Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu avaldus J. J. S. vastu võla nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu (registrikood: 80063049); Avaldaja seaduslikud esindajad: A.-L. K., A. P., V. H. V.; Puudutatud isik: J. J. S. (isikukood: xxxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldaja Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu avaldus J. J. S. vastu võla nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult J. J. S. avaldaja Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus summas 1106,34 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku J. J. S. kanda.
4.Välja mõista puudutatud isikult J. J. S. avaldaja Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 50 eurot (riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinn, Ristiku tn 89 korteriühistu esitas 10.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 525,10 euro saamiseks. Kohus tegi 12.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 16.01.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja menetlus anti üle Harju Maakohtule. Avaldaja esitas 27.01.2023 avalduse.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil Xxxx ja puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja on puudutatud isikule esitanud perioodil detsember 2021 kuni jaanuar 2023 elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid millest võlgnik on jätnud osaliselt või täielikult tasumata arved summas 1106,34 eurot.
2-22-138451
3.Puudutatud isikule olid tsiviilasja materjalid kätte toimetatud võlgniku poolt 15.03.2023 kohtuistungi sekretärile esitatud e-postiaadressil xxxx, kuid puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus vaatab korteriühistu avalduse korteriomaniku vastu asjas, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja 61. ptk sätete järgi läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi on hagita asjad ka korteriühistu nõuded korteriomanike vastu majandamiskulude tasumiseks.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Avalduse kohaselt palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 1106,34 eurot.
7.Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue 1106,34 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab avalduse ning põhjendab seda järgmiselt.
8.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu väljavõte); − avaldaja on korteriühistu, mis valitseb korteriomandite asukohaga Xxxx, kaasomandi eset; − puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige; − avaldaja on puudutatud isikule perioodil detsember 2021 kuni jaanuar 2023 esitanud korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arveid, mis on jäetud puudutatud isiku poolt osaliselt või täielikult tasumata summas 1106,34 eurot.
9.Kohus hindab esmalt, kas avaldajal on õigus nõuda tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste arvetel märgitud ulatuses.
10.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu.
11.KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Seevastu lõike 3
2-22-138451 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
12.Kohus tuvastab, et avaldaja põhikirja p 23 kohaselt kohustub ühistu liige täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid; teatama tema koormavatest piiratud asjaõigustest; tasuma osamaksu võrdsetes osades kord kvartalis tema liikmeks arvamise päevast alates ühe aasta jooksul; tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. Täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel maksab liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksete arvutamise kord, nende tasumise tähtaeg ja viiviste suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega.
13.Ülaltoodu alusel tuvastab kohus, et puudutatud isikul kui korteriühistu liikmel tekkis kohustus tasuda arved nr 186 kuni 204 perioodi 01.11.2021 kuni 31.12.2022 eest seoses puudutatud isiku korteriomandi majandamiseks osutatud ja ostetud teenustele.
14.Järgmiseks hindab kohus, kas puudutatud isikul on avaldaja ees arvete 186 (2021) kuni 204 (2023) osas täitmata kohustusi ehk kas avaldajal on õigus nõuda tasumist summades ja ulatuses, milline on käesolevas tsiviilasjas esitatud.
15.Kohus tuvastab, et nõude arvestuse, arvetega ja avaldaja arvelduskonto väljavõttega on tõendatud, et avaldajal on puudutatud isiku vastu arvete tasumise nõue kogusummas 1106,34 eurot.
16.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel, samuti arvestades, et puudutatud isik ei ole avaldusele esitanud vastuväiteid ning avaldaja on oma nõuete olemasolu ja suurust tõendanud, leiab kohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse summas 1106,34 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuivõrd puudutatud isiku käitumine põhjustas kohtusse pöördumise ning kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses.
20.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot.
22.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega tuleb puudutatud isikul avaldajale hüvitada riigilõiv summas 50 eurot.
23.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
2-22-138451 menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.