokumentide ja teabe esitamisest.

Kohtu hinnangul on ÄS § 166 lg 3 teise alternatiivi all silmas peetud olukorda, kus juhatus ei ole teabenõudele vastanud küsitud teabe ja dokumentide esitamisega nõutud mahus ja viisil (allakirjutanu rõhutus). Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et põhimõtteliselt mistahes juhatuse vastus, millega kategooriliselt ei keelduta teabe ja dokumentide andmisest, võiks olla aluseks sellele, et osanikul puudub alus kohtusse pöördumiseks. Nii võiks juhatus lubadustega dokumendid ja teave kunagi esitada lõputult takistada osanikul oma õiguse maksma panekuks kohtu poole pöördumast. Antud juhul ei ole puudutatud isik kuue kuu jooksul alates teabenõude esitamisest sellele sisuliselt vastanud. Ei ole välistatud, et puudutatud isiku juhatuse liikme tervislik olukord takistabki tal seda tegemast (ehkki vastavat väidet puudutatud isik tõendanud ei ole). Sellisel juhul aga peaks juhatuse liige ilmselt võtma tarvitusele abinõud, et tema seaduses sätestatud kohustused saaksid täidetud muu isiku vahendusel. Ilmselgelt on kuus kuud piisavalt pikk aeg olnud, et vastavad korraldused teha, kui puudutatud isik oleks seda soovinud.

Nagu kohus eelnevalt tuvastas, siis puudutatud isik avaldaja nõudele midagi sisulist vastanud ei ole. Seega esineb ÄS § 166 lg 3 nimetatud olukord, kus puudutatud isik ei vastanud avaldajale nõutud teabe ja dokumentide esitamisega, mistõttu oli avaldaja õigustatud kohtusse pöörduma. Riigikohtu praktika kohaselt peab avaldaja piisavalt selgelt ära näitama, milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (vt RKTKm 3-2-1-132-07, p 14 ja 3-2-1-108-10, p 12). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument, millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse (RKTKo 3-21-108-10, p 12).

raamatupidamis-kohustuslane. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane säilitama raamatupidamise algdokumente seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamis-registris kirjendati. Kõik dokumendid, millega tutvumist avaldaja nõuab, on koostatud selle perioodi sees ja seega puudutatud isiku valduses või puudutatud isiku poolt hõlpsasti kättesaadavad (nt pangakonto väljavõtted). Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, et tal nõutud teave või dokumendid puuduksid (v.a. juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a. majandusaastaks, dtl 37, p 2.12, mida kohus käsitleb allpool).

Kohus leiab, et sellega on avaldaja soovinud puudutatud isiku tegevuse kohta teabe saamist (juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023.a. majandusaastaks) ja sellise teabe andmine võib toimuda ka suuliselt. Seega taotletud teabe andmine ei eelda tegevuskava või dokumentide koostamist, kui puudutatud isik seda määruse täitmise raames ise ei soovi teha. Lisaks ei ole puudutatud isik ka selgesõnaliselt eitanud, et sellist kava ei ole koostatud.

Vastavalt ÄS § 166 lg-s 2 sätestatule võib juhatus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Riigikohtu praktikas on sisustatud ÄS § 166 lg-t 2 eeskätt isikuandmete ja ärisaladuse kaitsega (vt RKTKm 2-18-13213, p 20).

Puudutatud isik leiab, et avaldajale raamatupidamise dokumentatsiooni tutvustamine avalduse punktis 2.3 ja 2.4 nõutud viisil oleks puudutatud isikule ebamõistlikult koormav ja paneks puudutatud isiku olukorda, kus ta on kohustatud panema kokku eraldi raamatupidamise dokumente erinevate dokumentide hulgast ainuüksi selleks, et avaldajal oleks parem ülevaade (dtl 36, p 2.10). Kuigi raamatupidamise kannete tegemisel on võetud arvesse küll kõiki alusdokumente, kuid vastavad pangakontode väljavõtted ei ole raamatupidamises arhiveeritud selliselt, et seal iga kande juures oleksid ka vastavad alusdokumendid, vaid alusdokumendid asuvad siiski arvete vmt väljamakseid/sissemakseid tõendavate dokumentide juures. Sarnaselt ei ole mõeldav, et puudutatud isik esitaks kassa ja pearaamatu väljavõtted selliselt, et iga kande juures oleksid vastavad alusdokumendid, vaid vastavad alusdokumendid on süstematiseeritud eraldi (dtl 36-37, p 2.11).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isiku juhatuse liiget tuleb kohustada esitama tutvumiseks: 1) 2) 3)

4)

5)

6) 7) 8)

9) 10) 11) 12)

Käibeandmik iga kalendrikuu kohta perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016; 01.01.2017 kuni 31.12.2017; 21.05.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Bilanss ja kasumiaruanne käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Äriühingule kuuluvate pangakontode väljavõtted, näidates ära panga nimetuse, arveldusarve numbri, konto jäägi perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2017 ja perioodil 01.01.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta. Äriühingu kassa ja pearaamatu väljavõtted perioodil 01.01.2016 kuni 31.12.2016; 01.01.2017 kuni 31.12.2017 ja perioodil 01.01.2020 kuni käesoleva määruse kuupäevani, lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta. Kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2020 kohta; 31.12.2021 kohta ja käesoleva määruse kuupäeva kohta, märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja. Äriühingu põhivara nimekiri seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Ostu -ja müügireskontro seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Maksu- ja Tolliametile esitatud raieõiguse ja metsamaterjali müügi või ostu teatised seisuga 31.12.2016; 31.12.2017; 31.12.2020; 31.12.2021 ja käesoleva määruse kuupäeva seisuga. Lepingud kinnisasjade omandamise ja võõrandamise kohta perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Lepingud vallasasjade omandamise ja võõrandamise kohta perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Vallasasjade raamatupidamisest mahakandmise aktid perioodil 01.01.2016 kuni käesoleva määruse kuupäevani. Juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2023 majandusaastaks.

Avaldaja palus määrata kindlaks määruse täitmise korra ja viisi, s.o saata teave ja dokumendid talle e-posti aadressil või alternatiivselt võimaldades nendega tutvumist äriühingu asukohas. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväited ega seisukohta tutvumise korra osas.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna avaldus rahuldati valdavas osas. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu

summas 2574 eurot (dtl 87-89).

Avaldaja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 13,5 tundi. Puudutatud isik vaidleb nimetatud ajakulule vastu ning leiab, et maksimaalne põhjendatud kulu on 7,75 tundi.

Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1422,50 eurot, s.o riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1372,5 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2024 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.04.2023 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.