1.Võtta vastu Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) loobumine põhivõlast 313 euro 8 sendi ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-25-15003 menetlus.
2.Jätta Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) 11.09.2025 hagi W.Q vastu ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Kambja valla (Kambja Vallavalitsuse kaudu) kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb
esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX (Kambja Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 11.09.2025 hagi W.Q (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista 1750 eurot 49 sendi suurune põhivõlg, 50 eurot sissenõudmiskulud, 108 eurot 62 senti, mis on sissenõutavaks muutunud viivis 11.09.2025 seisuga, ning edasiulatuv viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg tulenevalt poolte vahel sõlmitud lasteaiakoha kasutamise lepingust. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 18.06.2022 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr 2022-0003 ja 15.06.2023 lasteaiakoha kasutamise lepingu nr 2023-0022 (lepingud), mille alusel osutab hageja allasutus Ülenurme Lasteaed Nurmepesa (lasteaed) ja kostja mille järgi osutab lasteaed kostjale lasteaiateenust ning kostjal on kohustus tasuda kohatasu ja tasu toitlustamise eest. Kostja rikkus lepinguid, kui ta jättis perioodil 31.08.2024–30.06.2025 väljastatud arvete eest 1750 eurot 49 senti maksmata. Kostja ei maksnud tasu vaatamata hageja ega Debitum Collectio OÜ korduvatele meeldetuletustele. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskulud 675 eurot, millest riigilõiv on 315 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 09.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 21.10.2025 kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu. Kostja tähtaegselt kohtule ei vastanud.
3.Hageja andis 17.10.2025 kohtule teada, et kostja tasus 17.10.2025 talle lepingutest tulenevate nõuete katteks 2084 eurot 31 senti. Tartu Maakohus andis 20.10.2025 hagejale tähtaja seitse päeva, et anda kohtule teada, milline on tema nägemus menetluse edasisest käigust, muuhulgas anda kohtule teada, kas hageja soovib hagi tagasi võtta või sellest loobuda ning kostjale tähtaja hageja selgitustele vastata.
3.1.Hageja esitas kohtule 20.10.2025 ja 21.10.2025 taotluse, milles selgitas, et kostja tasus talle 2084 eurot 31 senti, kuid avaldas soovi loobuda hagist üksnes põhivõla 313 euro 8 sendi ulatuses (arved nr 7697, 7584, 8866 ja 8755), sest hageja sai teada, et kostja on 14.08.2025 need arved tasunud.
3.2.Kostja leidis 21.10.2025 ja 22.10.2025 seisukohas, et kuivõrd kostja tasus kogu võla, on hagi alus ära langenud. Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hagi on esitatud osaliselt ebaõigete andmete alusel. Kostja palus kohustada hagejat esitama kirjalik kalkulatsioon nõudesummale 553 eurot 48 senti ning saldokinnitus seisuga 21.10.2025, kus kajastuvad kõik kostja tehtud maksed. Kostja selgitas, et ta tasus hagejale 313 eurot 8 senti enne hagi esitamist, samuti tasus ta 17.10.2025 hagejale 2084 eurot 31 senti väidetava lasteaiateenuse võla katteks. Kostja vaidles vastu hageja menetluskulude suurusele, viidates sellele, et eluliselt usutav ei ole viidatud mahus menetluskulude tekkimine. Hageja lepinguline esindaja on võlgade sissenõudmisega tegeleva juriidilise isiku töötaja, kes tegeleb selliste 2
nõuetega iga päev, hagi tagasivõtmisel saab hageja ka pool riigilõivust tagasi. Kostja leidis, et arvestades asjaolu, et osa nõudest oli tasutud juba enne hagi esitamist, on hageja esitanud ebamõistlikult suure viivisenõude ning tasunud ka liiga suure riigilõivu.
4.Tartu Maakohus tegi 07.11.2025 määruse, milles määras hagi läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja kuni 19.11.2025, et esitada lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekiri ning määras, et hiljemalt 21.11.2025 tuleb esitada seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kohus palus hagejal selgelt välja tuua, millises osas ta oma nõudest soovib loobuda. Kohus määras, et teeb otsuse avalikult teatavaks 28.11.2025.
4.1.Kostja esitas 19.11.2025 seisukoha, milles märkis, et on loobunud osaliselt hagist 14.08.2025 tehtud makse osas. Hageja selgitas, et 17.10.2025 tegi kostja võla tasumiseks makse 2084 eurot 32 senti, mille hageja loeb tehtuks põhinõudejäägi 1437 eurot 41 sendi, viivise 127 eurot 32 senti, sissenõudmiskulude 50 eurot ja tasutud riigilõivu 350 eurot katteks. Kostja võlgneb hagejale veel 230 eurot 41 senti, sest õigusabikulud 360 eurot saab tehtud makse arvelt lugeda tasutuks 119 euro 59 sendi ulatuses.
4.2.Kohus täpsustas 24.11.2025 telefoni teel hageja nõude suurust ning küsis, millises ulatuses soovib hageja hagist loobuda. Hageja kinnitas, et ta loobub hagist üksnes põhinõude 313 euro 8 sendi ulatuses, mille kostja tasus hagejale enne hagi esitamist. Hageja ei soovinud ülejäänud osas hagist loobuda ega seda tagasi võtta, kuigi kostja oli 17.10.2025 talle võla katteks tasunud ka 2084 eurot 32 senti.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning poolte seiskohtadega ning leiab, et vastu tuleb võtta hageja loobumine põhinõudest 313 euro 8 sendi ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata, sest kostja on praeguseks hagejale kogu võla tasunud.
5.1.Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 18.06.2022 ja 15.06.2023 lasteaiakoha kasutamise lepingud (lepingud), mille alusel osutas hageja allasutuseks olev lasteaed kostja lastele lasteaiateenust ning mille järgi oli kostja kohustatud tasuma lasteaia kohatasu ning laste toidukulude kohta esitatud arved. Pooled lepingute sõlmimise ega kehtivuse üle ei vaidle ning hageja on esitanud lepingud tõendina ka kohtule (dtl 11–21).
5.2.Kohus lisab, et lepingupooled on hageja ja kostja, mitte lasteaed hageja hallatava asutusena, sest XXX on õigussubjekt, samas kui lasteaial endal õigussubjektsus puudub. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et lasteaed on valla asutus, kes ei ole iseseisev avalik- ega eraõiguslik juriidiline isik ja kellel puudub eraldi õigussubjektsus (RKEKm 17.05.2023, 2-232831/8, p 5).
5.3.Kohus leiab, et lepingud tuleb õiguslikult kvalifitseerida käsunduslepinguks VÕS § 619 mõttes. Riigikohus on leidnud, et munitsipaallasteaed täidab lasteaiateenuse osutamisel küll hageja avalik-õigusliku nõude täitmiseks avalikku ülesannet, kuid sellise lepingu täitmisega ei kaasne riigivõimu volitusi, mistõttu võib alushariduse andmise ja lastehoiu teenuse funktsioone täita ka eraõiguslikus vormis. Lasteaiateenuse osutamise leping vastab VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-128-16, p 13). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus lepingut, kui jättis perioodil 31.08.2024– 30.06.2025 väljastatud arvete eest maksmata 1750 eurot 49 senti. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda sel perioodil väljastatud arvete eest nimetatud summa, pooled selle üle ei vaidle ning hageja on arved ka kohtule tõendina esitanud (dtl 22– 42). Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, kohustused on muutunud sissenõutavaks ning kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu on hagejal tekkinud õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 ja §-de 627 ja 628 kohaselt. 3
6.Hageja on palunud hagiavalduses kostjalt välja mõista: põhivõlg 1750 eurot 49 senti, seadusjärgne viivis põhivõlalt seisuga 11.09.2025 108 eurot 62 senti, seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 12.09.2025 kuni põhivõla tasumiseni, sissenõudmiskulu 50 eurot.
6.1.Kohtu tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle, on hageja tasunud 14.08.2025 põhivõla katteks 313 eurot 8 senti (arvete nr 7697, 7584, 8866 ja 8755 eest). Hageja andis kohtule sellest teada 21.10.2025 seisukohas, esitas selle kohta tõendid ning esitas kohtule taotluse võtta selles osas vastu osaline hagist loobumine (dtl 137, 138). Kohus märgib, et hageja võib hagist TsMS § 429 lg 1 järgi muuhulgas osaliselt loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hageja loobumine põhivõla nõudest 313 euro 8 sendi ulatuses tuleb TsMS § 429 lg 1 mõttes vastu võtta.
6.2.Kohus leiab, et hageja põhivõla nõue tuleb ülejäänud osas jätta rahuldamata, sest kostja on kohtumenetluse ajal kohustuse täitnud ja sellega on pooltevaheline võlasuhe lõppenud. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista 1437 euro 41 sendi suurune põhivõlg. Kohtu tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle ja mida hageja on kinnitanud ka kohtule 19.11.2025 esitatud seisukohas, tasus kostja hagejale kohtumenetluse ajal lisaks 2084 eurot 31 senti (dtl 148–149).
6.3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles hageja on palunud kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud 50 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1132 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Hageja viidatud normi kohaselt on majandus- ja kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal õigus nõuda tarbijalt VÕS § 1132 lg 1 järgi võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et leping oleks lõppenud. Kohus leiab, et hageja XXX (Kambja Vallavalitsuse kaudu) ei saa nõuda kostjalt VÕS § 1132 lg 1 järgi sissenõudmiskulude hüvitamist, sest hageja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja, vaid kohaliku omavalitsuse üksus.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles hageja on palunud kostjalt välja mõista iga arve tasumisega viivitamise eest põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis. Kohtu eespool tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on kostja ka selles osas kohustuse täitnud ning võlasuhe on sellega lõppenud. Kuivõrd kostja on kohustuse täitnud, ei saa ta olla ka TsMS § 367 mõttes tulevikus kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu puudub alus rahuldada ka edasiulatuv viivisenõue.
7.1.Hageja on palunud kostjalt välja iga arve tasumisega viivitamise eest viivis, märkides, et seadusjärgne viivisemäär on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus märgib, et kohtule tõendina esitatud lepingutest ei nähtu, et pooled oleksid lepingutes kokku leppinud mõnes muus viivisemääras ning hagiavaldusest saab järeldada, et hageja on soovinud, et kostjalt mõistetakse hageja kasuks välja seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes. Seda arvestades on hageja viivisearvutused ekslikud. Kohus selgitab, et seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teise lause mõttes ei ole intressimäär VÕS § 94 mõttes, millele lisandub mitte seitse vaid kaheksa protsenti aastas. Arvestades, et hageja on esitanud nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuva viivisenõude suuremas summas, saab kohus hagi piire ületamata lähtuda õigetest arvutustest.
4
7.2.Kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludel tasus kostja lisaks 313 eurole 8 sendile ülejäänud põhivõla 1437 eurot 41 senti 17.10.2025 olukorras, kus ta oli VÕS § 113 lg 1 mõttes kohustuste täitmisega viivituses, oli hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist kuni 17.10.2025. Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda järgmises ulatuses viivist: Arve nr
Maksetähtaeg
Võlgnevus eurodes
Viivis kuni 17.10.2025
9312
25.09.2024
12,92
1,53
9279
25.09.2024
17,42
2,06
10478
25.10.2024
107,40
11,60
10573
25.10.2024
104,90
11,33
11575
25.11.2024
104,90
10,24
11670
25.11.2024
99,90
9,76
14005
25.12.2024
92,40
8,10
14100
25.12.2024
94,90
8,31
15000
25.01.2025
77,40
6,03
15095
25.01.2025
77,40
6,03
1455
25.02.2025
104,52
7,16
1548
25.02.2025
104,52
7,16
5449
25.04.2025
112,02
5,65
4672
25.04.2025
102,77
5,19
5921
25.05.2025
114,52
4,73
6017
25.05.2025
109,52
4,52 Kokku: 109,40 eurot
7.3.Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb aga jätta rahuldamata, sest kostja on viivise tasumise kohustuse täitnud 17.10.2025 ning sellega on pooltevaheline võlasuhe lõppenud. Võlasuhte lõppemise tõttu puudub alus rahuldada ka edasiulatuv viivisenõue. Hagi tuleb ka viivisenõude osas jätta rahuldamata.
8.Kohtu eespool tuvastatud asjaoludel, mille üle pooled ei vaidle on kostja praeguseks tasunud hagejale lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks kokku 2397 eurot 40 senti (313,08 + 2084,32). Kohus leiab, et hagejal oli tekkinud õigus nõuda lepingute rikkumisest tulenevalt põhivõla ja seadusjärgse viivise katteks kokku 1859 eurot 89 senti (313,08 + 1437,41 + 109,4), mis nüüdseks on lõppenud kohase täitmisega.
9.Kohus selgitab kostjale, et kostja on tasunud hagejale käesolevas kohtuasjas esitatud nõuete katteks eeltoodust lähtudes alusetult 537 eurot 51 senti (2397,4 – 1859,89) rohkem. Kohus ei saa omal algatusel enam tasutud summat hageja menetluskulude nõudega tasaarvestada (nõudeid saldeerida), sest menetluskulude hüvitamise nõue tekib kohtuotsuse jõustumisega. Kostja saab aga hagejale alusetult tasutud suuremat summat kasutada ise omal äranägemisel tasaarvestuseks, näiteks ettemaksuna järgnevate lasteaia kohatasu arvete jaoks.
5
10.Kohus määrab TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt.
10.1.Kohus leiab, et ekslik on hageja seisukoht, et praeguses asjas reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 168 lg 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja küll loobus osaliselt hagist, kuid üksnes põhinõudest 313 euro 8 sendi ulatusest, põhjusel, et kostja oli enne hagi esitamist 14.08.2025 selles osas tema nõude täitnud. Kuivõrd kostja oli nõude rahuldanud enne kohtule hagi esitamist, ei ole täidetud TsMS § 168 lg 5 mõttes eeldus, et kostja oleks rahuldanud tema nõude pärast hagi esitamist. Seda arvestades kohaldub TsMS § 168 lg 4, mille järgi jäävad menetluskulud hageja kanda, kui ta hagist loobub.
10.2.Kohus leiab, et ka ülejäänud hagis esitatud nõuete puhul ei ole alust TsMS § 168 lg 5 kohaldada, sest kuigi kostja rahuldas pärast hagi esitamist hageja nõude, ei ole täidetud eeldus, et hageja oleks hagist loobunud või selle tagasi võtnud. Kohus andis 20.10.2025 (dtl 126) hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks, tuues eraldi välja küsimuse, kas hageja soovib hagist loobuda või selle tagasi võtta. Hageja ei soovinud hagist loobuda ega seda tagasi võtta muus kui 313 euro 8 sendi ulatuses. Kohus küsis eeltoodu hagejalt veel ka eraldi üle. Kuivõrd hageja seisukoht oli ebaselge ja taotlused vastuolulised, palus kohus hagejal 24.11.2025 veelkord täpsustada, kas hageja on kindel, et ta ei soovi muus osas hagist loobuda ega seda tagasi võtta. Hageja kinnitas kohtule, et ta ei soovi ülejäänud osas nõudest loobuda ja loobub nõudest üksnes 313 euro 8 sendi ulatuses. Kuivõrd hageja ülejäänud nõuete osas hagist ei loobunud ja hagi jääb rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda.
10.3.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning tal ei olnud kohtumenetluses ka lepingulist esindajat. Seda arvestades puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud ning menetluskulude suurust eraldi kindlaks vaja määrata pole.
11.Kohus lisab, et hageja on hagist loobunud 313 euro 8 sendi ulatuses. Kostja on viidanud enda menetlusdokumendis hageja võimalusele saada hagist osalise loobumise tõttu tagasi pool tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt. Hageja ei ole riigilõivu tagastamise taotlust aga kohtule esitanud. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 4 kohaselt üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et kuivõrd hageja loobus osaliselt hagist selliselt, et riigilõiv oleks loobutud nõude korral olnud väiksem, on hagejal õigus taotleda riigilõivude erinevusest poole tagastamist. Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb kuni 2500 euro suuruse hagihinna puhul tasuda riigilõivu 350 eurot, väiksema kui 2000 euro suuruse hagihinna korral aga 315 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd 313 euro 8 sendi suuruse põhinõudeta oleks hagi hind jäänud alla 2000 euro, on hagejal õigus taotleda 17 euro 50 sendi ((350 – 315) : 2) tagastamist. Kohus taotluseta riigilõivu tagastada ei saa.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin 6
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.