Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-114-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 6. november 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik
Kohtuasi
Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi Vladimir Beljakovi ja Ljudmilla Beljakova vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 031/2011/3011
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-240
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tehnovõrkude Ehituse OÜ kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719), esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt Kostja Vladimir Beljakov
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus
sundtäitmise lubamatuks.
keeldunud ning hageja on kohtutäituri otsuse kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-16157). Harju Maakohus on otsustanud arvata kostjad hageja osanike hulgast välja ning määranud täitmise korrana kostjatele kuuluva osa enampakkumisel müümise alghinnaga 63 911 eurot 65 senti. Kostjad leidsid kohtuistungil, et seni, kuni ei ole neile kuuluvad osad võõrandatud, on neil ÄS § 166 lg-st 1 tulenev õigus teavet saada. Hageja on seisukohal, et teabe saamise õigus on osaniku sekundaarne õigus. Kohus nõustub hagejaga, et osaniku teabeõigus on sekundaarne õigus, mida osanik saab kasutada mingi muu osaniku seadusest tuleneva õiguse realiseerimiseks. Praegusel juhul on kostjad osaühingust 8. detsembril 2011 jõustunud kohtuotsusega välja arvatud ning neil ei ole õigust teostada osanike õigusi. Maakohus nõustus hagejaga, et ÄS §-st 166 tuleneva osaniku teabeõiguse mõte ei ole ÄS § 167 alusel osaühingust väljaarvamisel väljaarvatud osanikule teabe andmine. Nimetatud õigust ei ole kostjatel ka tagasiulatuvalt. Kostjatele ei anna äriühingu dokumentidega tutvumise õigust ka asjaolu, et V. Beljakov on äriregistris praeguseni sissekantud osanikuna. Äriregistri teabel ei ole õiguslikku tähendust osade kuuluvuse osas ka siis, kui see on kajastatud äriregistri infosüsteemis. Osaniku teabeõiguse piiramine olukorras, kus osanik on osaühingust välja arvatud, ei riku kostjate põhiõigust saada omandi võõrandamise eest kohest hüvitist. 3. novembri 2011. a kohtuotsuses on ette nähtud otsuse täitmise kord enampakkumise teel. Hageja on pöördunud otsuse täitmiseks kohtutäituri poole.
hetkel, 9. mail 2011 oli V. Beljakov hageja osanik. Kolleegium märgib, et tsiviilasja õige lahendamise jaoks on oluline see, millise perioodi kohta kohustas Harju Maakohus hagejat V. Beljakovile teavet andma. Harju Maakohutu 1. detsembri 2010. a määruse kohaselt kohustas kohus hagejat esitama hageja pangakontode väljavõtted 31. maist 2007 kuni 30. maini 2010. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud ajal oli V. Beljakov hageja osanik. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et pärast Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a määruse jõustumist toimunud muudatus (kostjate väljaarvamine hageja osanike hulgast) ei ole oluline. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole suunatud tulevikku. Seda keelab TMS § 221 lg 1 viimane lause, nagu õigesti märkis ringkonnakohus. Kostjate väljaarvamise hetkeks (Harju Maakohtu sellekohane otsus jõustus 8. detsembril 2011) oli hagejal juba tekkinud jõustunud kohustus anda V. Beljakovile kui osanikule teavet 2007−2010 perioodi toimingute kohta, mis tehti osanikuks olemise ajal. Kuna hageja kohtumäärust vabatahtlikult ei täitnud, pöördus V. Beljakov kohtutäituri poole, kes alustas täitemenetlust. Täitemenetlus ei ole eespool esitatud põhjusel muutunud lubamatuks seetõttu, et kostja on hageja osanike hulgast välja arvatud. Täiendavalt märgib kolleegium, et võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1014 ja 1015 annavad õigustatud huvi omavale isikule viidatud sätetes täpsustatud tingimustel õiguse nõuda valdajalt asja ettenäitamist või dokumendiga tutvumist, vt nende nõuete kohta täpsemalt Riigikohtu 17. jaanuaril 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-108-10 tehtud otsuse p-d 11−15. Kui isikul (kes ei pruugi olla enam osaühingu osanik) ei ole õigust saada teavet ÄS § 166 alusel, võib tal selline õigus olla VÕS §-de 1014 või 1015 alusel. Põhistada tuleb õigustatud huvi ja täidetud peavad olema muud viidatud paragrahvides nimetatud tingimused.
Kohtulahendite infosüsteemi ja toimiku andmete kohaselt esitas hagejalt teabe saamise avalduse ainult V. Beljakov (vt toimiku I kd, tl 7). L. Beljakova selles kohtumenetluses ei osalenud. Toimikus oleva täitmisteate kohaselt esitas avalduse kohtutäiturile samuti vaid V. Beljakov (I kd, tl 10). Riigikohus on 4. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 tehtud määruse p-s 16 asunud seisukohale, et ÄS §-s 166 sätestatud osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada. Seega on V. Beljakov teostanud talle osa omamisest tulenevat teabe saamise õigust kohtu- ja täitemenetluses menetluslikult lubataval viisil. L. Beljakova ei ole taotlenud kohtutäiturilt täitemenetluse korraldamist, tema kasuks ei ole tehtud ka ÄS § 166 alusel infot andma kohustavat kohtulahendit. Seetõttu ei saa L. Beljakova olla kohaseks kostjaks menetluses, milles nõutakse infot andma kohustava kohtulahendi täitmist. L. Beljakova vastu esitatud hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel seetõttu läbi vaatamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.