Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 10.04.2023, Tallinn 2-20-17754 Rita kodukohvik OÜ hagi O.H (H) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, varalise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 11 682,94 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Rita kodukohvik OÜ (registrikood 14273078), esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja O.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Rita kodukohvik OÜ nõudes välja mõista O.Hlt saamata jäänud tulu 1076,93 eurot ületavas osas.
2.Määrata tsiviilasja hinnaks 11 682,94 eurot.
3.Rahuldada Rita kodukohvik OÜ hagi O.H vastu osaliselt.
4.Rahuldada Rita kodukohvik OÜ kolmanda alternatiivina esitatud nõue ja kohustada O.H eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval blogis Blogspot 09.08.2020 avaldatud postituselt nimetusega „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ (postituse URL hagi esitamise hetke seisuga xxx: „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele - äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? "Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!", ütleb maarahvatarkus. "Eks ole? Head isu!“.
Jätta rahuldamata Rita kodukohvik OÜ hagi järgmises osas:
5.1.Esimese alternatiivina esitatud nõue kohustada O.H eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval sotsiaalvõrgustikust Facebook kostja nimelise kasutaja O.H kaudu 09.08.2020 loodud postituse (URL hagi esitamise hetke seisuga xxx) tekst ning postitusele lisatud pildid; ja blogist Blogspot 09.08.2020 postituse nimetusega „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ (URL hagi esitamise hetke seisuga xxx) tekst ning postitusele lisatud pildid.
5.2.Teise alternatiivina esitatud nõue kohustada O.H eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval blogist Blogspot 09.08.2020 postituse nimetusega „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ (URL hagi esitamise hetke seisuga xxx) tekst ning postitusele lisatud pildid.
5.3.Esimese alternatiivina esitatud nõue välja mõista O.Hlt kohtu äranägemisel määratud õiglane saamata jäänud tulu hüvitis; või teise alternatiivina välja mõista O.Hlt saamata jäänud tulu hüvitis 1076,93 eurot.
5.4.Esimese alternatiivina esitatud nõue välja mõista O.Hlt kohtu äranägemisel määratud õiglane maine parandamise kampaania kulude hüvitis; või teise alternatiivina välja mõista O.Hlt maine parandamise kampaania kulude hüvitis 6500 eurot.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad eitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.04.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Rita kodukohvik OÜ (hageja) esitas 01.12.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse O.H (kostja) vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks, varalise kahju hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 09.08.2020 oma lehel Facebookis ja Blogspotis postituse hageja opereeritava söögikoha „Rita kodukohvik“ kohta. Kohviku territooriumil elavad küülikud. Postituses avaldas hageja muu hulgas järgmist: „/../ jooksevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitusele on lisatud pilt maanteel hukkunud küülikust ja hageja kohvikus valmistatud burgerist. 10.08.2020
muutis kostja Facebooki postituse, kuid sellele olid endiselt lisatud pildid ja viide Blogspoti lehele. Hinnates postitusi sellele lisatud piltidega kogumis avaldas kostja, et hageja kasutab tema pidamisel olnud ja kolmandate isikute tegevuse (nt autosõit) tulemusel maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus hiljem burgerite valmistamiseks. Tegemist on hageja majandustegevuse kohta teadlikult avaldatud ebaõige faktiväitega. Vaidlusaluseid andmeid ei saa hinnata satiirina. Kostja jättis hagejast mulje kui äärmiselt vastutustundetust ettevõtjast, kes suhtub tema pidamisel olevatesse küülikutesse hooletult. Andmete avaldamisega sekkus kostja hageja majandustegevusse. Andmed põhjustasid hageja maine languse. Hageja palus kohustada kostjat eemaldama Facebooki ja Blogspoti postitused koos piltidega või alternatiivselt kohustada kostjat eemaldama Blogspoti postituse koos piltidega või alternatiivselt kohustada kostjat eemaldama osa väiteid Blogspoti postitustest. Kostja tekitas hagejale varalist kahju. Andmed olid avaldatud internetis ja saab eeldada, et need on jõudnud suure hulga inimesteni. Facebookis avaldatud andmed jõudsid eelduslikult Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Postituste tõttu ei julgenud kliendid hageja kohvikut külastada. Kostja tegevuse tõttu vähenes hageja käive augustis 2020 ning tal jäi sellel kuul saamata tulu 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja väide, et hageja käive vähenemine oli tingitud koroonaviirusest on alusetu. 2020. a suvi oli koroonaviiruse mõttes päris rahulik. Kui kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, palus ta kohtul määrata õiglane saamata jäänud tulu suurus ja mõista see kostjalt kahjuhüvitisena välja. Alternatiivselt palus hageja välja mõista kostjalt hüvitis tema välja toodud summas 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja leidis, et käibe vähenemisest tekkinud kahju ei ole puhtmajanduslik kahju, vaid saamata jäänud tulu. Hageja saab nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist juhul, kui kostja sekkus hageja majandustegevusse ebaõige faktiväite avaldamisega. Kui kohus aga asub seisukohale, et käsitletav hageja kahju on puhtmajanduslik kahju, on hagejal õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sellepärast, et andmete avaldamisega on kostja tekitanud õigusvastaselt kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostja postituse eesmärgiks oli hageja brändi rikkumine. Kostja pani avalikult kahtluse alla hageja pakutava toidu kvaliteedi ja hageja usaldusväärsuse. Hageja peab läbi viima tegevused brändi taastamiseks summas kokku 6500 eurot. Kui kohus leiab, et kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, palus ta kohtul määrata õiglane maine taastamise kulude suurus ja mõista see kostjalt kahjuhüvitisena välja. Alternatiivselt palus hageja välja mõista kostjalt hüvitis tema välja toodud summas 6500 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja tuntud loomakaitsja. Kostjani on jõudnud teave selle kohta, et hageja tegevus seab ohtu jäneste elu. Kodukohvikus elavad kodujänesed jooksevad vabalt ringi ning seetõttu paratamatult liikluses hukkuvad. Praegu avaldas kostja tõeseid andmeid selle kohta, et hageja koduhoovis jooksevad vabalt ringi küülikud, kes pääsevad maanteele, kus nad saavad vahel ka surma. Kostja ei ole kunagi esitanud väidet, et hageja kasutab toidu valmistamiseks maanteel surma saanud jäneste liha. Postitusest nähtub, et hukkunud küülikute liha kasutamine burgerites on satiiriline küsimus, mida ei saa faktiväitena käsitleda. Inimesel on õigus oma kriitilist arvamust avaldada ja seda ka teraval viisil. Hageja ei
saa nõuda kostjalt postituse tervikuna eemaldamist. Isik saab nõuda kogu postituse eemaldamist üksnes juhul, kui iga lause postituses on ebaõige faktiväide. Praegu häirib hagejat üksnes üks lause. Tõendamata on hageja väide, et andmed on jõudnud suure hulga inimesteni. Kostja postitusele reageeris Facebookis 148 inimest. Seega võib eeldada, et tegelikkuses luges kostja postitust suurusjärgus 150 inimest. Blogspotis loeti kostja postitust 484 korda. Enamik kostja tutvusringkonda kuuluvatest inimestest ei ole hageja klientuur. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja nõutav saamata jäänud tulu suurus on tõendamata ja põhjendamata. Hageja on esitanud valed andmed käibe kohta aastatel 2018-2020. Isegi kui käive oleks vähenenud, puuduvad tõendid selle kohta, et käibe vähenemine oleks olnud põhjustatud kostja tegevusest. Müügikoha käibelangus võib olla tingitud erinevatest asjaoludest. 2020. a oli koroonaviiruse levikust tungituna äärmiselt raske aasta paljudele toitlustusettevõtetele. Lisaks toimusid 18.05.2020–18.09.2020 hageja kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd. Hageja kohvik asub tee ääres ja just teetööd on peamine asjaolu, mis hageja käivet mõjutas. Hageja on avalikkusele tundmatu ja lokaalse tuntusega söögikoht, mis asub ca 100 inimesega asulas, mida enam inimesi ei külasta. Usutav ei ole, et kostja postitus potentsiaalsete hageja klientideni jõudis. Eluliselt ebausutav on, et kostja postitus saaks hageja käibele ja külastatavusele mingisugust mõju avaldada. Hageja poolt esitatud arvamus brändi taastamiskulude kohta on ebausaldusväärne dokument. Hageja brändi taastamise maksumus on ülepaisutatud. Kohtu põhjendused
3.Hageja palus 01.12.2020 hagis kohtul välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1659 eurot (1382,50 eurot ilma käibemaksuta; tl 1–9). Hageja palus 14.03.2022 menetlusdokumendis välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta; tl 104– 108). Hageja selgitas 04.04.2023, et ta loobub osaliselt saamata jäänud tulu väljamõistmise nõudest 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas ehk summas 305,57 eurot (1382,50 eurot – 1076,03 eurot (ilma käibemaksuta; tl 197-198). Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse hageja nõudes välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas osas.
4.Hagist osalise loobumise tõttu peab kohus vajalikuks määrata tsiviilasja hind TsMS § 136 lg-te 1 ja 4 alusel. Tsiviilasja hind kujuneb järgmiselt:
kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude hind on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1);
saamata jäänud tulu väljamõistmise nõude hing on 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta; TsMS § 124 lg 1);
maine taastamise kulude hüvitamise nõude hind on 6500 eurot (TsMS § 124 lg 1);
põhinõudelt (1076,93 eurot + 6500 eurot = 7576,93 eurot) edasiulatuva viivise väljamõistmise nõude hind 606,01 eurot (TsMS § 133 lg 2, § 367). Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause) ja asja hind on 11 682,94 eurot (3500 eurot + 1076,93 eurot + 6500 eurot + 606,01 eurot).
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
6.Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ja varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Esmalt lahendab kohus hageja nõude kohustada kostjat lõpetama kahju õigusvastane tekitamine (I), seejärel võtab kohus seisukoha hageja varalise kahju hüvitamise nõude osas (II) ja lõpetuseks otsustab kohus menetluskulud jaotuse ja nende rahalise kindlaksmääramise üle (III). I
7.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:
kostjale kuulub söögikoht asukohaga XXX, Assamalla küla (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel);
kostja pakub enda söögikoha klientidele võimalust mängida küülikutega (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel);
mõnikord pääsevad küülikud maanteele (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel);
mõnikord jäävad maanteele pääsenud küülikud sõidukite alla ja saavad surma (tl 35 pöördel, tl 79 pöördel); kostja tegi 09.08.2020 Blogspotis postituse pealkirjaga „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ Postituse sisu oli järgmine: „Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise X söögikohast „Rita kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt joosevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“ (tl 11). Blogspotis tehtud postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust, üks pilt maantee ääres seisvast küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 11); - kostja tegi 09.08.2020 Facebooki lehel postituse sama sisuga nagu Blogspotis, kuid 10.08.2020 muutis ta Facebooki postituse järgmiselt: „Surnud küülikud ja burgeriputka!“ „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga nagu ka (tl 10); - Facebooki postituse lõppu on lisatud hüperlink Blogspotis avaldatud andmetele. Facebooki postitusele on lisatud üks pilt maanteel hukkunud küülikust, kaks pilti maantee ääres istuvatest küülikutest ja pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 10).
8.Hageja leidis, et kostja avaldas ebaõige faktiväite, mille järgi kasutab hageja maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Kostja oli seevastu seisukohal, et ta ei avaldanud hageja viidatud faktiväidet, vaid postituse sisust on aru saada, et tegemist on satiirilise küsimusega. Seega peab kohus esmalt tuvastama, kas ja millise väite (sealhulgas, kas tegemist on väärtushinnangu või faktiväitega) kostja avaldas.
9.Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku isiku arusaama vastava faktiväite suhtes (Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kui vaidlusalust väidet sisaldavale tekstile on lisatud pilt, tuleb väidet hinnata koos pildiga (vt nt Riigikohtu 28.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19). Isiku kohta võidakse avaldada ka kaudset faktiväidet. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kaudne faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järeldub (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).
10.Hinnates postitust koos sellele lisatud piltidega avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Vaidlusalune väide on hinnatav kaudse faktiväitena, mis mõistlikult võttes järeldub postitusest järgmiselt:
kostja postitus Blogspotis käsitleb hageja söögikoha edukat äritegevust;
kostja tõi välja, et hageja pakub klientidele burgereid;
postituse järgi aitavad küülikud hageja edule kaasa;
küülikud jooksevad maanteel ning mõnikord jäävad maanteele pääsenud loomad sõidukite alla ja saavad surma; kostja tõstatas postituses järgmise küsimuse: „Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?“; eeltoodud küsimusele järgneb lause: „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“; postitusele on lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“. Eeltoodud asjaolud käivad hageja tegevuse kohta ja hinnates neid kogumis saab mõistlik lugeja kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Tegemist on faktiväitega, sest võimalik on objektiivselt kontrollida, kas hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid kohvikus toidu valmistamiseks.
11.Kostja oli seisukohal, et ta ei esitanud vaidlusalust faktiväidet. Lause lõppu oli lisatud küsimärk ja postituse sisust oli kostja hinnangul selgelt aru saada, et tegemist on satiirilise küsimusega.
11.1.Kohus leiab, et postituses sisalduva lause lõppu lisatud küsimärk (/.../siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?) ja postituse sisu ei anna alust kahelda selles, et postituses sisaldub vaidlusalune faktiväide. Tekst on üles ehitatud
selliselt, et väidete, küsimuste ja piltide koosmõjul saab lugeja mõistlikult järeldada, et hageja kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks.
11.2.Vastuseks kostja väitele, et tegemist on satiirilise küsimusega märgib kohus järgmist. Kohus leiab, et avaldatud väite sisu tuvastamisel ei ole oluline, kas kostja avaldatud teksti puhul on tegemist satiiriga või mitte. Satiiriline tekst või sõnavõtt võib sisaldada erinevaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Vaidluse korral tuleb eelkõige tuvastada, mida isik avaldas ehk kas ta esitas satiirilises tekstis faktiväiteid ja/või väärtushinnanguid. Praegu on kohus tuvastanud, et kostja postitus sisaldas vaidlusalust väidet. Asjaolu, kas faktiväide oli avaldatud satiirilises tekstis võib omada tähtsust kahju tekitamise õigusvastasuse hindamise seisukohalt, mida kohus käsitleb allpool.
12.Hageja väitel on vaidlusalune faktiväide ebaõige ja selle avaldamisega sekkus kostja hageja majandustegevusse. Oma käitumisega tekitas kostja hageja hinnangul talle õigusvastaselt kahju.
12.1.Isiku majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 6 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1047 lg-st 1 tuleneb, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
12.2.Kohus leiab, et vaidlusalune faktiväide on seotud hageja majandustegevusega. Kohtule esitatud andmete järgi peab hageja kohvikut, kus ta pakub klientidele burgereid. Väide burgerite valmistamisel kasutatava liha kohta puudutab kahtlematult hageja majandustegevust.
12.3.Maanteel hukkunud küülikute kasutamine toidu valmistamisel on kohtu hinnangul majanduslikult kahjulik asjaolu hageja jaoks. Vaidlusalune väide jätab hagejast mulje, kui hooletust ettevõttest, kes kasutab enda majandustegevus liha, mis ei vasta toitlustamisvaldkonna kõrgetele standartidele. Väide kahjustab hageja majanduslikku mainet.
13.Kohus selgitas 02.02.2022 istungil, et kostja vabaneb vastutusest teo eest juhul, kui ta tõendab, et väide vastab tõele (VÕS § 1047 lg 2) või et kahju tekitamine ei ole õigusvastane (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 3, § 1045 lg 2). Lisaks selgitas kohus, et kostjal on võimalus tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 ja § 1052; tl 79–84).
13.1.Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalune väide vastab tõele. Seega ei vabane kostja vastutusest VÕS § 1047 lg 2 alusel. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei teadnud ega pidanudki teadma faktiväite tõele mittevastavusest. Järelikult puudub ka VÕS § 1047 lg 1 järgne õigusvastusust välistav alus.
13.2.Hinnates kostja tegevuse õigusvastasust VÕS § 1047 lg 3 alusel märgib kohus järgmist. Kostja tõi välja, et ta on loomakaitsja ja kuna temani oli jõudnud teave, et hageja seab küülikute elu ohtu (hageja kodujänesed jooksevad vabalt ring ning seetõttu paratamatult ka liikluses hukkuvad), otsustas ta juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hageja ei taga loomade ohutust. Kohus leiab, et loomade väärkohtlemine on probleem, mille vastu on ühiskonnal põhjendatud huvi ja millele tasub avalikkuse tähelepanu pöörata. Praegusel juhul ei tõstatanud kostja vaidlusaluses tekstis küsimust selle kohta, et hageja kohtlevat küülikuid lubamatul viisil, vaid
postituse keskmes on see, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et avaldajal või avalikkusel oli vaidlusaluse faktiväite avaldamise suhtes õigustatud huvi.
13.3.Kostja väitis, et ta tõstatas enda tekstis satiirilise küsimuse, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu hageja äärmisele hooletusele küülikute elude suhtes. Satiir on Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi isiku või ühiskonna pahede ja puuduste tauniv või paljastav väljanaermine; terav pilge (tl 45 pöördel). Kohtu hinnangul saavad kõik inimesed satiiri enda tekstides ja sõnavõttudes kasutada. Satiir ei kuulu ainult humoristide või koomikute kasutatavate võtete hulka. Lisaks ei pea satiiri kasutamine olema piiratud kindlate andmete avaldamise kohtadega (nt Lugejakiri, nagu hageja oma 14.03.2022 menetlusdokumendis välja tõi (tl 104–108), vaid sellist võtet sisaldavad andmed võivad olla avaldatud erineval viisil ja väga erinevates kohtades.
13.4.Tulles tagasi kostja teksti juurde toob kohus välja, et mõistliku lugeja arusaama järgi ei saaks teksti ja selles avaldatud vaidlusalust väidet hinnata satiirina, millega kostja sooviks tõsta esile hageja hooletu suhtumise loomadesse, seda paljastada või välja naerda. Ka kostja viidatud kohtupraktikas (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19018, p 37) on asutud seisukohale, et satiirina saab käsitleda pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille eesmärk ei ole pahatahtlik. Kostja postituses puuduvad viited hageja minetustele loomade pidamise osas, eksisteerivate probleemide pilkamine või väljanaermine. Tekstis tuuakse lugeja ette hageja jaoks majanduslikult kahjulik asjaolu, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Kostja tekst on hageja suhtes äärmiselt kriitiline ja pahatahtlik.
13.5.Isegi kui nõustuda kostja käsitlusega, et ta avaldas satiiri, ei vabasta see teda vastusest teo eest. Kostja viidatud kohtupraktikast (Harju Maakohtu 31.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-19018) ei järeldu, et kui andmete avaldaja tekitab satiirilisel kujul esitatud väidete esitamisega teisele isikule kahju, ei vastuta ta enda teo eest. Kui käsitleda kostja teksti koos selles sisalduva vaidlusaluse väitega satiirina, oli see ilmselgelt kohatu ja pahatahtlik. Sellisel juhul ei vabane andmete avaldaja vastutusest satiirilise teksti esitamise eest.
13.6.Eeltoodut kokku võttes asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et temal või avalikkusel oli õigustatud huvi vaidlusaluse väite avaldamise vastu. Seega puudub õigusvastatust välistav esimene eeldus VÕS § 1047 lg 3 alusel ehk avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi.
13.7.Vaidlusalune väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Puudub vaidlus, et kostja on tuntud loomakaitsja. Kostja staatusest tulenevalt jälgib tema Facebooki ja Blogspoti kontot palju inimesi. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebookis 4173 inimest (tl 18). Kostja esitas tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Viidatud andmetest nähtub, et vaidlusalune väide jõudis paljude lugejateni ja väide kahjustas hagejat päris suure hulga inimeste ees. Andmete esitamisel lasus kostjal käibekohustus (VÕS § 1047 lg 3) kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust. Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Tõendamata on see, et kostja täitis andmete avaldamisel temal lasunud käibekohustust. Seega puudub õigusvastasust välistav teine eeldus VÕS § 1047 lg 3 alusel ehk avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad kostja teo õigusvastasust välistavad alused VÕS § 1047 lg-te 1–3 järgi. Kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 alusel. Juriidiliste isikute korral ei kohaldata § 1046 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, juura, 2020, lk 786). Seetõttu puudub vajadus käsitleda kostja teo õigusvastasuse puudumist viidatud sätte alusel.
15.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kostjal lasus VÕS § 1047 lg 3 alusel hoolsuskohustus ehk käibekohustus kontrollida avaldatavaid andmeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust VÕS § 1050 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kostja ei ole tõendanud süüd välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist VÕS § 1050 lg 2 järgi. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel.
16.Hageja on esitanud kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude, paludes kohustada kostjat eemaldama vaidlusalust väidet sisaldavad postitused koos piltidega või alternatiivselt kohustades kostjat eemaldama osa postitusest koos väitega. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1, mille kohaldamiseks peab õigusvastase kahju tekitamine olema kestev või peab esinema õigusvastase kahju tekitamise ähvardus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged andmed hageja majandustegevuse kohta. Sellega on kostja õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju sekkudes viimase majandustegevusse (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1). Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja postitused Facebookis ja Blogspotis on endiselt avalikult kättesaadavad ning lugejatel on nendele vaba ligipääs. Seega tekitatakse hagejale õigusvastaselt kahju kestvalt ja täidetud on VÕS § 1055 lg 1 kohaldamise eeldused.
17.Hageja on palunud rahuldada kahju õigusvastase tegevuse lõpetamise nõude kolmel erineval alternatiivsel viisil. Esimese alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemaldama postitused Facebookist ja Blogspotis koos piltidega. Teise alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemaldama postitus Blogspostist koos piltidega. Kolmanda alternatiivina palus hageja kohustada kostjat eemalda osa teksti Blogspoti postitusest.
17.1.Kohus juhib tähelepanu sellele, et kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole praegusel hetkel kostja postitused Facebookis ja Blogspotis täies ulatuses identsed. Kostja postitus Facebookis sisaldab üksnes osa lauseid Blogspotis avaldatud tekstist ning suurem osa Blogspotis esitatud tekstist (sealhulgas laused, millest koosmõjus piltidega järeldub vaidlusalune väide) Facebookis puudub. Facebooki postitusele on aga lisatud hüperlink, mis viib lugeja Blogspotis avaldatud tekstile. Mõlemale postitusele on lisatud pildid maanteel hukkunud küülikust, tee ääres istuvast või üle tee liikuvatest küülikutest ning burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“ (tl 10-11).
17.2.Kohus leiab, et kuna kostja Facebookis tehtud postitusele on lisatud hüperlink kostja Blogspoti postitusele, toimub andmete avaldamine mõlemas allikas. Seda järgmistel põhjustel: mõlemad postitused on kostja kontrolli all; hüperlink seob mõlemad allikad kokku ühtseks tervikuks, tehes Blospotis sisalduvad palju ulatuslikumad andmed hõlpsasti kättesaadavateks Facebooki lehe külastajatele; Facebooki postituses on välja toodud osa samu lauseid nagu Blospotis ning mõlemale postitusel on lisatud samad või väga sarnased pildid; samad laused ja pildid tõmbavad Facebooki lugeja tähelepanu ja innustavad teda tutvuma allikaga, mille juurde hüperlink viib ehk Blogspotis avaldatud tekstiga.
17.3.Kohus leiab, et mõlema postituse osaks tuleb lugeda ka nendele lisatud pilte. Pildid on esitatud selleks, et teha kostja teksti värvilisemaks ja avaldada lugejale suuremat mõju. Tekst ja värvilised pildid koos mõjutavad lugejat intensiivsemalt ja tekitavad temas palju tugevamaid emotsioone kui ainult tekst.
17.4.Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et puudub alus kohustada kostjat eemaldama Facebooki ja Blogspoti postitused tervikuna koos piltidega (hageja nõude esimene alternatiiv) või Blogspoti postitus tervikuna koos piltidega (hageja nõude teine alternatiiv). Kohtupraktikast järeldub, et artikli eemaldamine on põhjendatud juhul, kui kogu artikkel koosneb ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest (Riigikohtu 08.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-16, p 12). Facebookis ja Blogspotis avaldatud laused ei koosne ainult ebaõigetest faktiväidetest ja kohatutest väärtushinnangutest. Laused sisaldavad andmed, mille tõelevastavust ei ole hageja kahtlusse alla seadnud. Ka ainuüksi piltidest ei saa vaidlusalust väidet järeldada. Seetõttu ei rahulda kohus hageja esimest ja teist alternatiivi kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks.
17.5.Blogspoti postitusest nähtub, et võtmetähendust vaidlusaluse väite kujunemisel omab järgmine teksti osa: „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“. Kuigi vaidlusalune faktväide tuleneb mõistlikult võttes postitusest ja piltidest kui tervikust, on viidatud tekstilõigul määrav tähendus väite tekkimisel. Ilma sellise lõiguta ei teki mõistlikul lugejal ülejäänud teksti alusel koosmõjus piltidega arusaama, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Seetõttu rahuldab kohus hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude kolmanda alternatiivi ja kohustab kostjat eemaldama Blogspoti postitusest eelviidatud tekstilõigu. Hageja nõude rahuldamise õiguslik alus on VÕS § 1055 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1.
17.6.Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1) andmete eemaldamise osas selliselt, et kostja peab eelmises punktis välja toodud tekstilõigu eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval. II
18.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise. Hageja nõue koosneb kahest komponendist: käibe vähenemise tõttu saamata jäänud tulu ja maine parandamise kampaania kulud. Kui kohus leiab, et kostja kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, palus hageja kohtul välja mõista kummagi kahju komponendi katteks õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Alternatiivselt palus hageja välja mõista saamata jäänud tulu hüvitis 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta) ja maine parandamise kampaania kulud 6500 eurot. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
19.Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu. Hageja selgitas, et kostja tegi postitused augustis 2020 ja avaldatud teksti tõttu külastas söögikohta vähem kliente, mis põhjustas käibe languse. Hageja hindas temal augustis 2020 tekkinud saamata jäänud tulu ehk kahju suuruseks 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Hagejal tekkinud saamata jäänud tulu on hinnatav varalise kahjuna (VÕS § 128 lg-d 1, 2 ja 4). Praegusel juhul tuleb aga otsustada, ega käsitletav kahjuliik ei ole hinnatav puhtmajandusliku kahjuna, mis reeglina ei kuulu hüvitamisele delikti alusel. Kohtupraktikas tuuakse välja, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes
konkreetsete õigushüvede kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (Riigikohtu 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 24; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-15, p 25). See põhimõte ei ole siiski absoluutne. Esmajoones võib erandiks olla kahju tekitamine käitumisega, mis rikub sellist normi (VÕS § 1045 lg 1 p 7), mille eesmärk on kaitsta kannatanut just puhtmajandusliku kahju tekitamise eest. Samuti võib puhtmajandusliku kahju hüvitamine tulla kõne alla kahju tekitamise puhul heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8; Riigikohtu 31.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 39).
21.Õiguskirjanduse järgi toimub puhtmajandusliku kahju määratlemine selliselt, et üldjuhul vastandatakse puhtmajanduslikku kahjut kannatanu isikule või asjale tekkivale füüsilisele kahjule. Füüsilisele kahjule vastandamisega defineeritakse puhtmajanduslikku kahju selle kaudu, mis füüsilise kahju alla ei kuulu (nn puhtmajandusliku kahju mõiste negatiivne defineerimine; Lepinguvälised võlasuhted, T. Tampuu, Juura, 2017, punkt 6.7.1, alapunkt 4). Puhtmajanduslikuks kahjuks nimetatakse varalist kahju, mille tekkimine ei ole seotud isiku- või asjakahjuga (Puhtmajandusliku kahju hüvitatavus delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse korral, I. Nõmm, Juridica II/2008, lk 85).
22.Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole vaidlusalune väide põhjustanud hagejale või tema asjadele füüsilist kahju. Seega tuleb hagejal käive vähenemisest tekkinud saamata jäänud tulu lugeda puhtmajanduslikuks kahjuks, mis ei kuulu hüvitamisele VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6 alusel. Kuigi kostja on põhjustanud hagejale kahju tema majandustegevusse sekkumisega ebaõigete andmete avaldamise teel, ei kaitse viidatud sätted juriidilisest isikust hagejat puhtmajandusliku kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Seetõttu ei saa hageja nõuda mainitud kahjuliigi hüvitamist § 1045 lg 1 p-s 6 sätestatud teo toimepanemise korral.
23.Hageja palus 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul kohaldada analoogia korras VÕS § 131, mis annaks hagejale õiguse nõuda puhtmajanduslikku kahju ka VÕS § 1045 lg 1 p 6 rakendamise korral. Kohus leiab, et VÕS § 131 ei saa praegu analoogia korras kohaldada. Viidatud säte annab isikule õiguse nõuda varalise kahju hüvitamist vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumise korral. Sättes loetletud kaitstavate õiguste kataloog näitab selgelt, et normi adressaadiks on füüsiline isik. Ka õiguskirjanduses tuuakse välja, et sätte kaitse alla kuuluvad üldjuhul füüsilisel isikud, kuivõrd juriidiliste isikute puhul ei saa rääkida vabaduse võtmisest või au teotamisest (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2016, lk 694). Seetõttu ei saa sätet kohaldada juriidilisest isikust hageja suhtes. VÕS § 131 järgi kaitstavad õigushüved (vabaduse võtmine ja isikuõiguste rikkumine) erinevad kostja poolt rikutud hageja õigushüvest (hageja majandustegevusse sekkumine tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamisega), mis näitab, et viidatud sätet ei saa analoogia korras kohaldada.
24.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja saamata jäänud tulu on puhtmajanduslik kahju, palus hageja 14.03.2022 menetlusdokumendis kohtul mõista kostjalt kahjuhüvitis välja alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, mis näeb ette kannatanu õiguse nõuda märgitud kahjuliigi hüvitamist (vt otsuse punkt 20). Kohtupraktikas tuuakse välja, et kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi eeldab seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. Teo õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (Riigikohtu 06.06.2018
otsus tsiviilasjas nr 2-16-14655, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Järgnevalt käsitleb kohus viidatud säte kohaldamise eelduseid.
24.1.Kohus jääb eelnevalt esitatud põhjenduste juurde (otsuse punktid 10–12), et kostja avaldas hageja kohta vaidlusaluse väite ja et see väide on hageja jaoks majanduslikult kahjulik.
24.2.Kohtule ei ole esitatud andmeid ja kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et vaidlusalust väidet sisaldava postituse tegemise põhjustas eksimus või inimlik viga. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei saanud aru, et ta avaldab ebaõiged andmed. Kostja poolt kohtumenetluses esitatud dokumentidest nähtub, et tema tegi ebaõiget väidet sisaldava postituse teadlikult pidades teksti satiiriks. Kohus leiab, et kostja avaldas tõele mittevastava väite tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1; vt Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-5449, p 13). Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda, kus teise isiku kohta avaldatakse ebaõigeid ja teda kahjustavaid andmeid. Kostjale pidi selline põhimõte teada olema. Praegusel juhul on kostja tahtlikult avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mis on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kohtu hinnangul on kostja käitunud heade kommete vastaselt.
24.3.Subjektiivsest küljest peab kostja käitumist iseloomustama tahtlus. Kohus on küll leidnud, et kostja avaldas väite tahtlikult, kuid see ei näita kostja tahtlust käituda heade kommete vastaselt. Õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel piisab ka sellest, kui kostjal esines kaudne tahtlus ehk kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju. Kohus leiab, et kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust. Vaidlusalune väide ei vasta tõele ja väide kahjustab hagejat. Kostjale kui täiskasvanud teovõimelisele isikule oli teada, et lubatud ei ole avaldada ebaõigeid väiteid. Kostja avaldas tõele mittevastavad andmed tahtlikult. Kostjale oli kindlasti teada, et ebaõige väite esitamine kahjustab selle adressaati. Tegutsedes eeltoodud viisil möönis kostja, et väite esitamine võib tuua hagejale kaasa kahju.
24.4.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse väite avaldamisega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.
25.Kohus jääb otsuse punktides 13-14 esitatud põhjenduste juurde, et kostja ei ole tõendanud, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane. Praegu on tõendatud, et kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Seetõttu ei ole tal võimalik vabaneda vastusest süü puudumise tõttu (VÕS § 1050 ja § 1052), sest süü olemasolu on juba objektiivse teokoosseisu (VÕS § 1045 lg 1 p 8) juures tuvastatud.
26.Hageja nõuab saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohtupraktikas tuuakse välja, et kuna tihti on saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine äärmiselt keeruline, peab VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu 21.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6942, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et tema kohvik oli 2020. a augustikuus kogu aeg tavapärastel lahtiolekuaegadel külalistele avatud (tl 104–107). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud ega esitanud väiteid ja neid kinnitavaid tõendeid, et hageja kohvik oli augustis 2020 suletud või toitlustamisteenuse osutamine klientidele oli mingil muul põhjusel takistatud. Seetõttu saab väita, et hagejal oli kavatsus ja võimalus tulu saada ja seega on täidetud saamata jäänud tulu nõudmise eeldused VÕS § 128 lg 4 järgi.
27.Hageja selgitas, et tema käive 2020. a algusest alates oli võrreldes aastatega 2018 ja 2019 kasvutrendis. Hageja väidet kinnitavad tema poolt esitatud 2018–2020. a käibemaksudeklaratsioonid ja nende alusel koostatud tabel (tl 109–145). Hageja tõi 14.03.2022 menetlusdokumendis välja, et majandusnäitajate alusel pidanuks tema 2020. a augustikuu käive kasvama vähemalt 30% võrra, kuid tegelik kasv oli kõigest 6%. Väiksema käive tõttu jäi hagejal saamata minimaalselt 1292,32 eurot (1076,93 eurot ilma käibemaksuta; tl 104–107, tl 145). Viidatud summat saab lugeda hageja kahjuks.
28.Kostja tõi välja, et hagejaga samas piirkonnas tegutseval Kirsimari OÜ-l läks 2018. a, 2019. a ja 2020. a kolmandas kvartalis halvasti, mis seab kahtluse alla hageja väite, et tema käibelangus tekkis kostja poolt avaldatud postituse tulemusena. Kohus leiab, et hageja majandusnäitajate hindamisel tuleb hageja poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonid eelistada kostja poolt mainitud andmetele hageja konkurendi kohta. Hageja esitatud dokumendid näitavad täpsemalt tema majandusnäitajate muutumist. Tõendamata on ka see, et koroonapiirangud oleksid mõjutanud hageja majandusnäitajaid augustis 2020. Üldteadaolevalt olid koroonapandeemiast tingitud piirangud suvel 2020. a väga suures ulatuses tühistatud.
29.Kahju hüvitamise eelduseks on see, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Põhjusliku seose tõendamiskoormis on hagejal (Riigikohtu 17.12.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 12; 01.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11). Hageja oli seisukohal, et augustis 2020. a vähenenud käive oli kostja poolt 09.08.2020 tehtud postituse tagajärg.
29.1.Hageja selgitas 14.03.2022 menetlusdokumendis, et kuna kohvik on pereäri, siis kohviku käive on väga tugevalt seotud sellega, kas hageja juhatuse liige teeb kohvikus tööd või kas ta on ära. Näiteks 2019. a jaanuaris ja 2020. a aprillis toimus käivelangus, sest juhatuse liige viibis vastavalt puhkusel ja koolitusel. Lisaks on käive tugevas seoses kohviku lähedal toimuvate tee remonttöödega, sest tegemist on tee ääres asuva toitlustuskohaga. Juba viidatud menetlusdokumendis tõi hageja välja, et kohviku käibe languse 2019. a on põhjustanud perioodil mai–september 2019. a toimunud tee remonttööd (tl 104–107).
29.2.Hageja esitas Transpordiameti 01.03.2022 e-kirja, mille järgi toimusid 18.05.2020– 25.06.2020 kohviku lähedal asuval teelõigul teetööd (tl 150). Hageja ei ole väitnud, et mainitud perioodil toimunud teetööd leidnuks aset teelõigul, mis on piisavalt kaugel kohviku asukohast või et tööd ei oleks takistanud autode liikumist kohvikust mööda kulgeval teel. Arvestades seda, et 2019. a tee remonttööd põhjustasid käive languse, on võimalik, et ka augustis 2020. a juhtunud käive vähenemine oli tingitud 18.05.2020–25.06.2020 toimunud teetöödest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et käive langus oli tingitud ainult kostja avaldatud tekstist. Kui lisaks kostja postitusele panustasid käibelangusesse teetööd, siis ei ole hageja tõendanud seda, kui suures ulatuses võis käive vähenemine olla põhjustatud teetööde poolt ja kui suures ulatuses võis käibelangus olla tingitud kostja tekstist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose puudumise tõttu ei määra kohus enda diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1) kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat saamata jäänud tulu hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud hüvitist 1076,93 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu hüvitis.
30.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis maine parandamise kampaania kulude katteks.
31.Esmalt toob kohus välja, et maine taastamise kulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1–3 järgi. Hageja menetlusdokumentides esitatud selgituste kohaselt ei ole ta
maine taastamise kulusid veel kandnud, mistõttu on nende kulude puhul tegemist tulevikus kantavate kuludega (VÕS § 128 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju selliselt, et kostja on sekkunud hageja majandustegevusse avaldades viimase kohta ebaõiged andmed (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6, § 1047 lg 1). Kohtu hinnangul kaitseb VÕS § 1046 lg 1 p 6 hagejat varalise kahju tekkimise eest, mistõttu võib hagejal olla õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 127 lg 2). Kahjuhüvitise nõudmise eelduseks on aga kahju tekkimine, mida kohus käsitleb järgnevalt.
32.Seoses kahju tekkimisega peab kohus vajalikuks käsitleda poolte väiteid selle kohta, kui suure hulga inimesteni võis kostja postitus jõuda. Hageja leidis, et vaidlusalused andmed võisid jõuda äärmise suure hulga inimesteni. Hagiavalduses selgitas hageja, et andmed võisid jõuda 74 000 kuni 222 000 inimeseni (tl 1–8). 26.04.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et andmed võisid jõuda Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni. Hageja viitas ka kohtupraktikale, mille kohaselt jõuavad andmed eelduslikult suure hulga inimesteni, kui neid avaldatakse internetis (tl 58–60).
33.Kohus toob välja, et hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-13 aluseks olnud asjaolud erinevad praeguse vaidluse omadest. Märgitud lahendist nähtuvalt olid andmed avaldatud meediaväljaande poolt. Kui andmed avaldatakse ajakirjanduse poolt jõuavad need palju suurema hulga inimesteni võrreldes olukorraga, kus andmed esitatakse eraisiku Facebooki kontol või tema veebilehel. Kohtupraktikas kinnistunud seisukohta, et internetis avaldatud andmed jõuavad eelduslikult suure hulga inimesteni tuleb rakendada arvestades praeguse vaidluse asjaolusid.
34.Puudub vaidlus, et kostja on tuntud loomakaitsja. Kostjal on leht Facebookis ja Blogspotis, kus ta avaldab tekste. Vaidlusalust väidet sisaldav postitus oli tehtud kostja Facebookis ja Blogspotis. Hageja esitas tõendi, et kostjat jälgib Facebooki võrgustikus 4173 inimest (tl 18) ning et Facebooki postitust on hagi esitamise seisuga jaganud 74 inimest ja postitusele reageeris 148 inimest muul viisil (tl 10). Kostja esitas tõendi, et tema postitust Blogspostis loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda (tl 48 pöördel). Kohtu hinnangul on võimatu täpselt tuvastada, kui suure hulga inimesteni jõudsid kostja poolt esitatud andmed, kuid eeldatavate lugejate arvu saaks piirata kostja Facebooki jälgijate ja Blospostis avaldatud teksti lugenud inimeste arvuga ehk 4657 (4173 + 484). Märgitud arvu inimesteni jõudis eelduslikult teave kostja tekstist ja neil oli eelduslikult võimalik tutvuda vaidlusalust väidet sisaldava tekstiga.
35.Kohus ei pea õigeks lähtuda hageja esitatud arvamusest, mille järgi jõudsid kostja postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimeseni (tl 16). Arvamusest jääb ebaselgeks, kuidas on jõutud selles esitatud järelduseni. Dokumendis tuuakse välja, et eraisikust Facebooki kasutajal on keskmiselt 300 jälgijat ning kui korrutada jagamiste arv keskmise jälgijate arvuga, jõudsid postituses esitatud väited enam kui 13 000 inimesteni. Eelmises punktis tõi kohus välja, et kostja postitus jagati 74 inimest. Kui korrutada 74 arvamuses esitatud keskmise lugejate arvuga 300, tuleb 22 200. Arvamuses esitatud tulemuse usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka kostja selgitus ja seda kinnitav dokument, mille järgi käib Facebookis postituste kasutajate seinale ehk nähtavusse jõudmine algoritmi alusel. Facebook Reach järgi on võimalik määrata seda, kui paljude inimesteni postitus jõuab. See ei ole seotud jälgijate arvuga (tl 160–178). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja esitatud arvamuse tähelepanuta.
36.Hageja esitas RK poolt koostatud ekspertanalüüsi, millega ta soovib tõendada oma brändi rikkumist ja varalise kahju ulatust (tl 19-20). Kohus leiab, et esitatud dokument ei tõenda hageja brändi rikkumist. Analüüsi autor käsitleb kliendi brändi võimalikku kahjustamist ja analüüs on teoreetiline ega tuvasta kindlalt, kas hageja bränd on kahjustatud.
37.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite on hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kui juriidilise isiku kohta avaldatakse tõele mittevastavad andmed, riivab see paratamatult isiku majanduslikku mainet ja võib põhjustada klientide hulgas maine languse, mille taastamiseks võib ettevõtjal tekkida vajadus kanda kulusid (nt andmete ümberlükkamine, enda tegevuse kohta reklaami tegemine jne). Kohus möönab, et kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväite võis riivata hageja mainet. Hageja ei ole aga tõendanud seda, et väide on põhjustanud niivõrd suure hageja maine languse, et selle taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi. Lisaks selgitas hageja hagiavalduses, et 2020. a septembris ilmus TV3 saate „Märgatud Eestis“ raames reportaaž Assamalla burgsiärist ja selle konkurentsisõjast. Antud saade tekitas inimestel huvi ka hageja kohviku vastu ning tänu sellele „reklaamile“ sai hageja uuesti kliente juurde (tl 1–8). Hageja selgitusest nähtub, et isegi juhul, kui kostja kommentaar põhjustas hageja maine languse, sai see heastatud tänu hageja kohviku kajastamisele meedias. Kuivõrd tõendamata on, et hageja maine taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kahju tekkimata jätmise tõttu ei määra kohus enda diskretsiooni alusel (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1) kosjalt hageja kasuks väljamõistetavat maine parandamise kulude hüvitist ega mõista kostjalt välja hageja palutud hüvitist 6500 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt maine parandamise kampaania kulud.
38.Varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude rahuldamata jätmise tõttu, jätab kohus rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. III
39.Järgnevalt jaotab kohus menetluskulusid ja otsustab nende rahalise kindlaksmääramise üle. Hageja esitas hagis kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ning varalise kahju hüvitise koos lisanduva viivisega väljamõistmise nõude. Kohus rahuldab hageja esimese nõude ja jätab rahuldamata teise nõude. Kohus rahuldab hagi poole ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Kuna pooled kannavad enda kulusid ise, puudub vajadus määrata kulud rahaliselt kindlaks.
40.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.