Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

rahaliseks

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2-22-19456

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

2-22-19456 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 1058 eurot (riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulu 288 eurot (käibemaksuga). Hageja on kohtumenetluses kandnud esindaja kasutamisega seoses õigusabikulusid 2 tunni eest summas 288 eurot (materjali kogumine, hagi koostamine ja edastamine). Õigusabi tunnitasu on 144 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa pidada antud juhul põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 120 eurost. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Arvestades kohtupraktikat ja asja lihtsust, ei saa hageja esindaja põhjendatud tunnitasu olla suurem kui 90 eurot. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2). Kohus, kontrollinud hagiavalduses märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 770 eurot. Vastava kulu kandmine on kohtuinfosüsteemist nähtav ja seega tõendatud. Tegemist on vältimatu kuluga. Füüsiline isik ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb hageja menetluskulud (v.a riigilõiv) välja mõista koos käibemaksuga. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 986 eurot (riigilõiv 770 eurot + 108 eurot, st tunnihind 90 eurot koos käibemaksuga x 2h).

2-22-19456 /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.