nende Hageja: M. L. ; isikukood XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat T. L. Kostja: E. L. ; isikukood XXX Kostja lepinguline esindaja: T. B. 27.03.2023. a eelistungil; kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista E. L. elt M. L. e kasuks 5953 eurot.
3.Välja mõista E. L. elt M. L. e kasuks viivis tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.11.2022. a kuni 5953 euro täieliku tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud E. L. e kanda.
5.Määrata M. L. e menetluskulude rahaliseks suuruseks 2268 eurot.
Välja mõista E. L. elt M. L. e kasuks menetluskuluna 2268 eurot, sh riigilõiv 630 eurot ja hageja õigusabikulud 1638 eurot.
7.E. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused
1.M. L. (hageja) ostis E. L. elt (kostja) 06.10.2022. a korteri asukohaga XXX hinnaga 89 990 eurot. E. L. kinnitas lepingu punktis 1.10.5, et lepingu esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi. Lepingu eseme eriomandi esemeks olev eluruum vastab projektile ja selles ei ole teostatud õigusliku aluseta ümberehitusi. Korteri müügikuulutuses oli rõhutatud korteri head seisukorda ja töökorras ahikütet. Ka 26.09.2022. a notarile edastatud tehinguinfo kohaselt pidi korter üle antama heas korras, ahjud töökorras ja puhastatud. Kostja ei avaldanud kordagi hagejale informatsiooni, mis oleks hagejale andnud põhjust arvata, et küttekolletel esineb puuduseid. On ilmselge, et korteris olevad küttekolded ei ole uued, kuid see aga ei tähenda, et need ei peaks olema kasutuskõlblikud ega vastama lepingutingimustele. Hageja sai korteri valduse 10.10.2022. a. Pärast esimest ja ainsat pliidi kütmist 11.10.2022. a selgus, et pliidi kütmisel on tuld pliidi keeduala vahelt näha. Ahju hageja ei kütnudki, sest notari juures tehingut tehes mainis kostja, et ahju ja ahjuukse vahel on pragu, mille saab ise ära parandada, keldris on selleks tsementi. Hageja otsustas rohkem ka pliiti mitte kütta ja teavitas küttekolde olukorrast kostjat 24.10.2022. a. Samuti pöördus hageja pottsepa poole, kes 19.10.2022. a ülevaatusel tuvastas ahjul järgmised puudused: ahjuuks on vajunud välismüüri tasapinnast välja ning sealt esineb reaalne oht vingugaasi eraldumiseks tuppa; ahju müüritises on praod, koldekivide vahelised vuugid on tühjaks põlenud nii koldeseintes kui ka võlvis, võlvi peale ehitatud lõõri vaheseina on tekkinud pragu ning võlv on allapoole vajunud; korstna ühenduslõõris on praod; proovikütmisel ilmnes, et läbi ahju müüritise olevate pragude lekib tuppa vingugaasi. Pliidi puudusteks on eksperdi hinnangu kohaselt järgnev: pliidi keeduplaat ja ääreraud on erinevate mõõtudega ning kolde parempoolne külg on lagunenud, pragude kaudu lenduvad tuppa sädemed ja põlemisgaasid; praeahi on deformeerunud ning tahm ja tuhk on pääsenud praeahju sisemusse. Eksperdi hinnangul ei vasta ei ahi ega pliit tuleohutuse nõuetele ning need on ohtlikud. Ahi vajab kapitaalremonti ja põhjalikku ümberehitust. Pliidil on vaja välja vahetada äärelaud, praeahi ja remontida koldeseinad. See ei tähenda täielikult uue ahju ehitamist vaid vana ahju remonti. Ahju ja pliidi remondi maksumuseks on 5728 eurot. Eksperthinnangu saamiseks on hageja teinud kulutusi 225 eurot. Hageja pöördus 11.11.2022. a kostja poole ettepanekuga, et kostja kas korraldab puuduste kõrvaldamise enda kulul või hüvitab hagejale selle maksumuse. Kostja hageja pakkumistele sisuliselt vastanud ei ole.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju 5953 eurot (5728 + 225) ning viivis tasumata summalt seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kõik kostja vastuväited on põhjendamatud. Kui kostja väidab, et kõik puudused olid silmaga nähtavad korteri ülevaatamise ajal, möönab kostja isegi, et lepingu ese ei vasta lepingutingimustele. Korstnapühkija, kes akti on allkirjastanud, ei ole kas kohapeal käinud või on jätnud küttekolded kontrollimata. Kui korstnapühkija käis, jääb ebaselgeks, kuidas oleks pidanud hageja puuduseid märkama, kui ka korstnapühkija seda ei suutnud. Veelgi enam, eksperdi viidatud praod on kohati vaid mõne millimeetri suurused ning ülevaatuse käigus ei oleks hageja eriteadmisi omamata neid puuduseid kuidagi märgata. Kui hageja korteri üle vaatas, oli pliidi peale nõudekuivatusrest ja potid. Hageja ei ole ise küttekoldeid lõhki kütnud. 2022. aasta oktoobrikuu oli soe. Ka on hageja varasemaltki elanud ahiküttega elamispinnal, mistõttu on kütmisega seotud ohtudega kursis. Pliidi alla tegi hageja tule vaid kahe saepurubriketiga, mis korteris olemas olid. Hagejal ei ole kohustust koguda mitut konkureerivat hinnapakkumist. Kui kostja leiab, et hageja toodud hinnapakkumine on ülepaisutatud, on kostja kohustus tõendada, et hagis märgitud puudused saab kõrvaldada odavamalt. Väited rikastumise kohta ei ole samuti asjakohased. Kui parandada ei saa selliselt, et ahi ja pliit enam ohtlikud ei oleks, tulebki konstruktsiooni muuta. Kostja vastuväited
3.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Hageja on võtnud vaid ühe hinnapakkumise, mis kostja hinnangul ei ole mõistlik ning peaks olema teinegi, võrreldav pakkumine. Nii ahi kui pliit on igal aastal üle vaadatud. Viimane hooldus toimus 23.09.2022. a ehk vahetult enne korteri müügitehingut. Korstnapühkija väljastatud akti kohaselt on ahi ja pliit kasutuskõlblikud ja ohutud. Kostja kasutas ahju ja pliiti igapäevaselt, hagis viidatud probleeme ei esinenud. Kostja müüs korteri seetõttu, et ei ole ise enam oma ea ega tervisliku seisundi tõttu võimeline puid kütmiseks tuppa kandma. Kostja ei nõustu sellega, et pottsepa poolt viidatud puudused ei saanud üleöö tekkida. Pottsepp on viidanud ülekütmisele. Ülekütmise puhul piisab vaid ühest liigselt köetud korrast, kus toimub ahjukivide ebaühtlane soojenemine. Korteri müümise ja puudustest teatamise vahele jääb kaks nädalat, mil ülekütmine võis toimuda. Samuti oli ahi ja selle seisukord korteri ülevaatamise ajal nähtav. Seda, et ahjuuks oli müüritisest väljapoole vajunud, oli hageja teadlik, pooled on sellest ka rääkinud. Ka pliit oli korteri ülevaatamise ajal nähtav. Seda, et pliidi keeduplaat ja äärelaud ei olnud õiges mõõdus ning keeduala ei istu korrektselt, pidi hageja ülevaatamise käigus märkama. Pottsepa hinnangust on näha, et kõik puudused, millele tuginetakse, on silmaga nähtavad ning need puudused ei ole kuidagi varjatud (nt seinasisesed vms). Pottsepa soovitustest nähtuvalt peaks ahi läbi kapitaalremondi, mis kirjelduste kohaselt tähendaks sisuliselt uue ahju ehitamist. See ei ole aga õigustatud, sest sellisel juhul hageja rikastuks alusetult. Kostja müüs hagejale 64 aastat vana korteri, hageja ei saanud eeldada, et korteris on uus ahi. Uue ahju hinnast tuleb maha arvestada tavapärane amortisatsioon, mis kostja hinnangul peaks olema 90%. Sellist lähenemist on toetanud ka kohtupraktika. Kostja on kompromissina pakkunud hagejale 2000 eurot.
Kohtuotsuse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et M. L. ostis 2022. aasta oktoobris E. L. elt ahiküttega korteri. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korteri müügikuulutuse kohaselt olid korteris asuvad ahi ja pliit hästi säilinud ja hooldatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas korteris asuvad küttekolded olid korteri üleandmise ajal ka tegelikult töökorras (vastasid lepingutingimustele). Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab lepingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui küttekolded ei vastanud korteri omandi üleandmise hetkel lepingutingimustele. Kohus lahendab esmalt küsimuse sellest, kas lepingu esemeks olnud korteriomandi küttekolded vastasid korteri üleandmise ajal kokkulepitud tingimustele või vähemalt küttekollete keskmisele kvaliteedile (I). Seejärel lahendab kohus kostja vastutuse küsimuse (II) ning otsustab menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (III). I Lepingueseme vastavus lepingutingimustele
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu M. L. on ostnud E. L. elt korteriomandi. Müüja on korteriomandi ostjale üle andnud ja ostja on raha tasunud.
7.VÕS § 217 lg 1 näeb ette, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt lepingutingimustele mh siis, kui asja omaduste kohta kokkulepet küll sõlmitud ei ole, kuid asi ei sobi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Kohtupraktika on lugenud ahiküttega korteri soetamisel endastmõistetavaks, et korterit saab ohutult kütta (Riigikohtu 25.10.2004. a otsus 3-2-1-115-04). Vaidlust ei ole selles, et korter on enam kui 60 aastat vana ega ole täielikult renoveeritud. Puudub vaidlus ka selles, et korteri peamiseks kütteallikaks on ahi, lisaks ka pliit ning õhksoojuspump. Samuti ei saa vaidlust olla selles, et pottsepp S. J. e poolt on tuvastatud mitmed olulised puudused nii ahjul kui ka pliidil. Eksperthinnangu kohaselt on küttekolded kasutuskõlbmatud ja ohtlikud. Pooled vaidlevad selle üle, kas E. L. e müüdud korteris asuval ahjul ja pliidil esinevad puudused olid olemas juba korteri valduse üleandmise hetkel või on tekkinud pärast seda;
kui puudused olid korteri üleandmise hetkel, siis kas tegemist on varjatud puudustega või mitte.
8.Kostja ei ole viidanud enne müügilepingu sõlmimist küttekollete puudustele ning on hoopis korduvalt rõhutanud küttekollete hooldatust ja head seisukorda. Kohtule on esitatud pottsepp S. J. e koostatud akt, millest nähtuvalt on nii ahi kui ka pliit kasutuskõlbmatud ja ohtlikud ega vasta tuleohutusnõuetele. Kohtul ei ole alust kahelda akti usaldusväärsuses. Akt on küll koostatud nädalaid pärast korteriomandi ostu-müügilepingu sõlmimist ja valduse hagejale üleandmist, kuid kostja sõnul toimus küttekollete ülevaatus pottsepa poolt üheksa päeva pärast korteri valduse hagejale üleandmist. Selleks ajaks ei olnud hageja ahju veel kordagi kütnud ning pliidi alla oli tule teinud vaid ühel korral. Hageja korterit elamiseks ei kasutanud. Kohtu hinnangul on hageja eeltoodud väited eluliselt usutavad ja kooskõlas ka sel ajal mõõdetud välistemperatuuri andmetega. Eeltoodu tõttu ei pea kohus usutavaks kostja viiteid sellele, et korstnapühkija oli küttekolded üle vaadanud ega olnud tuvastanud ühtegi puudust. Kostja esitatud korstnapühkija aktist ei selgu, kas ja kuidas on korstnapühkija küttekolded üle vaadanud. Samuti ei lükka hageja esitatut ümber kostja väide, mille kohaselt on kostja ise küttekoldeid kasutanud ega ole probleeme märganud. Kohus märgib, et kostja on ise avaldanud, et korteri müümise tingis asjaolu, et kostja ei ole oma vanuse ega tervisliku seisundi tõttu suuteline enam kütmiseks vajalikke puid tuppa tooma. Seega on usutav, et kostja kasutas kütteallikana juba mõnda aega vaid õhksoojuspumpa. Kui kostja ahju ja pliiti kasutas, pidi kostjale teada olema asjaolu, et pliidi keeduala ja äärelaud ei ole õiges suuruses ning pliidi kütmisel paistab leek. Hageja sõnul oli korteri ülevaatamise hetkel pliidil nõudekuivatusrest ja potid. Kostja ei ole sellist väidet vaidlustanud. Seega ei saanud hageja ka märgitud puudust märgata. Kostja oleks pidanud sellele ise viitama.
9.Kuna ahiküttega korteri peamiseks kütteallikaks on eelduslikult ahi ja pliit, on oluline see, millises seisukorras küttekolded on. Hageja sai kostja avaldatud info tõttu eeldada, et küttekolded on kontrollitud ja töökorras, s.t ei ole kasutamisel ohtlikud ega aja vingugaasi sisse. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse varjatud puuduseks lepingutingimustele mittevastavusi, mida ostja ei võinud avastada temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (Riigikohtu 10.10.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663). Kohus nõustub hagejaga selles, et küttekollete puudusi ei olnud võimalik märgata korteriga tutvudes pelgalt vaatluse käigus. Pottsepp S. J. e aktist nähtuvalt on praod ahju glasuurpottide vahel sedavõrd väiksed, et võivad jääda eriteadmisi omamata tähelepanuta. Küttekolletesse tuld tegemata ja vinguandurit kasutamata ei ole võimalik tuvastada ka vingugaasilekkeid. Riigikohus on selgitanud ka, et korteri ostmisel ei saa ostja mõistlikuks hoolsuskohustuseks pidada küttekollete korrasoleku kontrollimist (Riigikohtu 25.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 25). Samuti on Riigikohtu 30.05.2017. a otsuses nr 3-2-1-46-17 selgitatud, et varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. Seega ei saanud hageja korteri tavapärasel ostueelsel ülevaatamisel küttekollete puudusi märgata. Hageja ei pidanud korteri ülevaatamisel kütma ahju ja pliiti ega kasutama vingugaasiandurit, et tuvastada, kas esineb vingugaasilekkeid, kas näha on leeki või immitseb kuskilt suitsu.
10.Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et küttekolded on oluliste puudustega ega sobi sellises seisukorras ohutult korteri kütmiseks. Ka on tuvastatud see, et puudusi ei olnud võimalik eriteadmisteta isikul korteri ülevaatamise käigus tuvastada. Seega on kohtu hinnangul küttekolletel esinevate puuduste näol tegemist varjatud puudustega. II Kostja vastutus küttekollete puuduste eest
11.VÕS § 220 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostja müüjale teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vaidlust ei ole, et hageja teavitas kostjat probleemidest kohe, kui neist ise teadlikuks sai.
12.VÕS § 221 näeb ette, et ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
13.Kohus on seisukohal, et vähemalt ühest puudused - ahju ja ahjuukse vahel olnud praost – oli kostja teadlik, kui notari juures enne tehingut hagejale teatas, et selle prao saab hageja ise parandada. Samuti pidi kostja olema teadlik sellest, et pliidi kütmisel paistab leek. Ka seda ei ole teadaolevalt kostja hagejale avaldanud. Kasutuskõlbmatud ja ohtlikud küttekolded on ahiküttega korteri oluliseks puuduseks. Vaidlust ei ole selles, et nii müügikuulutuses kui ka notarile esitatud teabe kohaselt pidid korteri küttekolded olema heas korras. Seega ei ole kostja korteriomandit müües teavitanud hagejat korteril esinevatest olulistest puudustest. Küttekollete tegeliku seisukorra kohta õige teabe andmise kohustus oli kostjal. Ka kostja esindaja on 23.03.2023. a toimunud istungil möönnud, et kui ekspert on puudused tuvastanud, siis on puudused ilmselt olemas olnud. Riigikohus on leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.05.2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-50-15, p 18).
14.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et E. L. e vastutust välistavaid asjaolusid ei esine, on kohus seisukohal, et E. L. vastutab küttekollete lepingutingimustele mittevastavuse eest.
15.VÕS § 100 kohaselt loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist ning VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
16.Puuduste tuvastamiseks vajaliku eksperthinnangu saamiseks on hageja teinud kulutusi 225 euro ulatuses. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole.
17.Hageja on esitanud kohtule hinnapakkumise, mille kohaselt on ahju ja pliidi remondi maksumuseks 5728 eurot. Kostja väide, et hageja oleks pidanud esitama mitmeid hinnapakkumisi, et hindu võrrelda ja analüüsida seda, kas esitatud hinnapakkumine on ülepaisutatud või mitte, ei ole asjakohane. Kohus nõustub hagejaga selles, et kui kostja soovib vaidlustada hageja esitatud asjaolusid, siis tuleb selleks ka vastavad tõendid esitada.
Paljasõnaline väide, et hinnapakkumine on ülepaisutatud, ei ole piisav. Kostja vastavaid tõendeid aga ei esitanud. Kostja väide, et ahju ja pliidi sedavõrd mahuka remondi tulemusena saaks hageja sisuliselt uue ahju ega peaks seda aastakümneid enam hooldama, võib sisuliselt olla õige. Samas aga ei ole võimalik küttekollete töökorda seadmine nt lagunenud võlve taastamata. Kohus nõustub hagejaga, et ahju parandamisel hageja ei rikastu. Hinnapakkumise kohaselt remonditakse olemasolev ahi selliselt, et oleks välistatud edaspidi samade puuduste tekkimise võimalus. Olemasoleva ahju väljalõhkumist hinnapakkumine ette ei näe. Lisaks eelnevale võib kostja seisukohtadest järeldada ka, et korteri müügihind oli määratud arvestusega, et korteris on töökorras küttekolded ning hageja on maksnud asja eest, mida ta tegelikult saanud ei ole. Olgugi, et hageja ei ole veel kulutusi küttekollete remontimiseks teinud, lubab kohtupraktika (nt hageja viidatud Riigikohtu 09.01.2013. a otsus nr 3-2-1-167-12) nõuda kahju hüvitamist juba siis, kui isikul on tekkinud nõue kahju hüviamiseks, s.t kahju hüvitamise nõue ei muutu sissenõutavaks alles siis, kui kulutused on juba kantud.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. L. e hagi E. L. e vastu kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada. E. L. elt tuleb M. L. e kasuks välja mõista 5953 eurot, sh ekspertiisikulu 225 eurot ning küttekollete remondikulu 5728 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
20.Hageja on esitanud ka viivisenõude ja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses määras viivise tasumata summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kohus rahuldab ka viivisenõude. E. L. el tuleb tasuda välja mõistetud kahjuhüvitiselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.11.2022. a kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 alusel jätta kostja kanda.
22.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuluks on TsMS § 143 p 2 järgi dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud.
23.Hageja menetluskulude nimekirja ja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 1638 eurot (käibemaksuga), kokku 2268 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks hageja menetluskuluna välja riigilõivu 630 eurot.
Ka hageja õigusabikulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindajal kulunud aeg 9 tundi ja 45 minutit vastab asja keerukusele ja kohtule esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus nõustub hagejaga, et märgitud tunnitasu määra saab lähtuvalt kohtupraktikast lugeda mõistlikuks, mistõttu määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud õigusabikulude suuruseks 1638 eurot (käibemaksuga). E. L. elt tuleb M. L. e kasuks menetluskuluna välja mõista 2268 eurot (sh riigilõiv 630 eurot ja hageja õigusabikulud 1638 eurot).
24.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.