OÜ Lumitamm hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu 3000 euro või kohtu määramisel hüvitise saamiseks 3000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Lumitamm (11331817), esindaja Peeter Tamm Kostja: AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (11223507), esindaja M A
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta OÜ Lumitamm hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Märkida, et kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt toimus 08.09.2022 liiklusõnnetus, milles hävis hagejale kuuluv sõiduk registreerimisnumbriga xxx. Kahju põhjustaja tunnistas süüd.
2.Kostja hindas hävinud sõiduki väärtuseks 25 200 eurot, kuid viidates sõiduki omaniku käibemaksukohuslusele, hüvitas vaid 21 000 eurot.
3.Hageja hindas tekitatud kahju suuruseks umbes 28 000 eurot. Tellitud eksperthinnangu järgi oli hävinud sõiduki väärtus 24 000 km-ga, selle hinnanguga hageja ei nõustunud. Eksperthinnangus ei ole arvestatud, et sõiduk oli 8-kohaline mahtuniversaal ja kohandatud ümber N1 nõuetele vastavaks. Lepitusmenetluse käigus avaldas kostja (suuliselt) valmisolekut tasuda 22 500 eurot (km-ta summa).
4.Hageja leiab, et sõiduki väärtus oli suurem, kui kostja avaldas ja maksukohuslus ei ole siinkohal oluline, sest sõiduki väärtus ei olene maksudest.
5.09.12.2022 auto24.ee ja mobile.de müügikuulutustes on toodud odavaimad hetkel turul olevad samaväärsed (mark, mudel, uste ja akende ning istekohtade arv) või ligilähedaselt samaväärsed sõidukid. Odavaim maksab 23 445 + km, ilma käibemaksuta sõidukitest odavaim maksab 27 500 eurot. Vahe hüvitatud summa ja odavaima sõiduki vahel on ca 2500 eurot, sellele lisanduks kulud sõiduki transpordiks Eestisse ja ümberehitus N1-ks. Auto24.ee ja mobile.de kuulutuste põhjal on hageja jõudnud järeldusele, et hüvitatud summa eest ei ole võimalik soetada samaväärset kasutatud Ford Transit Customit (2018 aasta ja võimalikult sarnane uste-akende-istmete konfiguratsioon).
6.Hageja on võtnud hinnapakkumise AS I A, millest on näha, et taastamiskõlbmatuks tunnistatud sõidukiga üks-ühele (v.a. tagurduskaamera) vastav sõiduk maksab hetkel 34 120 eurot +km (kokku 40 944).
7.Hageja leiab, et õiglane hüvitis on 24 000 + km (see tähendab siis, et kostja peaks tasuma veel 3000 eurot või määrata kohtul lõplik hüvitise suurus). Kostja vastuväited
8.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata. Pooled tellisid enne lepitusmenetlust hageja sõidukile hariliku hinna määramiseks ekspertiisi. Ekspert hindas hagejale kuulunud sõiduki harilikuks väärtuseks 19 200 eurot ilma km, koos km seega 24 000 eurot. Kostja hüvitas hagejale 21 000 eurot, seega koos käibemaksuga sõiduki hinnana 25 200 eurot ehk 1800 eurot enam, kui eksperdi poolt antud sõiduki väärtus. Kostja on seisukohal, et kuna poolte poolt oli kokkulepe sõiduki hariliku väärtuse hinna määramiseks eksperdi poolt, siis on eksperdi määratud hind ka pooltele siduv.
9.Hageja on omapoolse hinnangu andmisel sõiduki väärtusele olnud äärmiselt kõikuv – algselt hindas hageja sõiduki väärtuseks vähemalt 31 000 eurot ning edaspidi möönis sõiduki hariliku hinnana ka 23 445 eurot. Kostja poolt on hagejale hüvitise tasumise täitmise kohustus täidetud ning seda suuremas ulatuses, kui ekspert hageja sõiduki harilikuks väärtuseks hindas.
10.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 26 lg 5 kohaselt on kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisel arvestada seda, et kahjustatud isikul on õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvestada kahjustatud asja asendamise maksumusele lisanduv käibemaks. LKindlS § 26 lg 7 kohaselt tekib kindlustusandjal tagasinõudeõigus hüvitise sellele osale, mille kahjustatud isik sai või oleks saanud oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust tagasi või tasaarvestatud. Hageja on tegelikult tellinud endale uue sõiduki I A ehk juriidiliselt isikult, kellelt soetades on hagejal õigus saada sõiduki hinnalt käibemaks tagasi, siis ei ole mõistlik hagejale hüvitist tasudes tasuda hüvitist koos käibemaksuga, et seda siis uuesti tagasinõudeõiguse alusel tagasi nõudma hakata ning seeläbi on hagejale tasutud ka kahjuhüvitis ilma käibemaksuta. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Pooltel ei ole vaidlust, et:
• • •
08.09.2022 toimus liiklusõnnetus, milles hävis hagejale kuuluv sõiduk registreerimisnumbriga xxx. Kahju põhjustaja tunnistas süüd. Kostja hindas hävinud sõiduki väärtuseks 25 200 eurot ja viidates sõiduki omaniku käibemaksukohuslusele, hüvitas sellest 21 000 eurot (dtl 4-5). Kohtuväliselt tellitud eksperthinnangu järgi oli hävinud sõiduki väärtus 24 000 koos käibemaksuga (dtl 9-14).
13.Hageja leiab, et õiglane hüvitis on 24 000 + km (see tähendab siis, et kostja peaks tasuma veel 3000 eurot või määrata kohtul lõplik hüvitise suurus).
14.Kohus leiab, et kostja on põhjendanud, kuidas kujunes hagejale hüvitamisele kuuluv summa 21 000 eurot ja kohtul puudub alus järeldada, et kahju tuleks hüvitada suuremas summas. Kostja selgitas, et kostja kahjukäsitlus hindas sõiduki väärtuseks võrdleva meetodi järgi 25 200 eurot koos käibemaksuga ja hüvitas 21 000 eurot ilma km (dtl 20). Eksperdi võrdluses oli 1 analoogne sõiduk, mis oli hindamise perioodil pakkumisel ning 3 analoogset sõidukit, mis olid pakkumisel 7 kuu jooksul. Arvesse on võetud sama marki ja mudelit sõidukid, samatüübilise kere ja mootoriga ning samavanad (+/- 1 aasta) ning lähedase läbisõiduga ja võimalikult sarnase varustusega sõidukid. Arvestatud on nii sõiduki vanust, läbisõitu, varustust.
15.Kuna hageja ei nõustunud kostja määratud hinnaga, siis poolte kokkuleppel telliti sõidukile hariliku hinna määramiseks ekspertiis, mille tulemusena ekspert leidis, et vaidlusaluse sõiduki harilik väärtus on 24 000 eurot, hind sisaldab käibemaksu (dtl 9-14). Hageja ei nõustunud ka selle hinnaga.
16.Hageja on esitanud väljavõtted sarnaste sõidukite müügikuulutustest (dtl 30-38), kuid nende põhjal ei ole võimalik järeldada, et hävinud sõiduki harilik väärtus oleks kõrgem kui kostja hüvitatud kahju. Ainult müügikuulutustes avaldatud hinna põhjal ei saa teha järeldusi hariliku väärtuse kohta. Ka kostja kahjukäsitluses on arvestatud sõidukitega, mille müügihind oli samas hinnaklassis (hinnavahemik 22 900 - 27 000 eurot, keskmine hind 24 800 eurot), kuid hinna kujunemisel tuleb arvestada lisaks nii sõiduki vanust, läbisõitu, varustust ja ka kahju tekkimise aega. Kostja kahjukäsitlus on põhjendanud, kuidas on kujunenud sõiduki harilik hind (vt otsuse p 14) ja kohtul puudub põhjus hageja müügikuulutuste pinnalt muude järelduste tegemiseks. Kohus märgib, et poolte tellitud ekspert hindas sõiduki väärtuse väiksemaks kui kostja määratud hind. Kostja on enda määratud hinnast lähtuvalt hüvitanud suurema summa. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Kuna hageja on käibemaksukohuslane, arvas kostja õigesti hüvitatud summast maha käibemaksu. Riigikohus on 2-17-11269 lahendi punktis 12.2 leidnud, et kui vaidluse esemeks on VÕS § 132 lg-te 1 ja 4 alusel nõutav kahjuhüvitis, mis ei ole käibeks KMS § 4 lg 1 järgi, tuleb kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada mh seda, kas hagejal on õigus arvata tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Menetluskulude jaotus
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kohus märgib, et kostjal puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.